William Hogarth (16971764) Jean Honoré Fragonard (1732-1806) "Palverännak Kythera saarele", Antoine Watteau Rokokoomööbel ARHITEKTUUR ja SISEKUJUNDUS Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad. Arhitektuuris avaldus rokokoo esmajoones sisekujunduses. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks. Välditi sambaid, poolsambaid ja karniise, seinad kaunistati nõtkelt väänduvad naturalistliku taimornamendiga. Interjööridest kaob rangus ja raskepärasus. Seinu katavad õhukesed liistudega , õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetrilinetaimornament, millega liitus merekarbimotiiv
6. Nimeta vähemalt 2 basilikaalse hoone põhitunnust? ristkuplid, põhiplaan meenutas kreeka risti 7. Millise riigi järglane oli Bütsants (kumb antiik-maa)? Rooma 8. Missuguse põhiplaaniga olid enamus büts kirikutest, kuidas selliseid ehitisi võib nimetada? 9. Nimeta Konstantinoopoli kuulsaim katedraal, missuguse uue ehitustehnilise uuendusega seal tegemist on? Hagia Sophia, 10. Missugune on bütsantsi kapiteel? tugevasti stiliseeritud taimornamendiga kaunistatud, ümberpööratud tüvipüramiidi kujuline kapiteel 11. Kirjelda büts mosaiiki või freskot (keda kujutati, kuidas, taust)? mosaiik värvilised kivid, sädelev klaas, tavaline hoone muutus pidulikumaks, smald, inimfiguurid karmiilmelised, pikaks veninud; lilla, must, kuldne 12. Millised Kuidas tagajärjed olid Kiievi vürsti Vladimiri ristiusku astumisel ja abiellumisel Büts printsessiga? Büts kunst elas edasi vanavene kunstis
suuremaid nagu Omari mosee Jeruusalemmas, Al-Aksa mosee ja Omaijaadide mosee Damakuses. Al-Azhari mosee Kairos. Mida suurem oli nende võim, seda uhkemaid ehitisi lasksid nad püstitada. · Probleeme tekitas Muhamedi keeld kujtada Allahi loodud elusolendeid-inimesi ja loomi. Sellep puudusid islami kunstist skulptuur ja tahvelmaalid. Hooneid ilustati vaid tasapinnalise või reljeefse geomeetrilise ja taimornamendiga. Oluline osa oli ka dekooris ka araabia kirja stiiliseeringul. Jõukate pärslaste haaremites, kuhu võõrad ei pääsenud,võis seina ehtida isegi prohvet muhamedi portreemaal. Araabiast kaugemal olid ornamentikas üsna levinud loomamotiivid. TEADUS · Muslimi vallutajad hävitasid kõikjal kultuuri väärtused-põletasid raamatukogusid,purustasi uskmatute monumente. Samas soosis islam neid teadmisi ja õpetusi,mis polnud vastuolus koraaniga
Põhiliseks kohtumiskohaks oli kirik, kuhu minnes pandi selga parimad rõivad. Kõige üldisemate tunnuste järgi eraldame Eesti rahvarõivad nelja suurde rühma: Lõuna-Eesti o Jõgevamaa Põhja-Eesti Ambla Lääne-Eesti Saared LÕUNA-EESTI Lõuna-Eesti rahvarõivad säilitasid kaua vanu jooni. Eriti paistab vanapärasustega silma Mulgimaa: särgilõige, kokkuõmblemata vaipseelikud, pearätid, arhailise taimornamendiga puusapõlled, linased ja villased õlakatted, meeste pikad püksid. Setud olid aja jooksul üle võtnud rea jooni Pihkvamaa venelaste rõivastuskultuurist (lõiked, punane puuvillane lõng ja sellega sissekootud kirjad, neidude peaehe vanik, kannata kootud sukad jne). Samas säilis ühisjooni lõunaeestlastega (kirivöö, puusarätt, naiste pearätt, meeste kübar, geomeetriline ornament, hõbeehted). PÕHJA-EESTI
veetmine. Tõsiste probleemidega tegelev kunst ei sobinud kokku ajaviitekunstiga Kujutavas kunstis loodi seina-ja tahvelmaale, eelistati pastelseid värvitoone Skulptuuris viljeleti aia-ja pargiskulptuuri ning pisiplastikat Arhitektuuris avaldus rokokoo esmajoones sisekujunduses. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks. Välditi sambaid, poolsambaid ja karniise, seinad kaunistati nõtkelt väänduvad naturalistliku taimornamendiga Rokokoo toa sisekujundus oli kavandatud kui kunstiteos. Seal leidusid valdavalt elegantne ja ehitud mööbel, väiksed skulptuurid, dekoratiivsed peeglid ja vaip. Need täiendasid arhitektuuri, reljeefe ja seinamaalinguid ISELOOMUSTUS Rokokoo ajal kasvas tarbekunsti osatähtsus: ruumide kujundus, gobeläänid, mööbel, lauanõud, riietus jne. Kõikidel tarbekunsti aladel saavutasid käsitöömeistrid kõrge professionaalsuse. Nende töö oli peen ja maitsekas. Tarbekunstis oli 18
Toompeale kohe ka kirik. Toomkirikus asuvad aadlike vapid. Vappepitaaf ehk surnusilt on üksikisiku mälestuseks kirikusse üles seatud mälestusmärk. Vappepitaafi kanti matuserongkäigus sarga ees ning riputati kadunukese haua vahetusse lähedusse kiriku seinale. Aadlike vappepitaaf koosnes suguvõsa vapi pildiga vapikilbist, mille all paiknes tekstitahvel kadunukese elulooliste andmetega. Vapikilpi ümbritses rikkaliku taimornamendiga kiivrikate, mille kohal kõrgus turvisekiiver aadlikrooni ja kiivriehisega. Vappepitaafide kasutamise kõrgaeg oli 17. sajand. Vappepitaafide traditsioon hakkas hääbuma pärast kirikuisse matmise keelustamist 1772. aastal[1]. Eestis on tänaseni säilinud alla 200 vappepitaafi, üle poole neist asuvad Tallinna Toomkirikus. Lehekülg 26 - 29 11. Tee kokkuvõte, millised klassitsistlikud elemendid olid kasutusel arhitektuuris.
Nelja peamise rühmana eristuvad 19. sajandiks Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saared. Piirkondliku rõivastuse iseärasused tulenesid muistsetest hõimuerinevustest ning hilisemast ajaloolisest arengust, püsisid talurahva sunnismaisuse tõttu. Selgemini ilmnesid iseärasused naiste rõivais. Lõuna-Eestit iseloomustas mitmete väga vanade rõivavormide visa püsimine, eriti Mulgimaal: naistel algelise lõikega särgid, kokkuõmblemata vaipseelikud, pearätid, arhailise taimornamendiga puusapõlled, linased ja villased õlakatted, meestel pikad püksid. Piduliku rõivana hindasid nad oma musti pikk-kuubi kuni üleminekuni linnamoele. Üldisemalt oli naiste rõivastusele Lõuna-Eestis iseloomulik pikkade varrukatega särk, kaunistatud pilu või geomeetrilise tikandiga. Põhja-Eesti moodustas uuendustele vastuvõtliku rühma: meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel pikitriibuline seelik, potisinised villased rõivad. Kõige iseloomulikum naistel käised, 19
Tõsiste probleemidega tegelev kunst ei sobinud kokku ajaviitekunstiga. Kujutavas kunstis loodi seina-ja tahvelmaale, eelistati pastelseid värvitoone. Arhitektuur Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad. Interjööridest kaob rangus ja raskepärasus. Arhitektuuris avaldus rokokoo esmajoones sisekujunduses. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks. Välditi sambaid, poolsambaid ja karniise, seinad kaunistati nõtkelt väänduvad naturalistliku taimornamendiga. Rokokoostiilis ruume täiendasid erinevad luksusesemed ja iluasjakesed. Euraaplastele uudsest materjalis portselanist valmistati ka uusi esemeid serviise tee ja kohvi jaoks, sest need joogid olid Euroopas just poolehoidu võitmas. Moes oli kõik hiinapärane, sest seda kauget ja põnevat maad õpiti sel ajal läänemaailmas lähemalt tundma. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida
naiste sarafani tüüpi kehakate, mida kutsuti rüüks nagu varasemat kuubegi. Rüü oli liigvarrukatega, mis rippusid seljal vöö alla pistetult. Setude kuuluvust lõunaeestlaste hulka näitasid nende ehted, peakatted, puusapõlled ja geomeetriline element, mida kandsid teisedki Lõuna-Eesti naised. Mulgimaa on piirkond, kus säilisid vanapärasused eriti tugevalt, naised kandsid algelise lõikega särke, pearätte, puusapõllesid (mis olid arhailise taimornamendiga), kokku õmblemata vaipseelikuid, linaseid ja villaseid õlakatteid. Mehed kandsid pikki pükse ning kuni üleminekuni linnamoele kandsid mulgi mehed pidulikel puhkudel musti pikk-kuubi, mis sarnanesid lõikelt särgiga. Traditsioonilist rõivastust kanti kauem jõukamates peredes. Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa läksid moemõjutustega kiiremini kaasa ja hiljem levisid need mõjutused ka lõuna poole. Põhja-Eesti
mekasse) alkoholi keel sealiha ja veistoitude söömis keeeld püha sõja ja kättemaksu kohustus. 650 l6heneb suniitideks ja siitideks. Suniidid on abu bari j2rgijad tunnistavad ainult koraani ja sunnat. Sunna on pärimus muhhamedi elust. Siidid on kalif ali järgijad ja usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja messias mahtit. Islami kunst tähtis koht oli arhidektuuril, kerkisid moseed- pühakojad, medresed- islamiusuliste noormeeste koolid, hauakambrid jne. Hooneid ilustati vaid geomeetrilise ja taimornamendiga kuna on keeld kujutada allahi loodud elusolendeid. Indoneesias oli levinud varjuteater. Teadus nn tõelised islami teadused olid kõik seotud koraaniga. Ebn Mansur koostas kairos 13.saj araabia keele entsüklopeedia, Tadziki teadlane Ibn Sina sai tuntuks meedikuna jne. Vana-vene riik Vana-vene riigi teke normannistliku teooria järgi lõid Vana-vene riigi viikingid, sest slaavlased ise olid sel ajal veel metslaste tasemel (tegelt on siiani ) ning võimetud riiki rajama
4) Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu Mõseed(pühakojad), medresed(islamiusuliste noormeeste koolid), hauakambrid, kaubatänavad(basaarid). 5) Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdasele levikule islami kunstis? Muhamedi keeld kujutada Allahi loodud elusolendeid inimesi ja loomi. Seetõttu puudusid islami kunstis skulptuur ja tahvelmaal, hooneid ilustati vaid tasapinnalise või reljeefse geomeetrilise ja taimornamendiga. 6) Milline oli araabiakeelsete õpetlaste panus teaduse arengusse? 2 näidet Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. sajandil Euroopa ülikoolid, mõjud eriti nähtavad Itaalias ja Prantsusmaal. Just Hispaania kaudu avastati uuesti Aristoteles, mis pani omakorda aluse 12.sajandil uue kristliki filosoofia skolastika kujunemisele. Olulised on ka araabia numbrid, mida kasutatakse peaaegu kogu Euroopas. Lähis-Idas koostati grammatikaid ja sõnaraamatuid juba 10.-11
34) Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu Mõseed(pühakojad), medresed(islamiusuliste noormeeste koolid), hauakambrid, kaubatänavad(basaarid). 35) Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdasele levikule islami kunstis? Muhamedi keeld kujutada Allahi loodud elusolendeid inimesi ja loomi. Seetõttu puudusid islami kunstis skulptuur ja tahvelmaal, hooneid ilustati vaid tasapinnalise või reljeefse geomeetrilise ja taimornamendiga. 36) Milline oli araabiakeelsete õpetlaste panus teaduse arengusse? 2 näidet Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. sajandil Euroopa ülikoolid, mõjud eriti nähtavad Itaalias ja Prantsusmaal. Just Hispaania kaudu avastati uuesti Aristoteles, mis pani omakorda aluse 12.sajandil uue kristliki filosoofia skolastika kujunemisele. Olulised on ka araabia numbrid, mida kasutatakse peaaegu kogu Euroopas.
) · Joonia ja korintose sambad on baasiga · Joonia ja korintose sambad on dooria sammastest väiksema ümbermõõduga, paistavad sihvakamatena · Kannelüüre on neil rohkem (kuni 24) · Joonia samba kapiteel on lihtne ja väike, eristub teistest oma voluutidega · Voluudid kaks spiraalikujulist kaunistust kapiteelil · Korintose kapiteel on aga kõrge, mistõttu on korintose sambad kõige kõrgemad · Korintose kapiteel on karikakujuline ja kaunistatud rikkaliku taimornamendiga · Kõige tavalisem ornamendiosa on akantusepõõsa lehed · Sageli võib näha ka kannelüürideta sambaid dooria samba erivormid · Kreeka templeid ehitati kindlate reeglite järgi · Order täpne reeglistik, kaanon arhitektuuris · Order määrab täpselt ehitise mõõdud ja üksikosade suhte, ka sammaste arvu · Orderi aluseks olid tavaliselt templi sees asuva jumalakuju mõõtmed · Kreeka templite puhul oli kõige olulisem kaunis välisilme
34) Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu Mõšeed(pühakojad), medresed(islamiusuliste noormeeste koolid), hauakambrid, kaubatänavad(basaarid). 35) Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdasele levikule islami kunstis? Muhamedi keeld kujutada Allahi loodud elusolendeid – inimesi ja loomi. Seetõttu puudusid islami kunstis skulptuur ja tahvelmaal, hooneid ilustati vaid tasapinnalise või reljeefse geomeetrilise ja taimornamendiga. 36) Milline oli araabiakeelsete õpetlaste panus teaduse arengusse? 2 näidet Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. sajandil Euroopa ülikoolid, mõjud eriti nähtavad Itaalias ja Prantsusmaal. Just Hispaania kaudu avastati uuesti Aristoteles, mis pani omakorda aluse 12.sajandil uue kristliki filosoofia skolastika kujunemisele. Olulised on ka araabia numbrid, mida kasutatakse peaaegu kogu Euroopas. Lähis-Idas koostati grammatikaid ja sõnaraamatuid juba 10.-11
Tihti kujutati naisi, see näitab, et naisel oli tolleaegses elus tähtis koht, vähemalt selles kultuuris. Seinamaalides valitseb elurõõmus käsitluslaad; · Vaasid saarte asukate toredast ja elurõõmsast vormitundest kõnelevad säilinud vaasid. Varasel perioodil kaeti nõud musta, pruuni või punase värviga, millele tehti valge värviga joonis. Keskmisel perioodil asendatakse range muster taimornamendiga, perioodi lõpus kujutati mereelukaid juba. Muster on küll range, kuid huvitav. Kasutati väga laialdaselt. Sellest kultuurist vaase nimetatakse ka Kamarese vaasideks; · Värv täpne koostis pole teada. Nad tundsid glasuuri, kuid kasutasid värvi, glasuuri kasutati veininõude seestpoolt glasuurimiseks; · Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks. Juhtiv osa oli arhitektuuril, põhiliselt ongi säilinudki ehitised
stiilinimetus kujunes 19.sajandi alguses. Põhitunnuseks on pidevalt teisendatud orvand ehk rocaille. Rokokoo vaba mänglevus on vastand baroki reeglipärasusele. Traditsioonilisi sambaid, pilastreid, paraadtreppe välditi, ruumid ehitati intiimselt madalad, saalid seoti salongide ja buduaaridega, ruumi tavapäraselt lihtsad pinnad peideti dekoratiivse orvandiga. Kindlate kontuuridega seinapinda liigendasid taimornamendiga põimitud kurvjad raamliistud, pannood ja tahvelpeeglid, mis avardasid ruumiperspektiivi lõpmatusse. Dekoorimaterjalina domineeris stukk, värvustest kahvaturoosa, helesinine, leheroheline, sidrunkollane. Sageli kasutati eksootilisi motiive. Interjöörile kontrastiks kujundati fassaadid võimalikult lihtsana. Louis XV stiil. Sai alguse Prantsusmaalt, 18.sajandi alguses. Kasvas välja barokist, aga on kergem ja mänglevam
) · Joonia ja korintose sambad on baasiga · Joonia ja korintose sambad on dooria sammastest väiksema ümbermõõduga, paistavad sihvakamatena · Kannelüüre on neil rohkem (kuni 24) · Joonia samba kapiteel on lihtne ja väike, eristub teistest oma voluutidega · Voluudid kaks spiraalikujulist kaunistust kapiteelil · Korintose kapiteel on aga kõrge, mistõttu on korintose sambad kõige kõrgemad · Korintose kapiteel on karikakujuline ja kaunistatud rikkaliku taimornamendiga · Kõige tavalisem ornamendiosa on akantusepõõsa lehed · Sageli võib näha ka kannelüürideta sambaid dooria samba erivormid · Kreeka templeid ehitati kindlate reeglite järgi · Order täpne reeglistik, kaanon arhitektuuris · Order määrab täpselt ehitise mõõdud ja üksikosade suhte, ka sammaste arvu · Orderi aluseks olid tavaliselt templi sees asuva jumalakuju mõõtmed · Kreeka templite puhul oli kõige olulisem kaunis välisilme
annaabi.ee 
