koristamist varred maha lõigata ja põletada, keemiline tõrje. o Maasika-laikpõletik talvitub viljakehadel vanadel lehtedel. Haigus areneb hästi rasketel muldadel, intensiivselt levib vanades maasikaistandustes. Tõrje: haigestunud taimeosad hävitada, vältida liigset niiskust, fungitsiidid. o Maasika-punalaiksus o Maasika fütoftoroos eestis pole leitud. Tekitab juuremädanikku. Haigustekitajad on mullaseened, säilivad mullas ja kahjustunud taimeosadel. Tõrje: mitte istutada maasikat samale kohale 6-8 aastat. Haiged taimed koos mullaga eemaldada ja hävitada. o Kõrreliste helelaiksus nisul haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna taliviljal. Suve jooksul mitu põlvkonda eoseid, mis levivad vihma ja tuulega. Saagikadu kuni 40%. Tõrje: seemnete puhtimine, kõrrekoorimine, keemiline tõrje. o Nisu pruunlaiksus eoste moodustumiseks vajalik märg leht.
Suure Iiri näljahäda, põhjustas kartuli lehemädanik. *Juba Babüloonias märgati nõgiseene olemasolu. Teiseks on ajaloost tuntud ka tungaltera , mis põhjustas mitmesuguseid hallutsinatsioone. Viljapuu- bakterpõletiku esmaleiud on eestis aastal 2012 ja inglismaal 1957. 2.Nimeta ja kirjelda 6 või enam taimehaiguste sümptomit . Too nende juurde näited , millised haigustekitajad võivad taoliseid sümptomeid tekitada 1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigused ning ebasoodne keskkond) nakatunud taimes on häiritud assimilatsioon ja kloroplastide normaalne funktsioon. Tavaliseim värvimuutus on roheliste taimeosade kolletumine klorofülli vähenemise tõttu. 3
musta kitsa ääreribaga . Sadulliidrikul on ka U- kujuline märk aga ei ole ääreribaga ühendatud joont. Sarvikliidrikul on tagakeha sinine ja mustade triipudega aga mõnel emasel on nii laiad mustad triibud ,et sinist ei olegi näha. Üldiselt elavad nad taimedel ,noori isendeid võib leida tihti ka niitmata rohumaadel kui ka luhtadel. Paaritumine võib toimuda nii lennul kui ka õitel või teistel taimeosadel. Emane muneb oma munad veealustele taimeosadele, olles ise sealjuures kõrgemal veepinnast. Vastsed talvituvad ühe korra ja kasvavad veetaimedel. 3) Harilik loigukiil : Tagatiivad on alusel laienenud ja need on laiemad esitiibadest . Keha on kas punane, pruun ,kollane või tumedate ja heledate laikudega must. Harilikul loigukiilil on jalgadel kollased vöödid. Loigukiile on erinevaid liike. 4) Tumekõrsik:
sigimik, seemnealgmed. 3. (2) Mis tähendab avavili? Näide on vili mis valmimisel avaneb ja seemned laiali pillab. Kupar, kõder, kaunvili, kukkurvili. 4. (3)Mille poolest erinevad epiderm ja epibleem? Epibleem on juurekarvadega kattekude, epiderm aga katab kõiki noori taimeosi. Tavaliselt on ühekihiline ja rakuvaheruumi pole ja klorofülli on väga vähe. 5. Joonistage kollateraalne avatud juhtkimp (nimetused juurde) Kus esineb? 1. (2) Mis on korp? Kus esineb? Mitmeaastastel taimeosadel epiderm hävib ja selle asemele tekib sekundaarne kattekude: korkkude ja korp. Õhulõhesid asendavad lõved. 2. (1) Mis on epiderm? Epiderm on kattekude, mis katab enamusi noori taimeosasid. Tavaliselt ühekihiline, rakuvaheruumi pole ning klorofülli on vähe. 3. (2) Kus esinevad sigisibulad? Näide sigisibulad esinevad maapeal ning on muguljalt paksenenud. Arenevad õisikus(küüslauk) või lehtede kaenlais. 4. (2) Mis on mükoriisa? Kellel esineb?
Vahakiht osal taimedel, annab hallika välimuse Kattekarvad kaitsefunktsioon Näärmekarvad kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine Haakekarvad kinnitamine ja levitamine Kõrvekarvad kaitse ülesanne Emergentsid epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Roosi okkad, hobukastani viljade organ. Korkkude mitmeaastastel taimeosadel epiderm hävineb ja selle asemele tekib sekundaarne kattekude. Kui neid on palju, moodustub korp. Lõved kui õhulõhed on lahti kogu aeg TUGIKUDE Õhukese rakuseinaga pisikesi taimi hoiab piisava veesisalduse korral püsti raku siserõhk ehk turgor. Jagunevad: 1. Kollenhüüm - ebaühtlaselt paksenenud seintega rakud ainult noortel taimedel 2. Sklerenhüüm - ühtlaselt paksenenud seintega pikkadest tihedalt asetsevatest rakkudest, mis enamasti paiknevad kimpudena
Selles paiknevad mitmesugused rakuosad, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Taimerakkudele on iseloomulikud vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Vakuoolidesse koguneb nii jääk- kui ka varuaineid. Samuti võib rakumahl sisaldada mitmesuguseid värvaineid, millest oleneb paljude õite ja teistegi taimeosade värvus. Vakuoolid reguleerivad raku veesisaldust ja tekitavad raku siserõhu, mis võimaldab säilitada rohtsetel, puitumata taimeosadel oma kuju. Rakkude suurenedes ja vananedes vakuoolid suurenevad ja liituvad. PLASTIIDID. ...on rakuosad, mis on iseloomulikud ainult taimerakkudele. Värvainete ehk pigmentide sisalduse alusel jaotatakse plastiidid kloro-, kromo- ja leukoplastideks. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Ühes rakus võib olla mitukümmend kloroplasti. Need annavadki taimerakkudele rohelise värvuse.
Rabajärvede ümber võib suvi läbi näha lendamas erisuguseid kiile: väikseid saledaid kõrsikuid ja liidrikuid, silmatorkavalt suuri ja kiireid tondihobusid, metalselt läikivaid rohelisi hiilge- ja läikkiile ning tagasihoidlikumaid loigu- ja rabakiile. Rabakiilid on kiililiste seas keskmist kasvu. Kiilide kohta on neil üsna lühike tagakeha (2127 mm), kuid laiad ja pikad tiivad (siruulatus 5066 mm). Nad lendavad madalal taimestiku kohal, peatudes tihti väljaulatuvatel taimeosadel. Eemalt vaadates on nad väikesed, mustad, suurte tumepruunide silmadega. Lähemal vaatlusel võib märgata iseloomulikke tunnuseid, mille järgi neid teistest kiilidest eristada: tumepruunid läbipaistmatud laigud tagatiibade alusel kehapoolses 8 osas ning valge laup ehk nägu (kreeka keeles leuco valge, rhinos nina, siit ka ladinakeelne perekonnanimetus Leucorrhinia)
5. Mehhaanilis-füüsikalis tõrjevõtteid Peale agrotehniliste võtete kasutamise on veel mitmeid keskkonnasõbralikke tõrjemeetodeid. Kõige lihtsam on kahjurid taimedelt käsitsi ära korjata või lömastada. See sobib kapsaliblika munade ja röövikute ("kapsausside"), kartulimardikate ja mitmete teiste silmatorkavate ja piisavalt kogukate kahjurite puhul. Sageli tegutsevad kahjurid aga märkamatult, maa-alustel taimeosadel või on lihtsalt liiga väiksed ja varjatud eluviisiga, et neid sel moel tabada. Sellisel juhul võiks kasutada järgnevaid meetodeid: · Liimpüünised - Toimiv püünis täitub varsti putukatega. Siis võib liimile kleepunud putukad koos osa liimiga eemaldada ning lisada pisut uut liimi või asendada püünis uue samasugusega. · Feromoonpüünised meelitavad kahjureid peibutava lõhnaga, sisaldades kindla
· Padjandid e. pustulid · Kirmed · Eritised · Mumifitseerumine · Lehtede enneaegne varisemine Mädanikud · Kahjustunud kude muutub haisvaks pudrutaoliseks massiks - kartuli fomoos märgmädanik · Kahjustunud kude muutub pudrutaoliseks pulbriliseks massiks · Kartuli kuivlaiksus Närbumine Tekib veepuuduse tõttu mullas või taime juhtorganite vigastuste tagajärjel Laiksused Kahjustunud taimeosadel laigud: · Kudede suremine nekroosilaigud · Klorofülli vähenemine kloroosilaigud Võivad olla piiritletud servadega laigud nt. kartuli lehemädanik Hajuvate servadega laigud nt. odra-pruunlaiksus 1 Padjandid e. pustulid · Taime pinnal tekivad padjanditaolised kõrgendikud sealt väljuvad taimekoe rebenemisel parasiitseente eosed (teraviljade roostehaigused)
Osad toituvad aga elusast orgaanilisest ainest ja neid nimetatakse parasiitideks. Osad haigustekitajad võivad oma elu jooksul kasutada aga nii elusat kui surnud orgaanilist ainet. 2. Taimehaiguste põhitüübid välistunnuste alusel Mädanikud kahjustunud kude muutub kas pudrutaoliseks, sageli haisvaks (märgmädanik) või pulbritaoliseks (kuivmädanik) massiks. Mädanikud tekivad vee- ja toitaineterikastel taimeosadel, eriti sage on nende esinemine säilitamisel 1 Närbumine on taimede üksikosade või kogu taime haigestumine veevarustuse hüirete tõttu, mis avaldub taime lehtede ja rohtsete osade muutumises lõdvaks ning rippuvaks. Närbumine tekib veepuuduse tõttu või taimede juhtorganite vigastuse tagajärjel (nt. kurgi fusarioosne närbumistõbi)
1 hobukastani viljade ogad) Õhulõhe ehitus sulgrakud, nende vahel õhupilu ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest ülesanded gaasivahetus; paiknemine - enamasti epidermiga ühes tasapinnas, aga võib ka eenduda. Lehel korrapäratult, harvem ridadena, näiteks kitsaste lehtedega üheidulehelistel ja okaspuudel. Korkkude - mitmeaastastel taimeosadel epiderm hävib ja selle asemele tekib mitmekihiline korrapäraste ridadena paiknev sekundaarne kattekude e korkkude; korp - moodustub puudel ja põõsastel korgi asemel, mis taime vananedes 2-3 aasta pärast rebeneb. Korba rakud on deformeerunud ja surnud ning see koosneb mitmest korgikihist ja koore surnud osadest. Tema välimised kihid lagunevad järk-järgult ja kukuvad tükkidena ära; lõved mitmeaastaste taimede õhulõhesid asendavad lõved.
Ussitatar on hea meetaim. 35. SELTS KONNAROHULAADSED: VEETAIMED, ÜHEIDULEHELISTE ALGTÜÜP * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised. Seltsi kuuluvad sugukonnad: konnarohulised, kilbukalised, penikeelelised, meriheinalised, luigelillelised, rabakalised. * Liike umbes * Seltsi kuuluvad rohtsed soo-, vee- ja kaldataimed. Õieehitus on suhteliselt varieeruv. Seltsile on iseloomulik palju ühiseid tunnuseid. Aerenhüümi olemasolu, (veesisestel taimeosadel), lima eritamine taime välispinnale, heterofüllia, mehaaniliste kudede reduktsioon. Sgk Kuuluvad vees või niisketes kasvukohtades elavad veesiseste või konnarohulised ujulehtedega ja sarik- või ebasarikõisikuga, juurmise leherosettiga taimed. Viljaks enamasti seemnis, mis on varustatud õhurikka, ujumist soodustava koega. Tuntumateks soo-, ja kaldaveetaimedeks on jõgi-kõõlusleht ja harilik konnarohi
25 Süsteemne lähenemine: Kestade süsteem päristuumsetes organismides: Taimerakk kestad on olemas, puuduvad vaid sugurakkude teatud arengujärkudel. Eristatakse: esikestasid, mis on venivad ja võimaldavad rakukasvu, sisaldavad süsivesikuid ja valke (esikest paikneb tsütoplasmast eemal) teiskestad, mis sageli puituvad (koostises tselluloos ja ligniin). Inimese poolt söödavatel taimeosadel (viljadel) valmimisel rakukestad pehmenevad. Taimsed rakukestad sisaldavad: vees lahustumatud kiudained (nt tselluloos). Inimesed ise ei seedi tselluloosi, soolestikus olevad bakterid lagundavad. Vees lahustuvad kiudained (nt pektiin). Seenerakk kestad olemas, sisaldavad kitiini/mannaane/valke. Seenerakkude kestade süsivesikud ei seedu. Kuivatatud seentest tehtud pulber on kõrge toiteväärtusega. Loomarakk kestasid käsitletakse munaraku näitel
annaabi.ee 
