Samuti on neil kevadeti vähe süüa, sest pajuvõsasid ja remmelgaid langetakse palju. Kimalased on tähtsad, sest nad tolmeldavad taimi edasi ja tänu neile hakkavad uued taimede seemned idanema. 72. Seleta loodussaarekeste mõistet? Mis tähtsust neil on, kuidas tagada nende olemasolu ja hooldus põllumaastikus? Loodussaarekesed on nn mururibad mis on jäetud erinevate põllumassiivide vahele. Sageli on need raskest haritavad kohad, varemete ümbrus, kraaviperved või puisniidud. Loodussaarekestel saab putukate kooslus rahus kasvada, hävitades samaaegselt põllupidajatele kahjulikke putukaid ja parasiite. Nende olemasolu ja hooldust saab korraldada lihtsalt, need ei vaja eriti hoolt, tuleks ainult vältida võsastumist ja paar korda aastas niita. 73. Kuidas tagada kimalaste, kuklaste ja liblikate elupaigad parkides. Nende pesakohti ei tohi hävitada
põllumajanduses. Samuti on neil kevadeti vähe süüa, sest pajuvõsasid ja remmelgaid langetakse palju. Kimalased on tähtsad, sest nad tolmeldavad taimi edasi ja tänu neile hakkavad uued taimede seemned idanema. 72. Seleta loodussaarekeste mõistet? Mis tähtsust neil on, kuidas tagada nende olemasolu ja hooldus põllumaastikus? Loodussaarekesed on nn mururibad mis on jäetud erinevate põllumassiivide vahele. Sageli on need raskest haritavad kohad, varemete ümbrus, kraaviperved või puisniidud. Loodussaarekestel saab putukate kooslus rahus kasvada, hävitades samaaegselt põllupidajatele kahjulikke putukaid ja parasiite. Nende olemasolu ja hooldust saab korraldada lihtsalt, need ei vaja eriti hoolt, tuleks ainult vältida võsastumist ja paar korda aastas niita. 73. Kuidas tagada kimalaste, kuklaste ja liblikate elupaigad parkides. Nende pesakohti ei tohi hävitada. Igasugused mürgised kemikaalid ja pestitsiidid on
põllumajanduses. Samuti on neil kevadeti vähe süüa, sest pajuvõsasid ja remmelgaid langetakse palju. Kimalased on tähtsad, sest nad tolmeldavad taimi edasi ja tänu neile hakkavad uued taimede seemned idanema. 71. Seleta loodussaarekeste mõistet? Mis tähtsust neil on, kuidas tagada nende olemasolu ja hooldus põllumaastikus? Loodussaarekesed on nn mururibad mis on jäetud erinevate põllumassiivide vahele. Sageli on need raskest haritavad kohad, varemete ümbrus, kraaviperved või puisniidud. Loodussaarekestel saab putukate kooslus rahus kasvada, hävitades samaaegselt põllupidajatele kahjulikke putukaid ja parasiite. Nende olemasolu ja hooldust saab korraldada lihtsalt, need ei vaja eriti hoolt, tuleks ainult vältida võsastumist ja paar korda aastas niita. 72. Kuidas tagada kimalaste, kuklaste ja liblikate elupaigad parkides. Nende pesakohti ei tohi hävitada. Igasugused mürgised kemikaalid ja pestitsiidid on
Kaitse-eeskirjaga on inimeste viibimine keelatud. Piiranguvöönd kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja poolt kehtestatud tingimustega. Metsad kuuluvad kas hoiu- või kaitsemetsa kategooriasse. Hoiuala kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit. Väljasuremine taksoni kõigi isendite hävimine. Globaalne väljasuremine lõplik; liik kaob kogu levilast. Lokaalne väljasuremine kohalik; liik kaob mingilt konkreetselt alalt, säilib aga naabermaades. Punane raamat ohustatud ja haruldaste seene-, taime- ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestikuga. Liebigi tünnilauareegel e miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element (ressurss), mille
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused: Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas
5. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused Loomastiku kaitse Rahvusvaheline Looduse ja Looduvarade Kaitse Liit (IUCN) annab regulaarselt välja punaseid raamatuid väljasuremisohus liikude kohta. Hävimisohu puhul räägime liigi väljasuremisest. See oht võib olla kohalik e. Lokaalne või ülemaailmne e. Globaalne. Elu ajaloos esineb ka nn. Väljasuremislaineid väga paljude liikide kadumist lühikese aja jooksul. Loomi ohustavad: 1. Elukeskkonna hävimine ja killustamine 2. Kaubanduslik jahipidamine 3. Kogumine lemmikloomadeks 4. Kasutamine meditsiiniuuringuteks 5. Inimene peab kahjurloomaks 6. Tulnukliigid 7. Keskkonna saastamine Loomade kaitse: 1. Nimeline kaitsekategooriad 2. Territoriaalne kaitse 3. Aktiivne ja regulaarne kaitse 4. Biotehnoloogiline kaitse pesakastid lindudele, loomade toitmine. 5. Aklimatiseerumine vältida konkurentide, haiguste sissetoomist 6
bioloogidele. Kuigi ka praegu on ökoloogia juured bioloogias, moodustab ta silla loodusteaduste ja ühiskonnateaduste vahel. 60-ndatel ennustati, et inimühiskond puutub tõsisemate ümbritsevat keskkonda puudutavate probleemidega kokku 3035 aasta pärast ja tõest ei oldud kaugel: praegu on probleemiks kliima soojenemine, augud osoonikihis, vete reostumine, nälg, toiduainete reostumine, liigirikkuse vähenemine, vihmametsade hävimine, muldade erosioon jne. Ajalooliselt on juba niimoodi kujunenud, et viies ellu mingit kindlat eesmärki, nagu näiteks jahisaagi küttimine, maavarade kaevandamine v. teedeehitus, on inimene seadnud esiplaanile ainult üheainsa kindla majandusliku eesmärgi ja pole mõelnud ökoloogilistest tagajärgedest ja ökoloogilisest riskist. Ökoloogiline risk ebasoodsate keskkonnamuutuste tõenäosus olemasolevate loodusvarade või keskkonnatingimuste antropogeensel muutumisel.
o igaüheõigus – liikumine, telkimine, tule tegemine, prügi, koer, jäljed, taimed kallasrada (kuni 4m): o puudub umbjärvel, mis asub tervikuna ühe maaomaniku maal o alla 5ha suurusel järvel mitme maaomaniku maadel o alla 25m2 vesikonnaga ojadel ja magistraalkraavidel keskkond – eluta või elusa looduse tegurite kogum, milles organism asub ja mis teda mõjustab keskkond – ümbrus, sotsiaalsed tingimused, milles inimene elab, miljöö keskkond – kogum elus ja eluta looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi, milles see eksisteerib INSTITUTSIOONID keskkonnakaitse institutsioon – keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid keskkonnakorralduse süsteem Eestis: o Riigikogu – kõrgeim seadusandlik organ
haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus Looduskaitseväärtuse hindamine: 1. kõrge looduskaitseväärtus 2. keskmine looduskaitseväärtus 3. väike looduskaitseväärtus 0. looduskaitseväärtuseta 5. Keskkonnaprobleemid maailmas kliimamuutused, atmosfääri saaste üleilmne elurikkuse hävimine maailmamere seisundi halvenemine, veereostus muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine rahvaarvu kiire kasv suur energiatarve, fossiilkütuste arvel happevihmad uued tehnoloogiad GMO elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
