Füüsika I ptk AINE EHITUSE ALUSED 1) Nimeta aine kolm olekut, kuidas nimetatakse üleminekuid ühest olekust teise? – Aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Tahkest vedelaks on sulamine. Vedelast gaasiliseks on arustumine. Vedelast tahkest on tahkumine. Gaasilisest vedelaks on kondenseerumine. Tahkest gaasiliseks on sublimatsioon ja gaasilisest tahkeks on härmatumine. 2) Kirjelda aine erinevaid olekuid molekulaarsel tasandil? – Tahkes olekus on aineosakesed korrapäraselt ja saavad võnkuda tasakaalu asendi ümber. Vedelas olekus on aineosakesed korrapäratult ja vahetavad kohti. Gaasilises olekus on aineosakesed korrapäratult ja hõredalt. 3) Millised jõud hoiavad molekule aines koos? (van der Waalsi jõud)? – Gaasi osakeste vahel pole jõude
Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi Vabaneb soojushulk Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sulamissoojus? Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub/eemaldub 1 kg sulamiseks või tahkumiseks.
1.Milleks kasutatakse metallide survetöötlust? Kirjeldage mõnda näidet survetöötluse meetoditest. Survega töötlemisel toimub pooltoodete vormimine tahkest metallist, kas külmalt või kuumalt. Valtsimine on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele. Ekstrudeerimine on kuumsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul konteinerisse paigutatud toorik surutakse templi abil läbi martriitsiaa. Tõmbamine on külmsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul traadi-, varda-, toru- või ribakujuline pooltoode saadakse tooriku tõmbamisega läbi tõmbesilma. 2
Aurumiseks nim. aine nim. aine üleminekut gaasilisest faasist üle üleminekut vedelast faasist gaasilisse vedelasse faasi.Aurumiseks nim. aine faasi.Tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks üleminekut vedelast faasist gaasilisse nim. aine üleminekut vedelast faasist faasi.Tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks tahkesse faasi.Sulamiseks nim. aine nim. aine üleminekut vedelast faasist üleminekut tahkest faasist vedelasse tahkesse faasi.Sulamiseks nim. aine faasi.Sublimatsiooniks nim. aine üleminek üleminekut tahkest faasist vedelasse tahkest faasist gaasilisse faasi.Sublimatsiooniks nim. aine üleminek faasi.Härmatumiseks nim. aine üleminekut tahkest faasist gaasilisse gaasilisest faasist tahkesse faasi.Härmatumiseks nim. aine üleminekut faasi.Rekristallisatsiooniks nim
eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta.Mida nim. kondenseerumiseks ehk veeldumiseks? Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist üle vedelasse faasi. Mida nim. aurumiseks? Aurumiseks nim. aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse faasi.Mida nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks? Tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks nim. aine üleminekut vedelast faasist tahkesse faasi. Mida nim. sulamiseks? Sulamiseks nim. aine üleminekut tahkest faasist vedelasse faasi. Mida nim. sublimatsiooniks? Sublimatsiooniks nim. aine üleminek tahkest faasist gaasilisse faasi.Mida nim. härmatumiseks? Härmatumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse faasi.Mida nim. rekristallisatsiooniks? Rekristallisatsiooniks nim. faasisiirdeid, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur. Mis on kolmikpunkt? Kolmikpunktiks nim. kolme faasi tasakaaluks vajaliku kindla temp. ja kindla rõhu väärtust
Samuti on tahkise soojusjuhtivus erinevates suundades erinev. Sellist aine omaduste sõltuvust mõjumissuunast nimetatakse anisotroopiaks. Tahkeid aineid, millel kristallstruktuur puudub, nimetatakse amorfseteks aineteks. Neil on vedelikele sarnane omadus voolata. Voolamiskiirus on aga nii väike, et seda palja silmaga ei märka. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamistemperatuur, nad muutuvad järkjärgult voolavamateks ja pole võimalik eristada vedelat olekut tahkest. Samuti ei olene amorfse aine omadused suunast - nad on isotroopsed. Amorfsed ained on näiteks klaas, orgaaniline klaas (pleksiklaas), enamik plastmasse, kummi, bituumen jms. 7. Üleminekud ühest agregaatolekust teise Iga aine võib olla kolmes olekus: gaasilises, vedelas või tahkes. Neid nimetatakse ka aine agregaatolekuteks. Kui aine läheb tahkest agregaatolekust vedelasse, siis sellist üleminekut nimetatakse sulamiseks
FAASISIIRDED - tahke, vedel, gaasiline Faas on ühesuguse keemilise koostise ja füüsikaliste omadustega aineolek. · Ühes agregaatolekus võib olla mitu faasi. · Gaasilises olekus ei eksisteeri erinevaid faase. Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Faasisiirded: · sulamine (tahkest vedelasse) - tahkumine · aurumine (vedelast gaasilisse) - kondenseerumine · sublimatsioon (tahkest gaasilisse) - härmatumine Soojushulga arvutamine soojenemine <=> jahtumine Qneeldub Qvabaneb Q=cm(t2-t1) Q - soojushulk 1J c - erisoojus J/kgC0 aurumine <=> kondenseerumine Q neeldub Qeraldub Q=Lm L - aurustumissoojus keemistemperatuuril 1J/kg sublimatsioon <=> härmatumine Q=m - sulamissoojus 1J/kg soojushulk kütuse põlemisel Q=km k - kütteväärtus 1J/kg Kriitiline temperatuur on temp. millest kõrgemal väärtusel ei ole võimalik gaasi kokku
Mullastiku omadusi mõjutavad tegurid Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles eristatakse omakorda lähtekivimist pärinevat mineraalset ning taimede loodud orgaanilist ehk kõdunevat taimejäänuste ja huumuse osa. Enamuse mulla tahkest ainest moodustab mineraalosa, mis sisaldab vähem või rohkem kõiki taimedele vajalikke mineraalseid toiteelemente. Mulla orgaanilise aine, eelkõige huumuse osatähtsus on tunduvalt väiksem. Mullas leidub alati ka kindel kogus vett ja õhku. Mulla veeolud ja mulla õhu varustus oleneb mullaosakeste suurusest. Neid iseloomustavad mulla veeläbilaskvus, veemahutavus ja õhumahutavus. Veemahutavustest on kõige olulisem
Füüsikas nim. aine erinevate omadustega olekuid faasideks. Protsessi, kui aine läheb ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. Soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta nim. siirdesoojuseks. Kui aine läheb gaasilisest faasist üle vedelasse, nim. siiret kondenseerumiseks ehk veeldumiseks. Üleminekut vedelast faasist gaasilisse nim. aurumiseks. Üleminekule vedelast faasist tahkesse nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks. Üleminekut tahkest faasist vedelasse nim. sulamiseks. Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nim. sublimatsiooniks. Üleminekut gaasilisest faasist tahkesse nim. härmatumiseks. Faasi siiret, mille puhul muutub tahke aine kristallstruktuur nim. rekristallisatsiooniks. Igale faasisiirdele vastab antud aine korral kindel temp. mida nim. siirdetemp. mis sõltub rõhust. Võimalik on kolme faasi tasakaal, mis esineb ainult ühel kindlal rõhul ja temp. sellist rõhu ja temp. väärtust nim.
Faasisiirdeks nimetatakse protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojuseks nimetatakse soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta. Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist vedelasse. Aurumiseks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse. Tahkumiseks/Kristallisatsiooniks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist tahkesse. Sulamiseks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist vedelasse. Sublimatsiooniks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist gaasilisse. Sublimatsiooniks nimetatakse tahkise aurumist. Härmatumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsiooniks nimetatakse faasisiiret, millepuhul muutub tahke aine kristallstruktuur. Siirdetemperatuuriks nimetatakse faasisiirde puhul antud aine temperatuuri, mis sõltub rõhust. Aine kolmikpunktiks nimetatakse sellist rõhu ja temperatuuri väärust, kus 3 olekut on
Ka sellise faasisiirde tagajärjel muutuvad aine omadused. Näiteks muutuvad teatud temp. raua magnetilised omadused. Sellest kõrgemal temperatuuril ei saa rauda enam magnetiseerida. Kui aine läheb gaasiliset faasist üle vedelasse, siis sellist siiret nimetatakse kondensatsiooniks e. Veeldumiseks. Üle minekut vedelat faasist gaasilisse nim. aurumieks. Üleminekut vedelat faasist tahkesse nimetatakse tahkestumiseks ehk kristallisatsiooniks. Üeminekut tahkest saasist vedelasse on aga sulamine.Aine võib üle minna tahkest faasist ka otse gaasilisse ja vastupidi. Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nimetatakse sublimatsiooniks, gaasilisest faasist tahkesse aga härmatumiseks. Faasisiirded, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur, nimetatakse rekristallisatsiooniks. Kõiki faasisiirdeid saab vaadelda paarikaupa, kusjuures paari moodustavad teineteisele
süsiniku aatomid võivad moodustada kas teemandile või grafiidile vastavad kristallvõred. Ühed ja samad süsiniku aatomid, erineva kujuga kristallvõred. Järelikult on erinevad füüsikalised omadused. Teemant on kõva, sellest valmistatakse puure või nuge. Grafiit on pehme. Mõlemad on tahkised aga erinevate füüsikaliste omadustega. Ahjutahm, mis koosneb ka süsiniku aatomitest on aga amorfne. Faasisiirded 1) Sulamine, mis on aine üleminek tahkest faasist vedelasse. 2) Tahkumine, mis on aine üleminek vedelast faasist tahkesse. 3) Aurumine, mis on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse. 4) Kondenseerumine, mis on aine üleminek gaasilisest faasist vedelasse. 5) Sublimatsioon, mis on aine üleminek tahkest faasist gaasilisse. 6) Härmatumine, mis on aine üleminek gaasilisest faasist tahkesse. 7) Rekristallatsioon, mis on faasisiire, mis toimub kristallvõre muutmise teel.
3. Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. 4. Siirdesoojus on soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta. 5. Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist üle vedelasse faasi. 6. Aurumiseks nim. aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse faasi. 7. Tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks nim. aine üleminekut vedelast faasist tahkesse faasi. 8. Sulamiseks nim. aine üleminekut tahkest faasist vedelasse faasi. 9. Sublimatsiooniks nim. aine üleminek tahkest faasist gaasilisse faasi. 10. Härmatumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse faasi. 11. Rekristallisatsiooniks nim. faasisiirdeid, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur. 12. Kolmikpunktiks nim. kolme faasi tasakaaluks vajaliku kindla temp. ja kindla rõhu väärtust. 13. Sulamisel saab aine energiat ja soojust juurde, et molekulide vahelisi sidemeid
10.faas-aine olek, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused. Faas on struktuurivorm. Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise, nimetatakse faasisiirdeks, mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Näited: 1)kui aine läheb gaasilisest faasist üle vedelasse siis sellist siiret nim. veeldumiseks. 2)Üleminekut vedelast faasist gaasilisse nim. aurumiseks. 3)Üleminekut vedelast faasist tahkesse nim. tahkumiseks. 4)Ülemineku tahkest faasist vedelasse on aga sulamine. 5)Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nim. sublimatsiooniks. 6)Gaasilisest faasist tahkesse aga härmatumiseks.
osakeste paigutuse, osakestevahelise vastikmõju ja soojuliikumise iseloomu poolest. Faasisiire – Protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojus – Soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine massiühiku kohta. Kondenseerumine(veeldumine) – Üleminek gaasilisest faasist vedelasse. Aurumine – Üleminek vedelast faasist gaasilisse. Tahkumine(kristallisatsioon) – Üleminek vedelast faasist tahkesse. Sulamine – Üleminek tahkest faasist vedelasse. Sublimatsioon – Üleminek tahkest faasist gaasilisse. Härmatumine – Üleminek gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsioon – Faasisiirde(id), mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur. Siirdetemperatuur – Suvalise faasisiirdele vastab antud aine korral temperatuuri mingi väärtus. Kolmikpunkt – Kindla rõhu väärtused, kus 3 faasi on tasakaalus. Aur- Gaasiline faas vedeliku pinna lähedal. Gaas – Kui (T > Tkr) nimetame gaasilist faasi (gaasiks).
Faasisiirde tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Meie piirdume selliste faasisiirete käsitlemisega, mida nimetatakse agregaatolekute muutusteks. Nende käigus muutub aine osakeste paigutus ja liikumise liik (võnkumine kristallvõres, võbelemine vedelikus, kaootiline liikumine gaasis). Selliste protsessidega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta nimetatakse siirdesoojuseks. Kui aine läheb tahkest agregaatolekust vedelasse, siis sellist üleminekut nimetatakse sulamiseks. Üleminekut vedelast olekust tahkesse nimetatakse tahkestumiseks ehk kristalliseerumiseks. Üleminekut vedelast olekust gaasilisse nimetatakse aurustumiseks. Üleminekut gaasilisest olekust vedelasse nimetatakse kondenseerumiseks ehk veeldumiseks. Üleminekut tahkest olekust gaasilisse nimetatakse sublimeerumiseks ja gaasilisest olekust tahkesse härmatumiseks.
SULAMINE JA TAHKUMINE Hanna Parv 9.B VKK Sulamine · Aine üleminek tahkest olekust vedelasse. · Sulamistemperatuur · Kulub energia · Suureneb siseenergi potensiaalne komponent. · Aineosakesed liiguvad ühest kohast teise. Tahkumine · Aine üleminek vedelast olekus tahkesse. · Sulamise pöördprotsess. · Sulamine ja tahkumine toimuvad samal temperatuuril. · Vabaneb soojushulk · Temperatuur ei muutu. Sulamissoojus · Valem lambda = Q/m · Ühik 1J/kg · Kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulatamisel või tahkumisel. Näited
Litosfäär maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigeldunud laamadeks Atenosfäär vahevöö ülaosas paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad Näitajad Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Vanus: 4 miljardit 180 miljonit Paksus: 70-80 km 10-15 km Tihedus: kergem Raskem
energiatarbimist (eksisteerimist). · Makrokäsitlus füüsikaliste nähtuste uurimisel--käsitlus, kus tegeletakse makroskoopiliste ainekogustega. Seejuures ei eeldata aine koosnemist molekulidest. · Makroparameetrid--füüsikalised suurused, mida kasutatakse makrokäsitluses. Nende defineerimisel ei eeldata aine koosnemist molekulidest. · Märgamine ja mittemärgamine--nähtused, mis väliste jõudude puudumisel avalduvad vedelike tendentsis mööda tahkest ainest alust rohkem või vähem laiali voolata. · Metastabiilne seisund--aine olek ühes faasis selliste p ja T väärtuste juures, kus ta peaks olema teises faasis. Näiteks vesi üle 100*C normaalrõhul (ülekuumenenud vesi) või vesi alla 0*C normaalrõhul (allajahtunud vesi). Metastabiilne seisund ei säili lõpmata kaua. · Mikrokäsitlus füüsikaliste nähtuste uurimisel--käsitlus, kus eeldatakse aine koosnemist molekulidest.
KOMEET • Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Nimetus • Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komētēs, mis tähendab “pikajuukseline”. • Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Ehitus • Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba • Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma • Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. “Sabad”
AINE AGREKAATOLEKU MUUTUMINE I SULAMINE & TAHKUMINE SULAMINE on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. SULAMISTEMP. nim. temp., mille juures aine sulab (tahkub). TAHKUMINE on aine üleminek vedelast olekust tahkesse. Sulamiseks kulub energiat, tahkumisel aga vabaneb. Tahkumise & sulamise ajal aine temp. ei muutu. SULAMISSOOJUSeks nim. massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Tähis: Ühik: 1 J/kg Valem: = Q/m II AURUMINE & KONDENSEERUMINE KONDENSEERUMINE on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse.
olekus: maailmameres, järvedes, jõgedes, soodes, mullas, põhjaveena, atmosfääris ning liustikuvees. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringid. Ilma veeta poleks eeldusi eluslooduse tekkeks. Hüdrosfäär on väga ebaühtlase paksusega. 2 Litosfäär: koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest tahkest osast. Selle paksus on umbes 50200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises Siin toimub kivimite ringe. Pedosfäär: mullastiku kiht koos elustiku ja mineraalse osaga. See on üks noorimaid Maa sfääre ja on täielikult biosfääri osa. Selle paksus ulatub mõnest cmst kuni 10 meetrini. Siin tekib muld, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ning muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist
Keemia TK Aine lahustuvus 1. Setitamine ja nõrutamine Vedeliku eraldamine tahkest, mittelahustuvast ainest. Tahke aine eraldamiseks vedelikust tuleb seega last tal kõigepealt settida (setitamine). Seejärel valatakse ettevaatlikult sademe peale ära (nõrutamine). 2. Filtrimine peeneteraliste hõljuva tahke aine eraldamiseks vedelikust. On vaja filterpaberit, kolbi, lehtrit, klaaspulka, keeduklaasi. Filterpaberiks on vaja tavalist poorset paberit. See asetatakse lehtrisse. Puhastatav vedelik valatakse ettevaatlikult filtrile
ning tundma materjali omadusi, nende kasutusala ja markeeringut vastavalt kasutusesolevatele standarditele. Metallide ja sulamite siseehitus Tahked ained liigitatakse siseehituse alusel: kristallilisteks ja amorfseteks. Kristalliliste ainete metallide aatomid asetsevad ruumis kindla geomeetrilise korrapärasusega. (Tõestati pärast röntgenikiirte avastamist K. Röntgeni poolt 1895.a.). Kristallilised ained muutuvad tahkest olekust vedelasse olekusse kindlal sulamistemperatuuril. Vedelast tahkesse kristalliseerumis temperatuuril, mille juures algab kristalliseerumise tsentrite tekkimine ja nende tsentrite ümber toimub üheaegselt kristallide kasvamine (suurenemine) kuni kogu aine mass on tardunud kristalliseerunud. Amorfsete ainete (klaas, liim, kampol, vaik, polümeerid ) mittemetallide aatomite paigutuses puudub kindel korrapärane süsteem. Kuumutades muutuvad need pehmeks
Võrepraht transporditakse koos muude olmejäätmetega linna prügilasse. Liivapüünistes eraldatakse veest raskem abrasiivne materjal, mis muidu kulutaks pumpasid, ummistaks torustikke ning võiks häirida järgnevate puhastusetappide talitlust. Akumulatsioonitankides toimub reovee juurdetuleku ühtlustamine. Sinna kogutakse liigne sademe- ja reovesi, et vältida järgnevate puhastusseadmete ajutist ülekoormamist. Eelsetitites eemaldatakse suurem osa reovees sisalduvast tahkest ainest, samuti eelmistest puhastusetappidest läbi pääsenud pinnale tõusvad ja põhja settivad ained. Aerotankid on bioloogiliste puhastusseadmete kõige olulisem sõlm, kus eemaldatakse põhiline osa orgaanilisest reostusest, samuti lämmastiku-ja fosforiühendid. Paljassaare reoveepuhastusjaam Kasutatud materjal mi.emu.ee/orb.aw/class=file/.../Reoveepuhastustehnoloogia.pdf http://www.pvesi.ee/?id=43 http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-4618/Paljassaare-reoveepuhastusjaam-on- 23
Sulamine ja tahkumine Sulamiseks nimetatakse aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse. Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures tahke aine sulab. Klaas on amorfne aine- tal pole kindlat sulamistemperatuuri. Termomeetris kasutatakse elavhõbedat või piiritust . Elavhõbe- termomeetrit kasutatakse madala temperatuuri mõõtmiseks. Piiritustermomeetrit kasutatakse kõrgete temperatuuride mõõtmiseks. Aine soojenemisel suureneb tema siseenergia. Sellepärast peame aine
Litosfäär- maakera väline pind. Suure tugevusega maa väliskiht, mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. 50-200km. Litos. on lõhenenud laamadeks. Eristatakse kahte tüüpi maakoort: mandriline maakoor(3-kihti- settekivimid, graniidikiht, basaldikiht), ookeaniline maakoor(2-kihti- settekivimid, basaldikiht) Maakoor Ülemine vahevöö 350 Alumine vahvevöö 2900 Välistuum(vedel) Sisetuum(tahke) 5140 Maa keskpunkt 6370 MÄESTIKE TEKE Kivimikihid alluvad külgsurvele, toimub KURRUTUS. Kivimikihid surutakse kurdudesse, tekib kurdmäestik
kuumutada. Soojuse mõjul eraldub amalgaamist elavhõbedaaurning vaskplekist kuplit jääb katma läikiv kullakiht. Kiriku kuppelkatuse kuldamiseks kulub umbes sada kilogrammi kulda. Seejuures eralduv elavhõbedaaur on äärmiselt mürgine. Veel kümmekond aastat tagasi kasutati hammaste plombeerimiseks hõbeamalgaami, sest see sulam tardumisel paisub ning seega täidab hambaaugu tihedalt. Nn. hõbeplomm on tegelikult amalgaam, vedela ja tahke metalli sulam. Tahkest komponendist enamiku moodustab hõbe, mida on ühtekokku olenevalt plommist 60-80%. Sellele lisaks on vähesel määral tsinki, tina ja teisi metalle. Sulami vedel komponent on elavhõbe.
iseloomu poolest. Faasisiire- Protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojus- Soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta. Siirdetemperatuur- Temperatuur antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, madalamal aga teises faasis. Kolmikpunkt- Antud aine jaoks kindel rõhu ja temperatuuri väärtus (pk, Tk), mille puhul antud aine mingid kolm faasi on tasakaalus. Sulamine- Üleminek tahkest faasist vedelasse. Molekulidevahelised ,,sidemed" muutuvad nõrgemaks. Muidu nad ainult võnguvad, aga nüüd saavad juba rohkem liikuda. Tahkumine- Üleminek vedelast faasist tahkesse. Molekulidevahelised ,,sidemed" tekivad/lähevad tugevamaks, energia vabaneb. Aurumine- Üleminek vedelast faasist gaasilisse. Molekulidevahelised ,,sidemed" kaovad, aga sidemete lõhkumiseks kulub energiat. Molekulide liikumisekiirus suureneb.
Faasi siirdes toimub aineosakeste omavahelises paigutuses muutus. Faasi siirded- tahe, vedel, gaasiline. 3. Milleks muutub faasisiirde käigus kehade siseenergia kuigi keha temperatuur jääb samaks (ei muutu)? V: muutuvad molekulide kineetilised ja potentsiaalsed energiad 4. Kirjelda tahkumise siseehitust: kuidas asetsevad aineosakesed, millised jõud osakeste vahel mõjuvad, kuidas osakesed liiguvad? V: Sulamine on faasisiire tahkest olekust vedelasse, tahkumine sellele vastupidine siire. Sulamise/tahkumise ajal keha temperatuur ei muutu ehkki keha saab/annab selles protsessis pidevalt energiat – sulatamiseks kulunud energia läheb molekulide korrapära lõhkumiseks ja nende liikuvuse suurendamiseks. Tahkumisel vabaneva energia saame molekulide korrapära suurenemisest ja liikuvuse vähenemisest. Iga aine jaoks on olemas kindel temperatuur – sulamistemperatuur, mille juures ta muutub tahkest olekust vedelaks
Vedelas aines osakesed liiguvad paigast ja nad ei ole tihedalt. Gaasilises aines osakesed liiguvad korrapäratult. Mida soojem või kuumem on temperatuur, seda kiiremini osakesed liiguvad. Soojuspaisumiseks nimetatakse seda kui aine soojenedes paisuma hakkab. Termomeetri põhimõtte on anda teada kraadidest. O kraadi Celsiust vastab vee jäätumisele & 100 kraadi Celsiust vastab vee keemisele. Aineosakesed kas võnguvad, liiguvad korrapäraselt või siis korrapäratult. Tahkest ainest koosnev keha ei liigu. Vesi liigub korrapäraselt. Ja gaas nagu näiteks hapnik, seda on igal pool. Kui kujutleda, et universumil või maailmal on seinad siis need hapniku molekulid põrkuvad vastu seda kujutletavat seina ja nii edasi tagasi ja igat pidi. Termomeetrit jaotatakse 4 erinevasse liiki *kraadiklaas *metalltermomeeter *digitaalnetermomeeter *elektrooniline termomeeter. Metalltermomeeter koosneb kahest erinevast kokkupressitud metallist, mis paisuvad soojuse
Gaasiliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste korrapäratus liikumises, osake võib liikuda mistahes suunas ja oma kiirusega. Kehad koosnevad ainetest või ainete segust, omakorda koosnevad osakestest, kas aatomitest või molekulidest. Osakeste vahel esineb külgetõmbejõud ja tõukejõud. Keha venitamisel eemalduvad aineosakesed teineteisest ja tõmbejõud saab tõukejõust suuremaks- tekib jõud, mis takistab aineosakeste eemaldumist. (hoiab tahkest ainest keha koos) Keha kokkusurumisel lähenevad aineosakesed teineteisele nii, et tõukejõud saab tõmbejõust suuremaks- tekib jõud, mis takistab aineosakeste lähenemist. (Sellepärast ei saa tahkist kokkusuruda). Aineosakeste liikumine on korrapäratu nim soojusliikumiseks. Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Vesi on erandlik alates 0 kraadi kuni 4 kraadi tõmbub kokku, kuid edaspidi paisub. Vesi on kõige tihedam temp. 4 kraadi.
Soojusõpetuse kordamisküsimused tunnikontrolliks 1. Selgita erisoojuse ja sulamissoojuse mõiste. Erisoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine soojendamiseks, sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine sulatamiseks 2. Kuidas soojenevad ja jahtuvad suure erisoojusega ained? Soojenevad aeglaselt , samuti jahtuvad aeglasemalt 3. Millise aineoleku muutused vajavad soojust ja millised eraldavad soojust ? Tahkest-vedelaks-gaasiliseks---vajavad soojust Gaasilisest-vedelaks-tahkeks---eraldavad soojust 4. Nimeta soojusülekande liigid. 1.Soojusjuhtivus 2.Konvektsioon 3.Soojuskiirgus 5. Nimeta tegurid, millest sõltub kehade soojenemine ja jahtumine. 1.kehade massist 2.temp. vahest 3.ainest 6. Mis on keemine? Keeemine on aurumine kogu vedeliku ulatuses 7. Millest sõltub vedeliku aurumine? Pinna suurusest (mida suurem pind, seda kiiremini aurustub)
Komeedid 10. klass Komeedi iseloomustus. Komeet on päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha. Eesti keeles nimetatakse komeete sabatähtedeks. Komeet koosneb põhiliselt jääst ja tahkest süsinikdioksiidist, ning mingil määral hapinikust. Sõna komeet tuleb kreeka keelsest sõnast komts , mis tähendab "pikajuukseline". Ehitus. Komeetide ehtiuses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, millest tekib päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem ) saba: Tolmusaba ja Ioonsaba. Tolmusaba järgib rohkem ja vähem komeedi orbiiti.
Maa siseehitus mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeanile maakoor. Litosfäär (õ.71-88) Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendunud laamadeks. Astenosfäär- vahevöö ülaosas ookeanide all ligikaudu 50 km, mandrite all ligikaudu 200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70 km, Paksem Kuni 20 km, Õhem
Pelgulinna Gümnaasium Naftaleen Renee Pesor 11.k Tallinn 2009 Ajalugu Aastal 1819-1820 olid juba 2 keemikut teatanud kivisöetõrva destillatsioonil saadud teravalõhnalisest valgest tahkest ainest. Aastal 1821, John Kidd kirjeldas selle aine omadusi ja saamise viise, ning pani sellele nimeks naftaleen, kuna see oli saadud tööstusbensiinist. Naftaleeni keemilise valemi esitas Michael Faraday 1826. Struktuuril olevad kaks sulakvarts benseenist rõngast esitas Emil Erlenmeyeri aastal 1866, ning seda kinnitas Carl Graebe kolm aastat hiljem. Saamine Enamjaolt saadakse naftaleeni kivisöetõrvast. Toornaftast saadud naftaleen on tavaliselt puhtam
gaasi ja purdmaterjalivööd. Nendest vöödest ühes hakkas kujunema Maa, teistes aga Päikesesüsteemi ülejäänud planeedid. 3. Loetle Maa sfäärid. Atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär, biosfäär, pedosfäär, geograafiline sfäär ehk maastikusfäär 4. Iseloomusta lühidalt sfääre. Atmosfäär- õhkkond- maad ümbritsev õhukiht Litosfäär-maakera välimine, kivimiline jäik kiht Hüdrosfäär- asub atmosfäär i ja litosfääri vahel ka, katkendlik, mis koosneb tahkest ja vedelast veest Biosfäär- sisaldab elusorganisme, oluline tunnus- orgaanilise aine sünteesimine Pedosfäär- hõlmab muldasid, hakkas kujunema alles pärast elu tekkimist Maastikusfäär- kujunenud eelnevate sfääride koosmõjul, loodusgeograafia peamine uurimisobjekt 5. Mis toimub Maani jõudnud päikeseenergiaga? Maani jõudnud kiirgusest neeldub atmosfääris ja 48% maapinnal, need muutuvad soojuskiirguseks ning kokkuvõttes 69% lahkub pikalainelisena. 6. Kust saab Maa energiat?
Hästi odaval kepil võib materjal kildudeks lennata väga suurte miinuskraadide juures. klassikasuusad Raskem valida. Võiks olla 2 paari klassikasuuski: sulailma suusad, külmailma suusad. Mida raskem oled, seda jäigem peaks suusk olema. Kui võtta kaks paari, siis üks paar võiks olla kangemaid, millega sõita sulailmaga, millele pannakse kliistrit alla. Kuldse kesktee on kõigil olemas. Igas korralikus poes on `'Vänt'', millega pannakse paika pidamissoon. Tahkest soonist määritakse erinevatel kaugustel kliistrit suuskadele alla (oleneb suusa kangusest). Vabatehnika suuskade valimine Uisusuusa puhul on vaja teha selgeks pikkus ja kehakaal, mille järgi antakse parajad suusad. On hea kui on kaks paari: sulailma suusk ehk veesuusk, ning miinuskraadi suusk. Parim on siiski valida see `'kuldne kesktee'', mille puhul on suusk keskmise jäikuse ja pehmusega. Suusa hooldusvahendid
jääb katma läikiv kullakiht. Kiriku kuppelkatuse kuldamiseks kulub umbes sada kilogrammi kulda. Seejuures eralduv elavhõbedaaur on äärmiselt mürgine. Veel kümmekond aastat tagasi kasutati hammaste plombeerimiseks hõbeamalgaami (hõbe + elavhõbe), sest see sulam tardumisel paisub ning seega täidab hambaaugu tihedalt. Neid hõbeamalgaantäidiseid kasutati oma vastupidavuse poolest purihammaste parandamiseks. Nn. hõbeplomm on tegelikult amalgaam, vedela ja tahke metalli sulam. Tahkest komponendist enamiku moodustab hõbe, mida on ühtekokku olenevalt plommist 60-80%. Sellele lisaks on vähesel määral tsinki, tina ja teisi metalle. Sulami vedel komponent on elavhõbe. Viimane ongi andnud põhjust juttudeks plommide ohtlikkusest, mida hambaarstid vastupidiselt tõestada püüavad. Väites, et amalgaanist vabaneb väga vähesel määral elavhõbedat (ainult täidist valmistades või eemaldades), sest puurimise käigus võib ei satuks organismi veelgi rohkem elavhõbedat
karask on pealt kuldne ja vormi küljest lahti lööb. Kalla karask vormist välja ning lase enne lahtilõikamist poole tunni jagu taheneda. Karask maitseb hea tavalise võiga, kuid proovi ka ürdivõid. Selleks lisa pehmele võile meelepäraseid ürte (till, petersell, murulauk) ja pisut soola. Sega hoolega läbi ja vajuta küpsetuspaberi vahel poole sentimeetri paksuseks ühtlaseks kihiks. Paki kokku ja tõsta külmikusse tahenema. Tahkest massist lõika piparkoogivormidega kenad kujundid. Võid rullida pehme või ka lihtsalt küpsetuspaberisse ja pärast tahenemist sellest ühtlased seibid lõigata.
Leukotsüütide emigratsioon kudedesse ehk veresoont vooderdavate endoteelirakkude vahelt väljuvad lümfotsüüdid ja suuremad leukotsüüdid. Raske nakkushaiguse korral väljuvad ka erütrotsüüdid. Fagotsütoos ehk põletikukoldesse rändavad mikrofaagid ja makrofaagid ehk õgirakud, kes õgivad ehk fagotsüteerivad koe laguprodukte ja võõrast materjali. Eksudaadi moodustumine – toimub eksudatsiooniprotsessi tulemusena. Eksudaat koosneb vedelatest osistest ja tahkest komponendist. Eksudaat võib koguneda serooskelmete õõntesse, limaskesta pinnale või immutada koed läbi. Eksudaadi väljumine põletikukoldesse põhjustab seal põletikulise turse. Järgneb proliferatsioon ehk põletikukoldes paljunevad rakud püüavad kahjustuskollet likvideerida või isoleerida ja alteratsiooniprotsessis tekkinud defekti täita. Proliferatsioon on suures osas reaktsioon sidekoe poolt, mis avaldub selle vohangus. Põletikukoldes tekib noor sidekude ehk põletikuline
kobijad, 5 - alahuul, 6 - alahuule puidu sisse käike puurida. Putuka suiste juurde kobijad. kuulub ka suuava kohal asuv ülahuul, mis ei ole moodustunud jäsemetest, vaid kujutab endast lihtsalt putuka pea katete kurdu. Sellise ehitusega suiseid nimetatakse haukamissuiseteks ning need esinevad putukatel, kes toituvad tahkest toidust. Peale prussakate on haukamissuised veel näiteks mardikatel, kiilidel, sihktiivalistel (rohutirtsudel ja ritsikatel) ning liblikate röövikutel (aga mitte liblikate valmikutel). Kaugeltki mitte kõik putukad ei toitu tahkest toidust. Näiteks liblikate valmikud toituvad enamasti õites leiduvast nektarist, mida nad
10 mm mulla kujunemiseks võib kuluda kuni 400 aastat, ekstreemsetes tingimustes 1 mm jaoks aga tervelt 1000 aastat. Noored mullad on tihedasti seotud mulla lähtekivimiga. Ajaga lisanduvad muldadele iseloomujooni, mis on seotud orgaanilise aine akumulatsiooniga ja organismide elutegevusega. Kujunevad välja mullatüübile iseloomulikud tunnused, mis väljenduvad eelkõige selgelt eristuvate mulla horisontide ilmumisega mullaprofiili. Mulla koostis Muld koosneb tahkest (mineraalne ja orgaaniline aine), vedelast (mulla vesi) ja gaasilisest (mulla õhk) osast.(joon ). Enamasti moodustab põhiosa mulla tahkest mineraalne aine. Ainult liigniisketel aladel, kus tekib turbakiht on orgaanilisel ainel suurem osakaal. Mulla mineraalaine koosneb väga erineva suuruse, keemilise ja mineraloogilise koostisega osakestest. 1)Leetmullad Leetumine toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont
rabakivi, ning hästilõhenevad mineraalid nt kaltsiit ja vilgud. Porsumine on kivimi murenemine vees ja õhus esineva hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning orgaanismide biokeemilisel toimel. Keemilise murenemine on ülekaalus aladel kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ning kus valitseb suhteliselt soe kliima. Mulla koostis Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles eristatakse omakorda lähtekivimist pärinevat mineraalset ning taimede loodud orgaanilist (kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Enamuse mulla tahkest ainest moodustab mineraalosa, mis sisaldab vähem või rohkem kõiki taimedele vajalikke mineraalseid toiteelemente. Mulla orgaanilise aine, eelkõige huumuse osatähtsus on tunduvalt väiksem, Eesti põllumuldades ainult 25%. Mullas leidub alati ka
asjaks,kas süsteemi sisese energia tõstmiseks või süsteemi tööks välisjõudude vastu Q=U2-U1+A; Q- soojushulk, U-siseenergia, A-töö välisjõudude vastu. Kehade siseenergiat on võimalik muuta 2 viisil:1.Kasutada välis jõudude poolt tehtud töö arvelt. 2.Keha temperaturi tõstmisega st.soojuse juurde andmisega. Soojushulga (Q) ühikuks on (J) Aine agrekaatoleku muutused sulamine aine üleminek tahkest olekust vedelasse soojust juurdevoolu tõttu. Tahkumine aine üleminek vadelast olekust tahkesse koos soojuse eraldumisega. Aurustumine- vedeliku aurustumine ümbritsevasse ruumi. Soojushulk aines suureneb. Veeldumine kui aur muutub vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega. Soojust antakse ära. Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis-ja tahkumistemperatuuri, kristalsetel aga on. Tahke keha joonpaisumine tahke keha joonmõõtmete temp muutumisel l=lt -l0 lt keha pikkus
· Marss on päikesesüsteemi neljas planeet ja suuruselt seitsmes. · Marss Kreeka k. Ares Sõjajumal. Vettsisaldavad rauaoksiidid annavad planeedile punase värvuse. · Marsil on väga hõre atmosfäär, mis koosneb põhiliselt väikesest kogusest järelejäänud süsinikdioksiidist (95.3%) lisaks lämmastikust (2.7%), argoonist (1.6%) ja väikese lisandina hapnikust (0.15%) ning veest (0.03%). · Marsi mõlemal poolusel on püsivad jäämütsid, mis koosnevad peamiselt tahkest süsinikdioksiidist ("kuiv jää"). Jäämütsid näivad olevat kihilise struktuuriga, koosnedes kihiti jääst koos erineva kontsentratsiooniga mustast tolmust. · Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Ööpäeva pikkus on 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. · Keskmine pinnatemperatuur on 50° (kõrgeim registreeritud pinnatemperatuur on 20°, madalaim 140°). Marsi pind ·
Asteroidide liikumiskiiruseks võib keskmiselt hinnata 21 km/s. Asteroididel on oma kindlad orbiidid. Mõned neist nagu Apollo riivab ka Maa orbiiti. Palju asteroide asetseb aga Marsi ümber, kus on suur asteroidide vöö. Soome teadlaste sõnul liiguvad asteroidid osaliselt päikesekiirguse mõjust sõltuvalt. See muudabki vahel nende orbiite. 3. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab.
Litosfäär Mõisted: kivim- maakoort moodustavate mineraalide kogum mineraalid- kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. maak- metalle või nende ühendeid sisaldavad kivimid ja mineraalid maavara- maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. litosfäär- Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast; on liigendatud laamadeks astenosfäär- Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev plastiline kiht laam- litosfääri liigendused; mitmesuguse suurusega Kivimite liigitus: Settekivimid- tekkinud setete kivistumisel; lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maa sees või maapinnal; graniit, basalt Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temp. ja rõhul; gneiss, marmor Kivimringe:
piklikud (Halley komeedi orbiidi läbimõõtude suhe on 4:1), peab nende "päriskodu" olema kusagil Päikesesüsteemi piirimail. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Ilmumissageduse ja tiirlemisperioodide (arvutatakse orbiidi kuju järgi) võrdlemise teel hinnatakse komeetide koguarvuks 2-3 miljonit. 2. slaid - ehitus koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.Nende tahke tuum koosneb mõnesaja meetri kuni mõnekilomeetrise läbimõõduga tükkidest. Peale tuuma sisaldavad nad veel tolmainet ja gaasi.Kui komeet asub Päikesest kaugel, siis on ta märgatav nõrga uduse laiguna. Kui aga komeet läheneb Päikesele, siis ta kuumeneb ja hakkab eraldama gaase (samuti tolmu), mis Päikese valgusrõhu mõjul surutakse Päikesest eemale. 3
DE : Katkemisel jõud väheneb ja punktis E keha katkeb. Plastiline keha näiteks plastiliin, savi, näts. (OA on väga lühike, samas BC on pikk). Elastne keha Näiteks kumm ja vedru (OA lõik on väga pikk). Rabe keha Klaas, kristall. (Sellistel kehadel on lõik kuni Cni väga lühike, kohe hakkab purunemine ehk CDE). Härmatumine Aine üleminek gaasilisest tahkesse. Näiteks härmatise tekkimine veeaurust, temperatuuri järsul langemisel. Sublimatsioon See on aine üleminek tahkest olekust gaasilisse. Vedel olek jääb vahele. Näiteks Pesu kuivamine talvel.
annaabi.ee 
