arvelduskontole või finantseerimisobjekti müüjale. 14 Nõuded taotlejale: Ettevõtjal ja ettevõtja ühelgi omanikul ei ole ületähtajalisi ajatamata võlgnevusi. Omakapital vastab äriseadustikus sätestatud nõuetele. Ettevõtja on võimeline võetavat laenukohustust teenindama. Ettevõtja on usaldusväärne ja tema äriplaan on teostatav. Tagatis: Tagatisteks on sobivad: hüpoteek kinnisvarale, deposiit Nordeas, käendus, garantii. Lisatagatiseks võivad olla ka teised seadusandlusega lubatud pandi vormid. Täiendavat tagatist on võimalik taotleda MESilt või KredExilt. 3.3. Arvelduslaen Arvelduslaen võimaldab ettevõttel stabiliseerida oma rahavood viivituste puhul arvete laekumisel, ettenägematute kulutuste katmisel või käibevara soetamisel. Arvelduslaen on mugav
ja II astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu esimees - nimetab üheksaks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu, esimees juhib ja esindab Riigikohut, teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks, teostab seaduses ettenähtud järelevalvet ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtuniku sõltumatuse tagatisteks on ka tema sotsiaalsed tagatised. Kohtuniku sots.tagatised - ametipalka, kohtuniku lisatasusid (reguleeritud kohtute seaduse), kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad tema ametiseisundiga. Kohtuniku ametist vabastamine - tema soovil; vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel; ametisse sobimatuse tõttu (3 a jooksul peale ametisse nimetamist); kohtu likvideerimisel; kohtunike arvu vähendamisel; jm seaduses loetletud põhjustel
SISUKORD SISSEJUHATUS Demokraatia sõna tuleneb vanakreeka keelest: , mis koosneb tüvedest ('rahvas', 'hulk') ja ('võim', 'valitsus') (http://et.wikipedia.org). Demokraatia on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva pool kontrollitav. Seda iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas. Demokraatia olulisteks tagatisteks on võimude lahususe põhimõtte järgimine, sõltumatu kohtu olemasolu ja seaduslikkuse printsiibist kinnipidamine. Selle nõuetele vatsab tänapäeval kõige täielikumalt õigusriik (Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. 2003) Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite või rahva poolt valitud esindajate kaudu (http://et.wikipedia.org). Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees
rikkuse ümber jaotama selliselt, et oleks tagatud võimalikult sotsiaalne võrdus ning selle kaudu riigi harmooniline ja tasakaalustatud areng. Sotsiaalse ümber jaotuse eesmärgi tagab progressiivne või astmeline tulumaks. Tänu suuremale võrdusele on võimalik ühiskonnas elimineerida rida negatiivseid nähtusi, mis põhjustavad riigile täiendavaid mõttetuid kulutusi. Nimetatud kulutuste kokkuhoid on võimalik suunata täiendavalt sotsiaalseteks tagatisteks. Maksusuhete elemendid. * iga maksusüsteemi oluline eeldus on tema korrastatus. Aluse selleks paneb maksude põhikomponentide elementide ühetaoline käsitlus kogu maksusüsteemis. Elemendid: 1. maksupealkiri ehk nimetus. 2. maksusubjekt on selle kohustatud poole ehk võlgnik. Kohustatud subjektiks on maksukohuslane, kelleks võib olla maksumaksja, maksukinnipidaja ja kolmas isik, kes annab garantii. Maksumaksja on isik, kes on kohustatud maksu
raha maksmises ja sellest tuleneb kahju hüvitamise nõue (rahaline nõue), siis algab viivise arvestamine alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Sama kehtib vastavalt õigusvastase kahju tekitamise korral. Võlaõiguslikud tagatised ehk kõrvalkohustused Lepinguid võib tagada asjaõiguslike või võlaõiguslike tagatistega. Asjaõiguslikud tagatised on: 1) pant 2) kinnipidamisõigus Võlaõiguslikeks tagatisteks on: 1. käendus 2. garantii 3. käsiraha 4. leppetrahv Käendus Käenduslepingu kohaselt kohustub käendaja vastutama võlgniku kohustuse eest juhul, kui võlgnik oma kohustust osaliselt või täielikult ei täida. Käendusega tagatakse eelkõige aktsessoorseid nõudeid st, kui lõpeb kohustus, siis lõpeb ka käendus. Käendajaks võib olla iga teovõimeline isik. Tavaliselt esitab võlausaldaja nõude, et ta oleks ka maksevõimeline. Käendaja vastutab samas mahus, kui võlgnik v.a
teenistushuve ka väljaspool teenistust. Ta peab käituma laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda ning hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Kohtunikul on vaikimiskohustus ta ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil (v.a Riigikohtu üldkogu loal). Vaikimiskohustus on tähtajatu, kehtib ka peale ametist lahkumist. Kohtuniku sõltumatuse tagatisteks on ka tema sotsiaalsed tagatised. Kohtuniku sotsiaalsed tagatised hõlmavad: · ametipalka, · kohtuniku lisatasusid, · kohtuniku pensioni, · kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad tema ametiseisundiga. Kohtuniku palk ja lisatasud on reguleeritud otse kohtute seaduses. Kohtuniku vanaduspension on 75 % tema viimasest ametipalgast ja selle saamise õigus tekib isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt 15a ning jõudnud vanaduspensioni ikka
omakasupüüdmatult ning järgima teenistushuve ka väljaspool teenistust. Ta peab käituma laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda ning hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Kohtunikul on vaikimiskohustus ta ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil (v.a Riigikohtu üldkogu loal). Vaikimiskohustus on tähtajatu, kehtib ka peale ametist lahkumist. Kohtuniku sotsiaalsed tagatised Kohtuniku sõltumatuse tagatisteks on ka tema sotsiaalsed tagatised. Kohtuniku sotsiaalsed tagatised hõlmavad: ametipalka, kohtuniku lisatasusid, kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad tema ametiseisundiga. Kohtuniku palk ja lisatasud on reguleeritud otse kohtute seaduse §-des 75 ja 76. Kohtuniku vanaduspension on 75 % tema viimasest ametipalgast ja selle saamise õigus tekib isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt 15 a ning jõudnud vanaduspensioni ikka.
julgeolekukontrolli, I ja II astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu esimees - nimetab üheksaks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu, esimees juhib ja esindab Riigikohut, teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks, teostab seaduses ettenähtud järelevalvet ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtuniku sõltumatuse tagatisteks on ka tema sotsiaalsed tagatised. Kohtuniku sots.tagatised - ametipalk, kohtuniku lisatasusid (reguleeritud kohtute seaduse), kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad tema ametiseisundiga. Kohtuniku ametist vabastamine - tema soovil; vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel; ametisse sobimatuse tõttu (3 a jooksul peale ametisse nimetamist); kohtu likvideerimisel; kohtunike arvu vähendamisel; jm seaduses loetletud põhjustel
lõppeb. Riigikogu koosseisu diskontinuiteet- kosseseisude vahetumine, PS §61 volituste algus ja lõpp. Kui volitus lõppeb, siis toimub ka sisuline diskontinuiteet. Kõik algab algusest. Riigikogu liige Riigikogu kui kollegiaalorgani osa. Organi ülesannete täitja- füüsiline isik, kes teostab organi pädevusi. Vaba mandaat (otsused lähtuvalt südametunnistusest, võrdsuse põhimõte). Volituste algus ja lõpp, peatumine PS §§61, 64, 83 lg2. PS §§62, 71 lg2, 74, 103 lg1 p1. Tagatisteks on immuniteet, õigus saada tasu. Muus riigiametis olemise keeld personaalse võimudelahususe tagamiseks. Riigikogu liige on kogu rahva esindaja, ei ole õiguslikult seotud juhistega, ei ole ametist tagasikutsutav. Indemniteet §62: kaitseb sõna- ja hääletamisvabadust vaba debati eesmärgil. Sellel on absoluutne iseloom, mille kaitse ei lõpe mandaadi lõppemisega. Immuniteet kitsamas mõttes §76: riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele
Garantii on ühe juriidilise isiku kohustus maksta teise juriidilise isiku võlgnevust, kui viimane ei ole võimeline seda ise tasuma. Erinevus käendusest seisneb selles, et garantii ei tähenda solidaarset, vaid täiendavat vastutust, mis rakendub vaid siis, kui võlgnik ei ole võimeline ise laenu tasuma. Seetõttu on garantii andmine pangale kehvem, sest pärast ise maksmist ei ole tal enam õigust nõuda võlgnikult tasutut tagasi. Varalisteks tagatisteks on vallaspant ja kinnispant. Vallaspant jaguneb omakorda käsi-, registri-, väärtpaberi- ja ehitisepandiks. Käsipant (lombard) on pant, mille korral antakse panditav ese üle pandipidaja valdusse. Registerpant on pant, mille korral jääb panditud vallasasi pantija valdusesse ning pant registreeritakse vastavas registris. Registripandi liikideks on transpordivahendite pant, kommertspant, intellektuaalse omandi pant. 16
Poliitilise reziimi põhitüüpidena eristatakse tavaliselt demokraatlikku, autoritaarset ja totalitaarset poliitilist reziimi. Demokraatlik poliitiline reziim (ehk demokraatia) on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Seda reziimi iseloomustab poliitiline plurarism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas. Demokraatia olulisteks tagatisteks on võimude lahususe põhimõtte järgimine, sõltumatu kohtu olemasolu ja seaduslikkuse printsiibist kinnipidamine. Demokraatliku reziimi nõuetele vastab tänapäeval kõige täielikumalt õigusriik. Autoritaarne poliitiline reziim rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks laialdaselt riigi sunniorganeid. Autoritaarset võimu iseloomustab selle kontsentreerimine ühe isiku või organi kätte, sellest
Kohtunik peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgima teenistushuve ka väljaspool teenistust. Ta peab käituma laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda ning hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Kohtunikul on vaikimiskohustus ta ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil (v.a Riigikohtu üldkogu loal). Vaikimiskohustus on tähtajatu, kehtib ka peale ametist lahkumist. Kohtuniku sõltumatuse tagatisteks on ka tema sotsiaalsed tagatised. Kohtuniku sotsiaalsed tagatised hõlmavad: · ametipalka, · kohtuniku lisatasusid, · kohtuniku pensioni, · kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad tema ametiseisundiga. Kohtuniku palk ja lisatasud on reguleeritud otse kohtute seaduses. Kohtuniku vanaduspension on 75 % tema viimasest ametipalgast ja selle saamise õigus tekib isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt 15a ning jõudnud vanaduspensioni ikka
nõue (rahaline nõue), siis algab viivise arvestamine alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Sama kehtib vastavalt õigusvastase kahju tekitamise korral. Võlaõiguslikud tagatised ehk kõrvalkohustused Lepinguid võib tagada asjaõiguslike või võlaõiguslike tagatistega. Asjaõiguslikud tagatised on: 1) pant 2) kinnipidamisõigus Võlaõiguslikeks tagatisteks on: 1. käendus 2. garantii 3. käsiraha 4. leppetrahv Käendus Käenduslepingu kohaselt kohustub käendaja vastutama võlgniku kohustuse eest juhul, kui võlgnik oma kohustust osaliselt või täielikult ei täida. Käendusega tagatakse eelkõige aktsessoorseid nõudeid st, kui lõpeb kohustus, siis lõpeb ka käendus. Käendajaks võib olla iga teovõimeline isik. Tavaliselt esitab võlausaldaja nõude, et ta oleks ka maksevõimeline
annaabi.ee 
