Kõikidelt Pöörab reit välja Niude-nimme lihas nimmelülidelt Reieluu väikesele pöörlile Niudelihas: Niudeluuaugult Tagumine osa- 8 lihast Viib reit taha Väike tuharalihas Niudeluu tagapinnalt Reie eemaldamine Keskmine Niudeluu tiiva Viib reit taha Reieluu suurele tuharalihas tagapinnalt Reie eemaldamine pöörlile Pöörab reit välja Ristluu vaagenmiselt
Niudelihas Niudeluuaugult TAGUMINE RÜHM (8) LIHASED ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Eesmised kiud teostavad reie Väike tuharalihas Niudeluu tagapinnalt Reieluu suurele pöörlile etteviimist ja siserotatsiooni ning tagumised kiud teostavad reie taha viimist. Reie eemaldamine, tagumised
sissepoole;painutab rannet Küünarmine randmepainutaja Õlavarreluu mediaalselt Hernesluule, konksluule ja Painutab vähesel määral põndapealiselt, küünarnukilt, 5.kämblaluule küünarvart; painutab ja pöörab küünarluu tagapinnalt kätt sissepoole; painutab rannet Pikk pihulihas Õlavarreluu mediaalselt Kulgeb pihule, kus divergeerub Painutab vähesel määral põndapealiselt pihuaponeuroosiks küünarvart, painutab ja pöörab kätt sissepoole
Algab: õlavarreluu mediaalse põndapealselt Kinnitub: kodarluu keskosale Funkts: painutab ja pöörab kätt sissepoole KODARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: õlavarreluu mediaalse põndapealselt Kinnitub: 2se kämblaluu põhimikule Funkts: painutab rannet, painutab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PIHULIHAS Algab: õlavarreluu mediaalse põndapealselt Kinnitub: pihule Funkts: painutab ja pöörab kätt sissepooe KÜÜNARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt Kinnitub: hernesluule, konksluule Funkts: painutab rannet, painutab ja pöörab kätt sissepoole 2. KÜLGMINE RÜHM- sirutajad VÄLJAPÖÖRAJA LIHAS Algab: küünarluu ülemiselt otsalt Kinnitub: kodarluu ülemisele osale Funkts: pöörab küünarvart koos käega väljapoole LÜHIKE KODARMINE RANDMESIRUTAJA Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt Kinnitub: 3da kämblaluu põhimikule Funkts: pöörab küünarvart koos käega väljapoole PIKK KODARMINE RANDMESIRUTAJA
Kinnitub: kodarluu keskosale. f) Kodarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule. g) Pikk pihulihas (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kulgeb pihule, kus divergeerub pihuaponeuroosiks. h) Küünarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt. Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. Kämblaluule. Eesmise rühma lihased painutavad ja proneerivad kätt. Õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt algavad lihased painutavad vähesel määral küünarvart. Küünarvart proneerivad ruut- ja ümarsissepööraja ning kodarmine randmepainutaja. Külgmine rühm: a) Väljapöörajalihas (süva kiht) - Algab: küünarluu ülemiselt osalt, õlavarre lateraalselt põndapealiselt
Õlavarre kakspealihas (abaluu liigese ülemiselt kõbrukeselt ja kaarnajätkelt kodarluule), küünarliigese painutamine Õlavarrelihas (õlavarrelt küünarluule), küünarliigese painutamine TAGUMINE RÜHM: Õlavarre kolmpealihas (abaluu liigese aluskõbrukeselt ja õlavarre tagapinnalt küünarnukile), küünarliigese sirutamine EESMINE RÜHM: painutamine Süva kiht: Ruutsissepööraja (kodarluult küünarluule), küünarvarre sissepööraja Pikk pöidlapainutaja (kodarluu eesmiselt pinnalt pöidlale), painutab pöialt Süva sõrmedepainutaja (küünarluu
-5.sõrme seljale (sirutab 2-5 sõrme) 4. Väikesõrme sirutaja- algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale. VÄIKESÕRME SIRUTAMINE NB! Väikesel sõrmel ja pöidlal on lisaks veel oma sirutaja ALAJÄSEME LIHASED 1. Niude-nimme lihas: (kubeme piirkonnas), algab nimmelülidelt ning kinnitub reieluu väikesele pöörlile (VIIB REIT ETTE). 2. Suur tuharalihas- algab niudeluu tagapinnalt ja kinnitub sääreluu lateraalsele põndale. REIE TAHAVIIMINE REIS - Reie tagakülg NB! Algavad istmikuköbrult ehk põlve painutajad (viivad puusaliigesest reie taha). 1. Reie kakspealihas- vasakpoolne, kinnitub pindluule. (Reie sirutamine, põlvest painutamine). 2. Poolkilelihas – parempoolne, kinnitub sääreluule. (reie sirutamine, põlvest painutamine). 3. Poolkõõluslihas – keskmine ning asub poolkilelihase peal (kinnitub sääreluule)
joon.). Seg- mendi 8 ja pöördlaua 9 abil saab reguleerida nii treitera asendit abrasiivketta keskme suhtes kui ka treitera ja ketta tööpinna vahelist nurka. Teriku tipp peab asetsema käia ketta keskme kõrgusel või sellest pisut (mitte üle 10 mm) kõrgemal. Teritamisel (vt.joon.) tuleb tera käiatav pind suruda kergelt vastu ketast ja nihutada edasi-tagasi piki selle tööpinda nii, et ketas kuluks ühtlaselt ja teritatav pind tuleks tasane. Esmalt teritatakse pea- ja abi- tagapinnalt, seejärel esipinnalt. Pea ja abilõikeservade lõikumiskoht faasitakse või ümardatakse. 15 Joon. Teritamine lameda ketta ringpinnal (tinglikult ilma kilbita) Teritamisele järgneb plankimine. See seisneb esi- ja tagapinna lõike- servalähedase ala siledaks töötlemises, mille tulemusena tera püsivus suureneb. Püsivust suurendab see, et plankimine kaotab pingekont- sentratsiooni põhjustavad lõikeservavaod, mis tekkisid käiamisel. Joon
-Rangluualuse veeni ja sisemise kägiveeni ühinemisel (venoosnurk!) tekib mõlemal pool õlavarre-pea veen (v. brachiocephalica), need ühinevad ja moodustavad ülemise õõnesveeni. Alumise õõnesveeni süsteem: A.Alajäseme veenid: -enamik veene on saateveenid – kulgevad arterite kõrval ja on samade nimedega; -Ka alajäsemel moodustavad nahaalused veenid 2 peamist tüve: -a) väike alajäseme nahaveen (v. saphena parva) – kogub vere sääre tagapinnalt, suubub õndlaveeni; -b) suur alajäseme nahaveen (v. saphena magna) – kogub vere sääre eespinnalt ning reie ees ja tagapinnalt, kulgeb reie mediaalpinnal, suubub reieveeni. B. Kõhupiirkonna veenid: -kõhu ja vaagna seina veenid ning kuse-suguelundite veenid on enamuses saateveenid (st. arteri kõrval ja sama nimega); -Mao-, peensoole-, jämesoole-, pankrease- ja põrna veenid kogunevad algul kokku maksa
10. Pikk pihulihas m. palmaris longus Algab – õlavarreluu mediaalne põndapealiselt. Kinnitub – kulgeb pihule, kus divergeerub pihuaponeuroosiks. Funktsioon – painutab randmeliigestes kätt. Aitab veidi ka sõrmi painutada. 12 11.Küünarmine randmepainutaja m. flexor carpi ulnaris Algab – õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt. Kinnitub – hernesluule, konksluule ja 5. kämblaluule. Funktsioon – randme painutamine ja aduktsioon. 13 12. Küünarmine randmesirutaja m. extensor carpi ulnaris Algab – õlavarreluu lateraalne põndapealiselt. Kinnitub – 5.metakarpaalluu põhimikule. Funktsioon – sirutada randmeosa. 14 13. Pindmine sõrmede painutaja m
kämblaluu põhimikule Funkts: pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab vähesel määral küünarvart, painutab rannet, painutab, eemaldab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PIHULIHAS Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis Kinnitub: kulgeb pihule kus divergeerub pihuaponeuroosiks Funkts: painutab vähesel määral küünarvart, painutab ja pöörab kätt sissepoole KÜÜNARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. kämblaluule Funkts: painutab vähesel määral küünarvart, painutab rannet, painutab ja pöörab kätt sissepoole KÜLGMINE RÜHM VÄLJAPÖÖRAJALIHAS Algab: küünarluu ülemiselt osalt, õlavarre lateraalselt põndapealiselt 30 Kinnitub: kodarluule Funkts: pöörab küünarvart koos käega väljapoole LÜHIKE KODARMINE RANDMESIRUTAJA
kämblaluu põhimikule Funkts: pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab vähesel määral küünarvart, painutab rannet, painutab, eemaldab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PIHULIHAS Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis Kinnitub: kulgeb pihule kus divergeerub pihuaponeuroosiks Funkts: painutab vähesel määral küünarvart, painutab ja pöörab kätt sissepoole KÜÜNARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. kämblaluule Funkts: painutab vähesel määral küünarvart, painutab rannet, painutab ja pöörab kätt sissepoole KÜLGMINE RÜHM VÄLJAPÖÖRAJALIHAS Algab: küünarluu ülemiselt osalt, õlavarre lateraalselt põndapealiselt Kinnitub: kodarluule Funkts: pöörab küünarvart koos käega väljapoole LÜHIKE KODARMINE RANDMESIRUTAJA Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt Kinnitub: 3. kämblaluu põhimikule
kämblaluu põhimikule Funkts: pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab vähesel määral küünarvart, painutab rannet, painutab, eemaldab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PIHULIHAS Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis Kinnitub: kulgeb pihule kus divergeerub pihuaponeuroosiks Funkts: painutab vähesel määral küünarvart, painutab ja pöörab kätt sissepoole KÜÜNARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. kämblaluule Funkts: painutab vähesel määral küünarvart, painutab rannet, painutab ja pöörab kätt sissepoole KÜLGMINE RÜHM VÄLJAPÖÖRAJALIHAS Algab: küünarluu ülemiselt osalt, õlavarre lateraalselt põndapealiselt 30 Kinnitub: kodarluule Funkts: pöörab küünarvart koos käega väljapoole LÜHIKE KODARMINE RANDMESIRUTAJA
tarvitse kõik lained nii tugevad olla, et neid oleks võimalik palpeerida – pulsi defitsiit. Pulsi palpeerimiskohad on need, kus suuremad arterid on keha pinnale lähemal. Nendeks on kodararter (arteria radialis ehk radialispulss), oimuarter (eriti lastel) ja unearter (eriti täiskasvanutel). Randmearterilt mõõtes võib kergemini eksida. Reiearter kubemepiirkonnas, hästi tunda ka kõhuaordil. Väikestel lastel võidakse pulssi leida ka põlveliigese tagapinnalt, hüppeliigese sisepinnalt. Südametegevuse ja talitluse regulatsioon Regulatsioon toimub kahe süsteemi kaudu: närvisüsteemi ja humoraalse süsteemi kaudu. NS-i osas reguleerib vegetatiivne NS. Süda saab nii sümpaatilist kui parasümpaatilist innervatsiooni. Parasümpaatilist uitnärvi kaudu, mis lähtub piklikust ajust. Sümpaatilist innervatsiooni saab seljaaju rinnasegmentidelt rinnapiirkonnas ja edasi kaelaganglionist. Sümpaatilise NS-i mõju südamele
67. Vaagnavööde Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon Niude-nimme lihas Algab nimmlülidelt, reieluu väiksele Reie anteversioon(ettepain, niudeluuaugult pöörlile viib reit ette)) ja välisrotatsioon Väike tuharalihas Niudeluu tagapinnalt Reieluu suurele Eemaldamine pöörlile Keskne Niudeluutiiva tagapinnalt Reieluu suurele eemaldamine tuharalihas pöörlile Pirnlihas Vaagna seesmiselt Reieluu suurele Roteerib(pööravad) välja ja pinnalt pöörlile viib taha(Reie
67. Vaagnavööde Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon Niude-nimme lihas Algab nimmlülidelt, reieluu väiksele Reie anteversioon(ettepain, niudeluuaugult pöörlile viib reit ette)) ja välisrotatsioon Väike tuharalihas Niudeluu tagapinnalt Reieluu suurele Eemaldamine pöörlile Keskne Niudeluutiiva tagapinnalt Reieluu suurele eemaldamine tuharalihas pöörlile Pirnlihas Vaagna seesmiselt Reieluu suurele Roteerib(pööravad) välja ja pinnalt pöörlile viib taha(Reie
Abilõikeserva silinderfreesidel ei ole. Otsfreesidel seevastu eristatakse pea - , abi - ja üleminekulõikeserva. Pealõikeserv:- See on freesi teljega nurga all asetsev lõikeserv. Abilõikeserv:- See on freesi otspinnal paiknev lõikeserv. Üleminekulõikeserv:- See on pea - ja abilõikeserva ühendav serv. Hammaste kuju ja elemendid. Olenevalt pinnast , mida mööda teritatakse frees, eristatakse kahte hammaste konstruktsiooni. Teravatipulised hambad - hambaid teritatakse tagapinnalt. Kukaldatud hambad - hambaid teritatakse ainult esipinnalt. Eristatakse järgmisi hamba elemente: Kõrgus h - kaugus lõikeserva punkti ja soone põhja vahel, mõõdetakse freesi radiaallõikes risti selle teljega. Hamba tagapinna laius - kaugus lõikeservast hamba tagapinna ja selle lõikejooneni, mõõdetakse risti lõikeservaga. Hammaste ringsamm - kaugus kahe naaberhamba lõikeserva ühenimeliste punktide
Kinnitub: kodarluu keskosale. f) Kodarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule. g) Pikk pihulihas (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kulgeb pihule, kus divergeerub pihuaponeuroosiks. h) Küünarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt. Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. Kämblaluule. Eesmise rühma lihased painutavad ja proneerivad kätt. Õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt algavad lihased painutavad vähesel määral küünarvart. Küünarvart proneerivad ruut- ja ümarsissepööraja ning kodarmine randmepainutaja. Külgmine rühm: a) Väljapöörajalihas (süva kiht) - Algab: küünarluu ülemiselt osalt, õlavarre lateraalselt põndapealiselt. Kinnitub: kodarluule.
C) Rinnapiirkonna veenid rindkere tagaseinal koguneb veri kahte veeni paaritu veen paremal ja poolpaaritu veen vasakul need ühinevad ja suubuvad lõpuks ülemisse õõnesveeni rangluualuse veeni ja sisemise kägiveeni ühinemisel (venoosnurk) tekib mõlemal pool õlavarre-pea veen, need ühinevad ja moodustavad ülemise õõnesveeni Alumise õõnesveeni süsteem A) Alajäseme veenid väike alajäseme nahaveen kogub vere sääre tagapinnalt, suubub õndlaveeni suur alajäseme nahaveen kogub vere sääre eespinnalt ning reie ees ja tagapinnalt, kulgeb reie mediaalpinnal, suubub reieveeni B) Kõhupiirkonna veenid mao-, peensoole-, jämesoole-, pankrease- ja põrna veenid kogunevad algul kokku maksa värativeeniks, mille kaudu veri viiakse maksa, alles pärast töötlemist maksas läheb see veri maksaveenide kaudu alumisse õõnesveeni SÜDA Vereringed: 1
Kinnitub: kodarluu keskosale. f) Kodarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule. g) Pikk pihulihas (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kulgeb pihule, kus divergeerub pihuaponeuroosiks. h) Küünarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt. Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. Kämblaluule. Eesmise rühma lihased painutavad ja proneerivad kätt. Õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt algavad lihased painutavad vähesel määral küünarvart. Küünarvart proneerivad ruut- ja ümarsissepööraja ning kodarmine randmepainutaja. Külgmine rühm: a) Väljapöörajalihas (süva kiht) - Algab: küünarluu ülemiselt osalt, õlavarre lateraalselt põndapealiselt. Kinnitub: kodarluule.
annaabi.ee 
