läbimõõt ei ületa 10 mm. Jämedamaid puure teritatakse ainult eripinkidel. Teritustulemuste kontrollriistad ja kontrolli meetodid Treiterade kontrollimine seisab teranurkade õigsuse ja lõikeservade lihvimise kvaliteedi kontrollimises. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/53_teritustulemuste_kontrollriistad_ja_kontrolli_meetodid. html Joonis 5.3.1 Treitera nurkade kontrollimine sabloonide abil: a - teritusnurga kontrollimine; b - taganurga kontrollimine Kõige lihtsamaks treitera nurkade kontrollimise viisiks on kontrollimine sablooni abil (joonis 21). Sablooni väljalõigetega kontrollitakse teritusnurka (joonis 5.3.1, a), aga tema külgtahkudega, mis on ara lõigatud 6- 12° nurga all, treitera taganurka (joonis 5.3.1, b). Kontrollimiseks asetatakse treitera ühes sablooniga plaadile ning surutakse treitera tagatahk vastu sablooni külgtahku. Läbipaiste puudumine näitab tagatahu ja järelikult ka taganurga õiget teritust
3. Puidu tugevusest - laastu murdmiseks ja painutamiseks vajalik jõud , mis sõltub eeskätt lõigatava materjali painde tugevusest. 4. Lõikekiirus - mida suurem hetkkiirus antakse lõikamisel tekkinud laastule, seda suuremat inertsjõudu tuleb lõikuril taluda ja ületada. Lõikekiiruse suurendamisel suureneb vastupanu lõikamisel. Puidu surve lõikuri esitahule Sõltub järgmistest teguritest: 1. Taganurga suurusest - väiksema taganurga puhul suureneb lõikuri tagatahu ja puidu kokkupuutepind. Tänu sellele tuleb lõikuri puitu surumiseks tunduvalt rohkem jõudu rakendada. Kui aga suurendada taganurka, siis väheneb lõikuri teritusnurk. See aga põhjustab lõikuri mehaanilise tugevuse languse. 2. Lõikenurga suurusest - kui väikse nurga puhul tekib terava lõikuriga lõigates lõikurit puitu tõmbav jõud, siis suure lõikenurga all lõigates vastupidiselt tõrjutakse
kehakinnitust pakub Albu Toiduait. Kõrvemaa maastikukaitseala asub Harjumaa Anija, Aegviidu ja Kõue, ning Järvamaa Albu, Tapa, Paide ja Roosna-Alliku valdade maadel, aitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus (Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Tartussaare ja Kilingi soo), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luidestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ning paljusid väikevoore. muuhulgas on kaitsealalt viimaste aastate andmetel leitud 23 liiki käpalisi (Eestis kasvab üldse 36 liiki käpalisi) Põhja-Eesti maastikuvaldkond: 1. Soome lahe rannikumadaliku maastikurajoon 2. Harju lavamaa maastikurajoon 3. Viru lavamaa maastikurajoon
kuid mitmekesistavad voorestiku loodusolusid ja maastikupilti. Voorestikus on kujunenud omapärane viirgmaastik, mis avaldub selgesti ka maakasutuses ja asustuses. Vooremaa viirulist maastikupilti aitavad rõhutada voortevahelised jääkündenõod ning nendes olevad piklikud järved 5.Kõrvemaa Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus, lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luidestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ning paljusid väikevoore. 6.Ahja-Jõe ürgorg Kaitseala eesmärk on säilitada Ahja jõe, selle sügava ürgoru koos lisaorgudega ja oruveerudel kõrguvate liivakivipaljanditega, oruveerudel kasvava metsa ja lammil esinevate heinamaade maastikuline terviklikkus. Sellel kaitseala lõigul on Ahja ürgoru reljeef kõige vaheldusrikkam ja maastik kõige ilusam
Esinurk (gamma) jääb lõikeservast rist asetatud sirge ja esitahu vahele. Esinurk soodustab laastu teket. Esinurgal on lõikeserva erinevates punktides eri väärtus. Ta on suurem puuri äärtes ja väheneb telje suunas. Puuri tipus sideserva juures on esinurga väärtus 0 0, see halvendab laastu teket puuri tipus. Taganurk jääb puuri tagatahu ja lõiketasapinna vahele. Taganurk vähendab hõõrdumist puurimisel, taganurga väärtus muutub puuri välispinnalt tsentri suunas suuremaks. Sideserva kaldenurk (psii) on puuridel sõltuvalt läbimõõdust 47...550. Puurimisel eristatakse järgmisi parameetreid: lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus, laastu paksus ja laius. Lõikekiiruseks nimetatakse lõikeriista lõikeserva suhtelist paiknemist töödeldava materjali suhtes ühes ajaühikus. Puurimisel võetakse lõikekiiruse määramiseks lõikeserva punkt puuri
Kaitseala ulatuslikud soo- ja metsaalad pakuvad turvalist elupaika inimpelglikele loomadele sealhulgas kaljukotkastele, muuhulgas on kaitsealalt leitud 23 liiki käpalisi. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus(Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Tartussaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Kilingi soo), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luitestikke, Jäneda - Aegviidu ning Matsimäe -Voose oose ning paljusid väikevoore. Kõrvemaa Maastikukaitseala ülesandeks on säilitada looduslikult kauneid, maastikuliselt ja teaduslikult väärtuslikke jää-aja servakuhjatiste, vallseljakute, allikaliste jõgede ja järvede süsteeme, omapäraseid metsatüüpe, rabasid voorjate rabasaarte ja laugastega. Maastikukaitseala on põhiliselt tasandikuline, ulatudes üle merepinna 60-80 m. Kareda looduskaitseala
puistud. - Kaitsealustel parkide, arboreetumite ja puistute kaitsekord on sätestatud omaette kaitse-eeskirjas. - Maastikukaitsealasid, sh loodusparke on Eestis ligi 153 ning kaitsealuseid parke ja puistuid (ühtlase struktuuriga metsaosa) 514. Näiteks Kõrvemaa maastikukaitseala kogupindalaga 20 390 ha. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus (nt Kakerdaja), samuti mitmeid pinnavorme (nt Mägede ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luitestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ja mitmeid väikevoori). Looduskaitseala - Tegeleb looduslike protsesside, haruldaste või ohustatud taime-, seene- ja loomaliikide ning nende elupaikade ja koosluste kaitsega. - Looduskaitsealasid on Eestis 172. Näiteks: Endla looduskaitseala, mille pindala on 10161 ha, moodustab Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks.
8 servas Roosna-Alliku soo idaservani on ligikaudu 16,5 km. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus (Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Tartussaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Kilingi soo ), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luidestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ning paljusid väikevoore. Kaitsealal pesitseb rida kaitsealuseid linnuliike, sealhulgas kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg, siin asub ka mitmeid metsise mängukohti. Kaitseala on rikas kaitsealuste taimede leiukohtade poolest, muuhulgas on kaitsealalt viimaste aastate andmetel leitud 23 liiki käpalisi ( Eestis kasvab üldse 36 liiki käpalisi )
lõikeserv . Plankimine ( ingl. K . Jointing) Lõikeinstrument pannakse töökiirusega pöörlema Spetsiaalne pehmest materjali luisk surutakse vastu pöörlevat tera, mille tulemusena töödeldakse tera tagatahule 0,1…0,2 mm laiune faas Plankimise tulemusena saadakse teal negatiivne taganurk . Plankimisest saadav efekt : Plangitud tera on iseterituv – kulimisest tingitud taganurga vähenemine ei mõjuta lõikamist nii kiireti, pikeneb tera tööiga teritusest terituseni Väiksem taganurk tähendab ühtlasi ka suuremat teritusnurka ehk lõikeserva murdumise oht on väiksem Plankimisega töödeldakse kõik hambatipud ühele ringjoonele töödeldud pind on parema kvaliteediga . Plankimist kasutatakse : Höövelpinkide noavõllidel Nelikanthöövelpingi noapeadel . Teramaterjali valik
Valdavad liivatasandikud ning hilisjääajal liustike sulamisvee toimel kujunenud veeriselisest kruusast ja liivast, enamasti 10 15 m (kohati üle 25 m) kõrgused ridamisi asetsevad rähksete rendsiinadega (veerismuldadega) oosid. Maastikurajooni kõrgemas kesk- ja kirdeosas (LelleViitnaPaide kolmnurgas) lisanduvad neile veeriseliste rendsiinade ja leetunud liivmuldadega mõhnastikud, mis on Kõrvemaa kõrgeimad pinnavormid. Suurimad neist on Valgehobusemägi (106 m), Taganurga (102 m), Pärnamäe (104 m), Viitna (98 m) ja Uku mõhnastik (100 m). Kõrvemaa edelaosas Harju lavamaa piiril paikneb Paluküla mõhnastik. Mõhnastikke moodustavad omavahel liitunud seljakud, lavajad kõrgendikud (Jussi järvede ümbrus) või ka lohkudega vahelduvad kuplid. Pikimad on AegviiduPaukjärve (pikkus üle16 km, kõrgus üle 90 m), KulliKoitjärve (8 km, 92 m) ja OhepaluViitna oosistik (8 km, kõrgus Eerikul 111 m, Kõrvemaa kõrgeim koht)
ära sae ressurssi maksimaalselt, kuid ta ei tohi olla ka ülemäära paks, sest siis peab sae mootor kulutama lisaenergiat ja tulemuseks on madal tootlikkus ja sae kiirenenud kulumine. Kaasaja Lääne mootorsaagide saeketi höövelhamba saagimissügavus on 0,6...0,65 mm, selline laastu paksus on optimaalne. Et laastu lõikamisel oleks energiakulu minimaalne, on aja jooksul kujunenud välja höövelhamba terade optimaalsed nurgad. Külgtera taganurga suurus on 2º. See väike nurk välistab külgtera seljaku hõõrdumise vastu saetee seina. Külgtera eesnurga suurus on 30º. Sellise nurga all peab saeketi teritaja hoidma ketiviili saeteega täisnurga all asuvast mõttelisest joonest (joonisel 2.2.1 on see mõtteline joon tähistatud tähega y). Kui teritaja hoiab viili nõutud nurga all, kujuneb külgtera lõikenurgaks 60º (90º miinus eesnurk 30º) ja teritusnurgaks 58º (lõikenurk 60º miinus taganurk 2º).
Aegviidu ümbruses leidub mitmeid järvi, neist tuntumad on Aegviidu Nelijärved. Kaitseala ulatuslikud soo- ja metsaalad pakuvad turvalist elupaika inimpelglikele loomadele sealhulgas kaljukotkastele. Kõrvemaa on tihedalt seotud ka A. H. Tammsaare elu ja tegevusega. Maastikukaitseala on põhiliselt tasandikuline, ulatudes üle merepinna 60-80 m. Rohkesti leidub kaitsealal oose. Mõhnastikke on kaks - Mägede ja Taganurga. Järvi on 12. Suurim järv on Urbukse (4,6 ha), sügavaim on Purgatsi (13 m). 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Taimegeograafiliselt moodustab Kõrvemaa tajutava piiriala: siit võib leida mitmeid oma levila ida- või läänepiiril olevaid taimeliike ning samas on ka Ida- ja Lääne-Eesti tüüpi rabade looduslik piir. Valdavad on okaspuumetsad. Kõige olulisema botaanilise leiu tegi siiski koolmeistrist harrastusbotaanik J. Eplik 1933
Esinurk (gamma) jääb lõikeservast rist asetatud sirge ja esitahu vahele. Esinurk soodustab laastu teket. Esinurgal on lõikeserva erinevates punktides eri väärtus. Ta on suurem puuri äärtes ja väheneb telje suunas. Puuri tipus sideserva juures on esinurga väärtus 00, see halvendab laastu teket puuri tipus. Taganurk jääb puuri tagatahu ja lõiketasapinna vahele. Taganurk vähendab hõõrdumist puurimisel, taganurga väärtus muutub puuri välispinnalt tsentri suunas suuremaks. Sideserva kaldenurk (psii) on puuridel sõltuvalt läbimõõdust 47...550. Puuri geomeetria on esitatud joonisel 124. Lõikeprotsessi elemendid: a puurimisel; b avardamisel joon. 125 Lõikeprotsess puurimisel. Puurimisel eristatakse järgmisi parameetreid: lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus, laastu paksus ja laius (joon. 125).
annaabi.ee 
