11. Kuidas nimetatakse teisiti vastuvõtutesti ja mida see tähendab? See on kliendi poolt läbiviidav test valminud tulemuste hindamiseks ja vastuvõtmiseks. Nimetatakse ka aktsepteerimistestiks. 12. Mida tähendab walk-through? See tähendab koodi läbivaatust koodi ei käivitata vaid koodi inspekteeritakse testija poolt. 13. Loetle lühidalt toote olulisemad nõuded! Funktsionaalsus, turvalisus, tõrkekindlus, taastuvus, taastatavus, efektiivsus, jõudlus, kasutatavus. 14. Mis joonisega on tegu? Erinevate testi tüüpide ja arendusetappide vastavuse illustratsioon. 15. Mida näitavad joonisel punktiirjooned? Punktiirjooned näitavad seoseid testi tüüpide ja arendusetappide vahel. 16. Mida näitavad joonisel pidevad jooned? Pidevad nooled näitavad tarkvaratoote arendusprotsessi sammude ajalist kulgu. 17. Mida tuleb teha vigadega, mis on testimise käigus leitud? Mida selle jaoks kasutada?
Küsitlus sisaldas nelja küsimust, mille vastamiseks kulus töölistel keskmiselt viis minutit. Küsitluse andmed on töödeldud programmis MS Excel ja nende põhjal koostatud ka graafikud. 3. TULEMUSED JA JÄRELDUSED Järgnevatel joonistel on esitatud uuringu tulemused. Joonis 1. Maja ehitamiseks kasutatavad materjalid. Joonis 2. Rahulolu kasutatava ehitusmaterjali suhtes. Joonis 3. Betooni ja puidu vastupidavuse suhe. Tabel 1. keskkonnasõbralikkus taastuvus odavus PUIT 6 6 2 BETOON 4 4 8 Järeldus: Uuringu tulemusena leiti, et puit on enam kasutatav kui betoon. Küsitlusest selgus (joonis 1), et enamik on ehitanud oma maja puidust 60%, betoonist 30% ja muudest materjalidest 10 %. Jooniselt 2 näeme, et töölistest 70% ei ehitaks oma maja teisest materjalist ning 30% teeks seda. Vastanuist 60% arvasid, et betoon
· Puidu soojajuhtivus (niiskuse suurenemisel kasvab ka soojajuhtivus) · Soojamahtuvus (mida kuivem, seda väiksem on soojamahtuvus) · Mahumuutus (piki tüve 0,1 0,3 %; radiaalsuunas 3 6% ning tangentsiaalsuunas 6 10%. 2. Puidu positiivsed ja negatiivsed omadused. Kasutamine ehituses. Positiivsed omadused: · Soojusisolatsioon sõltub tihedusest · Kerge töödelda · Puidu lihtne liimitavus · Võime hoida kinniseid (kruvid, naelad) · Head dekoratiivomadused · Varude taastuvus (mänd saab 70 80 aastaga küpseks) · Eritugevus · Võime summutada ja taluda lööki (raudteeliiprid) · Head akustilised omadused Negatiivsed omadused: · Puidurikete esinemine oksad, lõhed, mõlgud, mädanikud... · Tundlikkus vee toimele pundumine, kuivamiskahanemine · Omaduste ebaühtlus antiisotroopne materjal (füüsikaliste omaduste erinevus erinevates suundades) · Bioloogiline ebaühtlus seenkahjurid · Süttivus · Valgustunlikkus (eriti lehis)
2 Täpselt nii nagu on tuult ära kasutatud juba ammustest aegadest on ka vee-energiat ära kasutatud. Hüdroenergiat kasutatakse tänapäeval eelkõige elektrienergia tootmiseks hüdroelektrijaamades, kuid kasutatakse ka vesiveskeid. Hüdroenergia salvestamiseks kasutatakse veehoidlaid ja hüdroakumulaatoreid. Kõige lihtsam on kasutada jõgede hüdroenergiat. Hüdroenergia eelisteks fossiil- ja tuumaenergia ees on pidev taastuvus, muundamise põhimõtteline lihtsus ja suur kasutegur (kuni 90%). Hüdroelektrijaamad on hästi reguleeritavad, kiiresti käivitatavad ja sobivad süsteemi koormustippude katmiseks. Hüdroelektrijaamade tööga ei kaasne saasteainete teket. Puudusteks võiks pidada suurt materjalimahukust, kallist hinda, maa-alade üleujutamist ja mõju ökosüsteemidele. Eesti asub hüdroenergia varude poolest küllaltki ebasoodsates oludes. Enamus jõgesid on väikese languga ja vähese veega.
Jõgesid ja ojasid on Eestis päris palju üle 7000, kuid kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Tasase pinna tõttu on ka jõgede keskmine kalle väike ning seega on Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal tagasihoidlik ja puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks. Linnamäe hüdroelektrijaam BIOENERGIA Bioenergia on taastuva energia liik, mis saadakse organismidest pärinevast orgaanilisest ainest (biomass). Ehkki on siinkohal bioenergia taastuvus aga suuresti inimeste kätes, kuna biomassi saab pidada taastuvaks juhul, kui seda kasutatakse mingi territooriumi piires biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires.. Harilikult muundatakse biomass soojusenergiaks põletamise teel, kuid biomassist valmistatakse ka erinevaid biokütuseid. Biomassi all mõistetakse kogu elusaine hulka. Põletamisel teel eraldunud süsihappegaasi ei arvestata kliimamuutuse põhjustajana, kuna see seotakse fotosünteesil ära
süsteemis suur rõhk- puuduvad ühtsed standardid ohutuks tankimisesk - väljuv vesi jäätab meie kliimas teed 5. Mida nimetatakse biokütusteks? Millal on biokütused taastuvad? Biokutus on bioloogilist (biogeenset) paritolu ja organismide elutegevuse tagajarjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kutusena kasutatav voi kutuseks toodeldud (vaaristatud) tahke, vedel voi gaasiline. TAASTUVUS: Biokutust saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatakse mingil territooriumil (nt riigis) juurdekasvu piires voi sellest vahem 6. Kuidas jagatakse biokütuseid tootmistehnoloogia järgi? põlvkondadeks 7. Iseloomustage I põlvkonna biokütuseid etanooli ja metanooli. Toodetakse suhkruroost, suhkrupeedist suhkrute otsesel kaaritamisel alkoholiks; puidust, viljast, kartulist 8. Miks enamus mootorikütuseks mõeldud etanoolist ja metanoolist Euroopas
tasakaalikooslus suktsessioon-koosluste muutumine ja vahetumine loomuliku arengu käigus ökoloogiline taastamine-inimese poolt häsitatud alade taastamine , näiteks karjääride rekultiveerimine, metsa istutamine raielangile (enne jätakse säilikpuud, et elustik säiliks) vastupanuvõime ehk taluvus- ,,kaugus" kuhu kooslus tõugatakse häirega tema normaalist, võime säilitada algset olekut häiringute korral taastuvus- häireeelsesse seisundisse naasemise kiirus pärast häiringut, nt jõe paranemine naftareostusest Häiring- pop.dünaamikat või koosluse aregut järsult muutvad välistegurid. Oluline on sagedus, tugevus, regulaarsus Servaefekt- ökotoni servas avalduv struktuuri mitmekesistumine ja liigirikkuse suurenemine., elu-ja toitumistingimused ning atraktiivsem maastik, sp kogunevad nt linnud pesitsema põllu äärde, sest seal on metsapiir, rohi, põõsad jne aga toituvad ikka põllul
Tehakse nii nimetatud kihistamine sarvkesta sees pool. Lapikese servad tehakse terava nurga all, mis võimaldab pärast seda kinnitada täpselt samal kohal, nagu ta oli enne lõikamist. Peale kihistamist lapike nihutatakse eemale. Ja toimub tavaline kudude ablatsioon eksimeer laseriga. Sarvkesta ehitus Epiteelia kiht Bowmani membraan Stroma kiht Endoteeliumi kiht FemtoLasik. Eelised Sarvkesta struktuur jääb muutumatu Nägemise kiir taastuvus Kuna lapike tehakse samuti laseriga, mitte mehaaniliselt siis vähendatakse postoperatsiooni tagajärjed ja tõsistused. Laiad rakendamis piirid Vähendab tõenäosuse, et tekkib keratokoonus FRK (Fotorefraktiivne keratektoomia) Esimene meetod silmakirurgias nägemise korektsiooni teostamiseks eksimeer laseriga. Esimesed operatsioonid 1985 a. Mõju sarvkesta pinnalähedastele kihtidele Ilma kontaktita sisemiste silma striktuuridega.
ajas toimuvatest muutustest liikide seisundis. Punases nimestikus on erinevatesse kategooriatesse jagatud kõik liigid (nimestikus ei ole üksnes ohustatud liigid) koondandmestik liikide ohustatuse kohta. Endeem - liik, mis levib ainult mingis konkreetses piirkonnas (saarel, riigis vm) Endeemsuse põhjuseks võib olla evolutsiooniline noorus (neoendeem) või vastupidi, evolutsiooniline vanadus (paleoendeemid). Koosluse/ökosüsteemi taastuvus (resilience ) - – häirimiseelsesse olekusse (tasakaaluolekusse) naasmise kiirus häiringu järel; Allee efekt - kui isendite tihedus populatsioonis langeb allapoole teatud taset, siis väheneb isendite paljunemisedukus ja ellujäämus (lakkavad toimimast mõningad sotsiaalsed funktsioonid) Kaitsevajakute analüüs populatsiooni efektiivne arvukus – sigivate isendite arv populatsioonis alleel - geeni erinevad variandid (vormid). Näiteks sinist silmavärvust põhjustav alleel, pruuni
jäetakse süsteem looduslikule arengule (nt kraavide kinniajamine) Tugihoole – tegevus, mis soodustab rikutud süsteemi iseregulatsioonivõime taastumist (nt kotkapesade alused) Tugiasustamine – uute isendite lisamine Olulised mõisted ökoloogilises taastamises Terviklikkus–struktuuri ja toimimise kõigi põhiliste komponentide olemasolu Vastupanuvõime – võime häiringutele vastu seista, nende mõjul mitte muutuda Taastuvus e taastumisvõime–võime taastada pärast häiringut oma häiringueelne struktuur ja koosseis Taastumatuse murdepunkt – kriitiline piir, mille ületamisel süsteem ise enam ei säilu Suunisliigid–annavad tõuke mingi ala või koosluse kaitseks Tunnusliigid-liigid, mille kohalolu või arvukuse muutus annab tunnistust mingist kvaliteedist Katusliigid- nende kaitseks vaja suuri alasid, mille kaudu kaitstakse ka paljusid teisi liike (suurkiskjad)
Suureneb elupaigalaikude arv ning väheneb üksikute elupaigalaikude pindala. Kooslus - eri liiki organismide eluskooslus, mis asustab ühetaolise tingimustega alal ehk biotoobis. Õkosüsteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Koosluse/ökosüsteemi vastupanuvõime ehk taluvus - “kaugus”, kuhu kooslus tõugatakse mingi häirimise tagajärjel tema tasakaaluolekust. Koosluse/ökosüsteemi taastuvus - häirimiseelsesse olekusse naasmise kiirus häiringu järel. Liigirikkuse tulipunkt - piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondes. Ökoloogiline jalajälg - mõõdab inimtegevuse mõju Maa ökosüsteemile. Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas. Endeem – liik, mis esineb üksnes teatud piiratud alal
looduslikule arengule (nt kraavide kinniajamine) ● Tugihoole – tegevus, mis soodustab rikutud süsteemi iseregulatsioonivõime taastumist (nt kotkapesade alused) ● Tugiasustamine – uute isendite lisamine Olulised mõisted ökoloogilises taastamises Terviklikkus (integrity) – struktuuri toimimise kõigi põhiliste komponentide olemasolu Vastupanuvõime (resistance) – võime häiringutele (disturbance) vastu seista, nende mõjul mitte muutuda Taastuvus e taastumisvõime (resilience) – võime taastada pärast häiringut oma häiringueelne struktuur ja koosseis Taastumatuse murdepunkt – kriitiline piir, mille ületamisel süsteem ise enam ei säilu Suunisliigid (focal species) – annavad tõuke mingi ala või koosluse kaitseks ● tunnusliigid (indicator species) liigid, mille kohalolu või arvukuse muutus annab tunnistust mingist kvaliteedist (samblad)
kus k – soojusläbikandetegur, W/(m2·K), F – soojusvahetuspind, m2, ∆tm – keskkondade keskmine temperatuurivahe, C ∆t −∆t ∆t 𝑚 = 𝑠 ∆𝑡𝑠 𝑣 𝑙𝑛 ∆𝑡𝑣 40. Kütused. Kütuste liigitus. Kütuse koostis. Kütuse kütteväärtus. Kütusteks loetakse aineid, mis täidavad järgmisi põhilisi tingimusi: • reageerimiskiirus hapendajaga toimub kiiresti ja suure kasuteguriga, • küllaldane varu või taastuvus looduses, • hea kättesaadavus ja suhteliselt lihtne tootmine, • põlemissaadused ei saasta ohtlikult keskkonda. Kütus on aine, mille reageerimisel hapendajaga (milleks on tavaliselt hapnik) eraldub suurel hulgal soojust. Kütuste liigid: Tahke(looduslikud: puit, turvas, pruunsüsi, ligniit, kivisüsi, antratsiit, põlevkivi jne. Tehis:koks) vedel(Looduslik:nafta, Tehis: raske kütteõli, kerge kütteõli, diislikütus, bensiin, põlevkiviõli jne.) ja gaasiline
et suurte projektide eelnev KMH ja selle avalikustamine on toimu). vastuväiteid ja küsimusi, mille koopiad lisab aruandele, kohustuslik. 5) Tõenäosed keskkonnamõjud, nende olulisus (mõju ning esitab ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste Euroopa Liidus tehti KMH kohustuslikuks 1988.a. Praegu suurus, kestvus, taastuvus jne.), võimalikud meetmed esitajatele saadetud kirjade koopiad, milles selgitatakse reguleerivad KMH teostamist Euroopa Liidus eelkõige mõjude vältimiseks/leevendamiseks. Alternatiivide kaupa. aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidete Keskkonnamõju hindamise Direktiiv (EIA Directive 6) Võimalike alternatiivide võrdlus. arvestamist, põhjendatakse arvestamata jätmist ning
4) Kavandatav tegevus (tehnoloogia, materjalid, mahud jne.), võimalikud alternatiivlahendused (kogu tegevusele või selle osadele). Tingimata 0alternatiiv (tegevust ei toimu). 1 5) Tõenäosed keskkonnamõjud, nende olulisus (mõju suurus, kestvus, taastuvus jne.), võimalikud meetmed mõjude vältimiseks/leevendamiseks. Alternatiivide kaupa. 6) Võimalike alternatiivide võrdlus. 7) Loodusvarade kasutamise otstarbekus. 8) Tegevuse vastavus seadusandlusele. 9) Keskkonnaseire ja auditi vajadus ja ettepanekud nende metoodika kohta. 10) KMH avalikustamine (ajakava lisatakse Programmile). Programmi koostamisel tuleb arvestada konkreetse tegevuse iseloomu ja mõjupiirkonna iseärasusi. 2. KMH Programmi avalikustamine
Terviklikkus ökosüsteemi terviklikkus on seisund, mille puhul ökosüsteem on kahjustamata ja fuktsionaalne. Kui ükosüsteem on inimtegevusest kahjustatud ja kaotanud osa oma liikidest ning teatud protsessid on saanud kahjustada, siis ta on kaotanud tervikliikuse. Vastupanuvõime koosluste võime puhverdada välismõjusid ning häringuid ja vastu seista teistele välismõjudele. võime häiringutele vastu seista, nende mõjul mitte muutuda Taastuvus võime naasta kiiresti pärast häiringut oma algoleku lähedasse seisundisse. Tugihoole ökoloogilise taastamise variant, mille puhul soodustatakse rikutud ökosüsteemi iseregultasiooni ja selle struktuuri hoidmise seisukohale suur tähtsus ja mille kadumisel koosluse struktuur muutub. Rekultiveerimine täiesti uue koosluse loomine. Päris rikutud aladel ei olegi endise koosluse ennistamine enamasti võimalik ning ainuke lahendus on rikutud alad rekultiveerida.
Standard on vastu võetud ka Eesti standardiks EVS-ISO/IEC 9126-1: 2003. Standardis kirjeldatud kvaliteedinäitajad ja allnäitajad (sulgudes) on järgmised [9126]: Funktsionaalsus (sobivus kasutaja vajaduste rahuldamiseks, toimimise õigsus, koostalitlusvõime teiste süsteemidega, turvalisus, funktsionaalsuse vastavus normidele) Töökindlus (küpsus ehk tõrgete esinemise sagedus, tõrketaluvus väliskeskkonna vigade suhtes, taastuvus, töökindluse vastuavus normidele) Kasutuskõlblikkus (Õpitavus, arusaadavus, käsitsetavus, meeldivus, kasutuskõlblikkuse vastavus normidele) Tõhusus (ajaline käitumine, ressursikasutus, tõhususe vastavus normidele) Hooldatavus (analüüsitavus vea leidmiseks, muudetavus, stabiilsus muudatuste suhtes, testitavus, hooldatavuse vastavus normidele ) Porditavus (sobitatavus teisele riist- või tarkvaraplatvormile, installeeritavus, koosoluvõime, vahetatavus, porditavuse vastavus normidele)
plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · · Väike juurdekasv igal ha kasvab aasta jooksul juurde keskmiselt 2 tm puitainet Puitmaterjali iseloomustus Puidu positiivsed omadused: 1) Puidu kerge kättesaadavus ning ka taastuvus õige kasutamise korral varud ei vähene 2) Ilus välimus ehk tekstuur 3) Kergus 4)suhteliselt suur tugevus,kui võtta arvesse tugevust ja kaalu siis ületab kaalu: september 2008 5)hea lõike töödeldavus 6)hea liimitavus 7)hoiab hästi kruvi klambreid,naelu 8)väike soojajuhtivus sooja paisumine 9)keemiliselt ümbertöödeldav 10)mitte magneetiline 11)kuiv puit on lielektrik Negatiivsed omadused 1
Järgnev loeng on koostatud põhiliselt ,,A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008" põhjal. Soojuse genereerimine, põlemisteooria alused, tahkete, vedelate ja gaasiliste kütuste põletamine. Kütused Kütus on energeetilises mõttes aine, mille keemilisel ühinemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik, eraldub suurel hulgal soojust. Kütusteks (kütteaineteks) loetakse aineid, mis täidavad järgmisi põhilisi tingimusi: küllaldane varu või taastuvus looduses, hea kättesaadavus ja suhteliselt lihtne tootmine, reageerimine oksüdeerijaga toimub kiiresti ja suure kasuteguriga, põlemissaadused ei saasta ohtlikult keskkonda. Kütused jagunevad oma agregaatolekult tahketeks, vedelateks ja gaasilisteks (küttegaas). Kõik tahked, vedelad ja gaasilised kütused võivad olla kas looduslikud või tehiskütused. Looduslikud tahked kütused on puit, turvas, pruunsüsi, ligniit, kivisüsi, antratsiit, põlevkivi jne.
bensiin; diislikütus; lennukipetrool jt. · Gaaskütused: o maagaas; o vedelgaas (enamasti propaan või propaani ja butaani segu); o biogaas; o tehisgaasid: põlevkivi uttegaas; kõrgahju gaas jt. Teiseks liigituse aluseks võib olla kütuse taastuvus. · Taastumatud kütused, st fossiilkütused: o kivisüsi, antratsiit, pruunsüsi, ligniit; o põlevkivi; o naftakütused; o maagaas jne. · Taastuvkütused, st biokütused: o puitkütused; o rohtne biomass, näiteks õled; o biogaas. Kütuseid võib liigitada ka saamisviisi järgi.
annaabi.ee 
