põgenemist signaallamp ei allajoonitud Paoklahvi vajutus põle). tähe klahvi. katkestab korralduse · Shift-klahvi all AltGr ehk täitmise (tühistab hoides saab muuteklahv tehtud valiku). sisestada · AltGr-klahvi all Tab ehk klahvil oleva hoides saab tabeldusklahv ülemise märgi sisestada Teeb taandrea. ehk "teise klahvil oleva Tagasiliikumiseks märgi" (vt. nn. "kolmanda vajuta Shift + Tab. numberklahvid märgi". Andmete sisestamisel 1-0) · Näiteks e- viib vajutus Tab- Ctrl ehk juhtklahv postiaadressis klahvile kursori 4...8 · Juhtklahvi oleva "ät" @ märki edasi, jättes kasutatakse märgi.
autori nimi, klass, kuupäev. Tiitellehele järgneb sisukord. Kasutatakse püstkirja Times New Roman suurusega 12. Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. Tekst peab olema äärest-ääreni reastuses (Justify) ja 1,5 kordse reavahega. Vasaku ääre laius peab olema 3 cm, parem 2 cm ja ülevalt ning alt 2,5 cm. ÜLDNÕUDED Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ... 2005; Kirjalike tööde
Kirjelda ,milleks arvutile on · sellega sisestame andemeid ja värk 2/ vaja klaviatuuri? · korralduste anmine käib läbi klaviatuuri Milleks on klaviatuuril nupp · registriklahv 2/ "Shift"? · saab selle abil teisi märke Milleks on klaviatuuril nupp · tab e. tabeldusklahv 3/ "Tab"? · teeb taandrea · saab liikuda erinevate valikute vahel Milleks on klaviatuuril · Escape e. paoklahv 2/ "Paoklahv" ? · katkestab korralduse täitmise(tühistab Kuidas tähistatakse seda tehtud valiku) nuppu? · tähistatakse Esc Milleks on klaviatuuril nupp · enter e. sisestus klahv 2/ Enter
Klaviatuuri kasutamine Sissejuhatus IT süsteemi spetsialist või tarkvara arendaja peavad oskama arvuti klaviatuuri unepealt kasutada. Lisaks tuleb osata teksti kiiresti ka kirjutada. Kirjutame lühikese teksti, kus võimalikult palju erinevate klahvide kasutamist. Erinevad klahvid Klaviatuuril on palju klahve. Kirjutades vaata kas suudad need klahvid ka üles leida. Escape eemaldab juhuslikult tekkinud akna. Tabulaator tekitab taandrea. Caps Lock lülitab sisse/välja SUURELT/väikselt kirjutamise. Shift klahv on klaviatuurilt teise märgi kätte saamiseks või ühe suure tähe saamiseks. Ctrl klahv on klahvikombinatsioonide üks klahvidest. Alt klahv on menüü aktiveerimiseks või klahvikombinatsioonide üks klahvidest. Alt Gr on klaviatuurilt kolmanda märgi kätte saamiseks, näiteks @ (ät) märk. Enter on reavahetuseks või tegevuse kinnitamiseks. Backspace on teksti kustutamiseks vasakult poolt
· taandrida 1 cm või Format Æ Paragraph... Æ Indent Æ Special Æ First line Æ by: Æ 1 cm Æ lõigu lõppu 6 pti täiendavat vaba ruumi Format Æ Paragraph... Æ Spacing Æ After Æ 6 pt Æ Æ OK NB! Lõikude eraldamist taandrea või täiendava vaba ruumiga kasutatakse ühtmoodi kogu töö ulatuses. 1 4. Arvutil vormistamisel: · Iga kahe sõna vahele käib üks tühik · Kirjavahemärkide ette tühikut ei käi, järele käib · Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad · Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad 5. Tiitelleht
servadesse enne kui algab tekst. Vihikus on Sul selleks joonestatud äärejooned. Paberi ääriste suurust saad muuta järgmiselt: File Page Setup Margins [eestikeelne variant: FailLehekülje häälestusVeerised] Märgi vastavatesse kastikestesse vajalik suurus. 1 Lehe servadest jäetakse ruumi järgmiselt: Ülevalt (top) 2,5 cm Alt (bottom) 2,5 cm Vasakult (left) 3,0 cm Paremalt (right) 2,5 cm Taandrea kasutamine arvutil ei ole kohustulik. Tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava vaba ruumiga. Täiendavat vaba ruumi on võimalik lisada järgmiselt: Format -> Paragraph -> Spacing -> After [vali 6 pt] [Vorming- >Lõik->Vahed->Pärast] 3.3. Pildid tekstis. Pildid, fotod, tabelid, graafikud jmt peavad olema nummerdatud (joonis 1, joonis 2; või foto 1, foto 2, tabel 1, tabel 2 jne) Piltidel, joonistel, fotodel on alati allkiri (vaata
4. Kõike, mida väidan, pan ka põhjendama. Tähtis on otsida vastust küsimusele 'miks?' 5. Sõnastusega tuleb õppida töötama eeltöö ehk mustandi käigus. Eesmärgiks peab olema võimalikult täpne, selge ja lakooniline (napisõnaline) väljendusviis. Mis vähegi võimalik, tuleb lausest välja jätta. Igal sõnal lauses on oma koht ja funktsioon, midagi ülearust ei tohi olla. 6. Kirjand koosneb lõikudest ja lõik koosneb lausetest. Taandridadega liialdamine ja taandrea mittekasutamine on mõlemad vead (ülesehitusvead). Ei tohi harjuda kasutama ühe- ja kahelauselisi lõike, sest reeglina need ei õigusta ennast. Lõik on siiski ühe tervikliku mõtte arendus, mis koosneb rohkemast kui ühest või kahest lausest. Nii nagu kirjand peab olema tervik, peab ka lõik, kui kirjandi põhiühik, olema väike omaette tervik. Ühe-kahelauselise lõigu saab sageli liita kas eelmise või järgmise lõiguga, või siis tuleb mõtet hajutada. 7
· Tiitellehele järgneb sisukord. · Leheküljed peavad olema varustatud numbriga. · Teksti tähe suurus 12 13 pt , äärest-ääreni reastuses ja 1,5 kordse reavahega. · Vasaku ääre laius on 3,17 cm, paremal 2,37 cm ja ülevalt ning alt 2,54 cm. · Leheküljel, kus algab peatükk või mõni muu iseseisev osa (sisukord, eessõna, sissejuhatus jne) jäetakse ülalt vabaks 6 - 7 cm laiune äär. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. TÖÖ KIRJUTAMISE STIIL JA KEEL Referaat kirjutatakse eesti keeles. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, on ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne)
sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Kõik töö leheküljed alates tiitellehest kuni lisade lõpuni saavad järjekorranumbri. Numbri kirjutamisel arvestatakse, et number trükitakse lehekülje alumisse serva keskele või paremasse nurka. Lehekülgede nummerdamist alustatakse alates teisest lehest (lehekülje number puudub vaid tiitellehel), arvestades numbrilisse arvestusse ka tiitellehe. Tekstilõigud eraldatakse taandrea (1,25 cm) või tühja reavahega. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud , paksus või kaldkirjas. Tuleb jälgida, et kogu töö ulatuses kasutatakse ühte valitud stiilidest. Eristuskirjadega ei maksa liialdada. Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse. Nummerdamine toimub hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1., selle allosa 1.1.1.)
ja paremalt (Right) lisaruumi. See on üks võimalus teksti esiletoomiseks muu teksti hulgast. Peab märkima, et sellise taande suurus ei tohi olla liiga väike, mitte alla ühe sentimeetri. Liiga väike taane muudab ääre segaseks ja ei too teksti esile. Siin on taandeks kummastki äärest 2 cm. Selline taane (Indentation) ei ole samane taandreaga, mis on lõigu esimese rea taane. Taandrea tekitamiseks tuleb valikust Special võtta First Line ja määrata kindlasti taande suurus, milleks 12 pt kirja korral on tavaliselt 0,63 cm, see on kolm sümbolit. Mõnikord on kasulik ka väljaulatuv, eendiga lõik, mis määratakse nagu taanegi valikust Special valida Hanging. Nii taande kui ka eendi tühistamiseks kasutada valikut Special (none). Kui taandrida ei kasutata, siis kasutatakse tühja ruumi lõigu järel: Spacing, After (vt pilti). Lõigu
On kaks sellist reeglit taandridade paigutamiseks: • Parim on märkida iga alateema algus taandreaga ehk teha üks alateema võrdseks ühe graafilise lõiguga. Selline tekst on selge ja kergesti loetav ja see peaks olema põhiline lõigustamisviis. • Autor võib teha ühe alateema mitmeks graafiliseks lõiguks. Alateema arendus peab olema küllalt pikk. Lisaks on võimalik nihutada alateema piiri taandrea suhtes. • Tavalisim võte on viia uue alateema alguslause eelmise graafilise lõigu lõppu, taandrea ette. Nii tõuseb alguslause tugevalt esile ja tekib tugevam sisuseos kahe lõigu vahel. see võte teeb teksti huvitavamaks, kuid raskemini jälgitavaks. Uudises tuleb kasutada seda erandjuhul. Kindlasti tuleb aga järgida ühte keeldu: uut alateematei või alustada keset lõiku suvalisest kohast. Üleminekud
Tiitellehele järgneb sisukord. Leheküljed peavad olema varustatud numbriga. Tekst peab olema 12pt, äärest-ääreni reastuses ja 1,5 kordse reavahega. Vasaku ääre laius peab olema 3cm, parem 2cm ja ülevalt ning alt 2-3 cm. Leheküljel, kus algab peatükk või mõni muu iseseisev osa (sisukord, eessõna, sissejuhatus jne) jäetakse ülalt vabaks 6 - 7cm laiune äär. Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. Töö kirjutamise stiil ja keel Töö keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja – vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise
v. kiirköitjas. 2. Trükitakse soovitavalt intervalliga 1,5 vaid lehe ühele poolele, eelistatav srifti suurus 12. 3. Leheküljele jäetakse o vasakule ja üles 3-4 cm, o paremale 1-2 cm laiune vaba äär, o alumine äär on samas mõõdus ülemisega v. kasutatakse joonealuseks viitamiseks. 4. Töö põhiosad algavad uuelt leheküljelt, vastava lehe ülaosa jäetakse 5 cm ulatuses tühjaks. 5. Taandrea kasutamine arvutitrükis ei ole kohustuslik, lõikude eraldamiseks 6 kasutatakse tühja rida. 6. Uurimistööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest. 7. Kõik lehed (alates tiitellehest) tuleb nummerdada, numbrid kirjutatakse lehekülgedele alates sissejuhatuse teisest leheküljest. 8. Töö ees ja taga peab olema puhas nn. köiteleht. 9. Tsitaatidel ja refereeringutel peavad olema täpsed viited. 10
25 mm kogu töö vormistuses ühtemoodi (Vorm A.1 [2]). Sulgusid kasutatakse töös kindlas järjekorras. Esiteks ümarsulud, siis kandilised sulud ja loogelised sulud, nt ... mõnedes Euroopa Liidu uutes liikmesriikides (Eesti linnades [Tartus, Tallinnas {välja arvatud Kopli linnaosa}, Pärnus] on suvel palju turiste), ei ole turism hoogustunud. Teksti lõigud eraldatakse omavahel kas taandreaga või tühja reaga. Soovitav on eelistada taandrea kasutamist. Töö iseseisvad osad (sisukord, võõrkeelne kokkuvõte, tähised ja lühendid, sissejuhatus, põhijaotised, kasutatud kirjandus, lisa) algavad uuelt leheküljelt (ülevalt 25või 30 mm). Töö alajaotised ja jaotised ei pea algama uuelt leheküljelt. Lehekülg peab olema tekstiga maksimaalselt täidetud. 9 Üldreeglina sisaldab bakalaureusetöö seletustekst 4 ja magistritöö kuni 8 põhijaotist
vasakul ja paremal 3,17 cm, üla-ja alaserval 2,54 cm). Vt. kuidas teha arvutil. 4. Töö põhiosad algavad uuelt leheküljelt, vastava lehe ülaosa jäetakse 5 cm ulatuses tühjaks. Kui alapealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida teksti, siis alustatakse uut osa järgmiselt lehelt. 5. Pealkirjades sõnu ei poolitata, ei kasutata lühendeid, lõppu ei panda punkti. 6. Taandrea kasutamine arvutitrükis ei ole kohustuslik, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida. Vt. kuidas teha arvutil. 7. Uurimistööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest (õppeasutuse juhendid). 8. Kõik lehed (alates tiitellehest) tuleb nummerdada, numbrid kirjutatakse lehekülgedele alates sissejuhatuse teisest leheküljest (arvutitrükis ei trükita numbrit ainult tiitellehele). 9
Kuressaare Gümnaasium SISUJUHT Uurimistöö koostamisest 4. Töö põhiosad algavad uuelt leheküljelt, vastava lehe ülaosa jäetakse 5 cm ulatuses tühjaks. Kui alapealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida teksti, siis alustatakse uut osa järgmiselt lehelt. 5. Pealkirjades sõnu ei poolitata, ei kasutata lühendeid, lõppu ei panda punkti. 6. Taandrea kasutamine arvutitrükis ei ole kohustuslik, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida. Vt. kuidas teha arvutil. 7. Uurimistööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest (õppeasutuse juhendid). 8. Kõik lehed (alates tiitellehest) tuleb nummerdada, numbrid kirjutatakse lehekülgedele ala- tes sissejuhatuse teisest leheküljest (arvutitrükis ei trükita numbrit ainult tiitellehele). 9. Töö ees ja taga peab olema puhas nn. köiteleht. 10
· Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. · Tekst peab olema äärest-ääreni reastuses (Justify) ja 1,5 kordse reavahega. · Vasaku ääre laius peab olema 3 cm, parem 2 cm ja ülevalt ning alt 2,5 cm. · Tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Töö ees ja taga on valge puhas leht, nn. köiteleht. Sõnade poolitamist ei kasutata. · Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. · Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ..
· Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. · Tekst peab olema äärest-ääreni reastuses (Justify) ja 1,5 kordse reavahega. · Vasaku ääre laius peab olema 3 cm, parem 2 cm ja ülevalt ning alt 2,5 cm. · Tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Töö ees ja taga on valge puhas leht, nn. köiteleht. Sõnade poolitamist ei kasutata. · Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. · Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ..
Kursori saab vajalikule kohale viia hiireklõpsuga. Vigade parandamiseks tuleb kustutada klahviga Backspace märgid kursorist vasakul või klahviga Delete kursorist paremal ja tippida vajalikule kohale uued. Kui vajalikku märki pole klaviatuuril, võib Windows XP menüü System Tools korraldusega Character Map avada samanimelise akna. Vajaliku märgi saab aknast sisestada, klõpsates tema kujutisel tabelis, siis nuppudel Select ja Copy ning edasi WordPadi aknas nupul Paste. Taandrea moodustamiseks tuleb lohistada kahest joonlaua alguses paiknevast kolmnurgast ülemine vajalikule kohale (kirjades mitte kasutada). Alumine kolmnurk määrab kogu paragrahvi taande. Lihtsate tabelite tegemiseks tuleb eelnevalt paigutada markerid menüü Format korraldustega Tabs avanevast aknast vajalikele kohtadele ja pärast andmete sisestamist sama akna nupuga Clear All uuesti eemaldada. Enne teksti printimist tuleb kontrollida selle paigutust lehel menüü File korraldusega Print Previw
annaabi.ee 
