Ta läks sinna raha teenima. Üks päev läks Niida ja Taali koos Hannesega merele lõbusõitu tegema. Nende paat läks ümber ja nad üritasid kaldale saada. Kuna kallas oli nii kaugel ja Niida ei osanud ujuda, pidi ruttu tegema. Taali tuli Hannesele appi. Lõpuks jõudsidki nad tervelt kaldale, aga Taali kleit ujus koos paadiga minema. Neid päästeti sealt, kuhu nad sattunud olid. Rannakülas toimusid ka väikesed tantsu õhtud. Niida, Hannes ja Taali käisid ka seal. Hannes tantsis alati Taaliga. Lõpuks muutus Niida armkadedaks ja kutsus Hannese sealt eemale. Nad rääkisid. Nende suhe hakkas vaikselt arenema, aga salaja. Edaspidi tantsis Hannes Niidaga. Ta käis ka salaja Niida juures kambris. Kõik toimus salaja, sest muidu oleks Niida mainele see halvasti mõjunud. Hannesel olid juba suured unistused koos Niidaga. Hannes oli abivalmis ka kodus. Ta ema oli nii hädine, et suri ükspäev. Perre oli vaja uut perenaist, kuna Marie oli abielus juba ja ära kolinud
"Õitsev meri" August Mälk Raamat "Õitsev meri" räägib ühest perekonnast, kes elavad ühes rannaäärses külas Saaremaal. Peategelaseks on perekonna poeg Hannes. Teisteks tegelasteks on Hannese isa, Hannese ema, nende pojad Klaus ja Arno, Niida, kes on rikka Suureõue talu tütar, Taali, kes on vaese talu tütar ja Liida, kes on jõukast maatalust pärit. Taaliga saab Hannes ka lapse. Raamtu alguses tahtis Hannes maailmameredel seilata ja Niidaga abielluda. Hannesele meeldis väga kalapüük nagu kogu tema ülejäänud perele. Nende pere tänu kaladele elas. Kui kala tuli, oli elu lihtne ja tore, aga kui meri ei andnud kala, siis oldi näljas. Hannese vend Arno läks mööda maailma seilama. Vahel harva kirjutas ja saatis perekonnale raha. Ühel talvel jäi Hannese ema haigeks ja suri. Saadi aru, et
Põhitegevus toimub perepoja Hannese ümber, Turja talus. Hannesele meeldis väga Suureõue Niida, kes oli rikka talu laps. Hannes ja Niida veetsid koos aega suveti. Suureõue Jaan, kes on Niida isa lahutas Hannese ja Niida viies Niida tagasi linna. Hannes läks kurvastusest aastaks merele ja sel ajal oli Niidale tekkinud uus poiss. Hannes sai Niidast üle Saadu Taaliga, kes oli Niida pärast märkamatuks jäänud. Hannes läks mõneks aastaks mereväkke. Puhkusel olles sai ta kutse Liidalt Tondiojale elama minna. Seda ta tegigi, sest arvas, et Saadu Taali laps ei ole tema oma ja sellepärast, et Tondiojal ei pidanud nälja päerast muretsema. Hannes sai koju minnas teada, et Saadu Taali laps on tema oma. Hannes lahutas Liidast ja läks koju tagasi koos Taaliga. Isa halvatuse töttu
suhtest teada. Ilmselt ei tahtnud ta endale väimeheks vaest Turja talu perepoega. Peale seda saadeti Niida tagasi linna ning Hannes läks suurest masendusest aastakeseks mõõda meresid seilama. Tagasi koju jõudes tabas Hannest suur üllatus. Niida oli saanud endale uue peigmehe. See kurvastas Hannest väga, sest Niida oli talle reisil olles pikki ning tunderohkeid kirju saatnud. Peale seda seika hakkas Hannes tihedamalt läbi käima Saadu Taaliga, kes oli samuti Hannese lapsepõlvesõber, kuid kes oli jäänud Niida pärast märkamatuks. Peagi tabas neidki armastus ning Hannes sai üle Niida põhjustatud nukrusest. Peale seda läks Hannes paariks aastaks mereväkke. Puhkusel olles sai ta Tondioja külast oma tuttavalt Liidalt kutse Tondiojale elama minna. Hannes kahtles selles väga. Tondiojal olid viljakad mullad, palju metsa ning ka nälja üle ei oleks pidanud kurtma. Samas polnud seal merd. Merd, mida Hannes nii väga armastas
hakkas. „Õitsev meri“ räägib peategelase, Turja Hannese elust väikeses Saaremaa kalurikülas. Ta elas Turja talus koos ema, isa, õe Marie ning kahe venna, Arno ja Klausiga. Nende pere ei olnud kõige jõukam, nad elatusid enamasti merest saadud kalast, kuid nad ei virisenud ega kurtnud. Noorena armastas Hannes Suureõue Niidat. Nad olid käinud kuuenda klassini ühes koolis ning kui Niida linna kooli läks, veetsid nad suved külas koos. Noorte tantsupidudel aga tantsis Hannes palju Taaliga. See häiris Niidat ning ta kutsus Hannese kõrvale, et sellest rääkida. Mõlemad olid piisavalt uhked, et üksteisega mitte just kõige viisakamalt kõneleda, kuid sellegipoolest lahkusid nad sealt käsikäes. Mida aeg edasi, seda rohkem olid Niida ja Hannes koos ning ühel õhtul tegi Hannes ettepaneku hiilida Niida kambrisse, et nad saaksid kahekesi olla. Kuigi Niida ei olnud sellega alguses nõus, lasi ta poisi siiski sisse. Hannes hakkas üsna tihti salaja Niida kambris käima ning nad
Näiteks kui tunnis väga loodad, et sind ei küsitaks, siis see just tavaliselt juhtub. Kui aga oled kõik hästi ära õppinud ja valmistunud ja väga ei hooli sellest, et sind küsitakse, siis enamasti ei küsita. Hannesel polnud eriti õnne. Ta tegi mõni kord valesid valikuid, mis talle hiljem ei meeldinud. Näiteks tegi ta valiku minna elama Tondiojale. Ta ei saanud oma unistust täide viia ja abielluda Niidaga, selle asemel abiellus ta Taaliga. Õnn oli temast kaugel ka siis, kui tema vend uppus võrke vette pannes. Minu arust õnn on siis kui ma saan teha seda, mis mulle meeldib, sõpradega koos olla. Vahel peitub õnn ka väikestes asjades ja igaüks on oma õnne sepp.
2) Mis olid Hannese vendade nimed? 3) Kui vana on Hannes raamatu alguses? 4) Kellega Hannes abiellus? 5) Kellega Hannes lapse sai? 6) Mis olid nende kahe talu nimed, kus Hannes elas? 7) Kas Hannese vend, kes läks maailma avastama, kirjutas tihti? 8) Kumb suri enne, kas Hannese ema või isa? 9) Mis oli Hannese õe nimi? 10) Kellega Hannese teine vend abiellus? Vastused. 1. Niida. 2. Arno ja Klaus. 3. 16. 4. Liida. 5. Taaliga. 6. Turja ja Tondioja. 7. Ei. 8. Ema. 9. Marie. 10. Luisega.
Arno 2. Kellega külatüdrukutest kurameeris Hannes noorena? Suureõue Niidaga 3. Mis oli Hannese õe nimi? Marie 4. Kes oli Hannese arvates väga hea tantsija? Saadu Taali 5. Kellega jäi Hannes võrke välja võttes tormi kätte? Piskumaa pereema ja Saadu Aaduga 6. Kellega abiellus Turja Hannes? Tondioja Liidaga 7. Mis oli Klausi naise nimi? Luise 8. Kes vendadest pöördus koju tagasi ja võttis Turja talu enda hoole alla? Hannes 9. Kellega oli Hannesel laps? Saadu Taaliga 10. Kus käis Hannes sõjaväe ajal puhkamas? Tondiojas
Teose tegevus toimub 20. saj I poolel Saaremaal. Peategelane on noor meremees Turja Hannes. Teos lahkab tema suhteid perekonna, naiste ja merega. Kui armastatud Niida ta hülgab ja ta kodu maha põleb, läheb ta raske südamega rikkasse talusse, mis asub merest kaugel, väimeheks. Igatsus mere järele, aga jääb Hannese hinge närima ning teose lõpus hülgab ta oma mugava elu koos Liidaga ja naaseb isa juurde sauna. Lõpuks jääb ta kokku oma tõelise armastuse Taaliga. Teoses on erinevaid probleeme mitmetest elu aspektidest. Miks inimesed sageli eiravad oma südame häält? Hannesel oli palju kahtlusi, enne kui ta Liidaga abiellus, kuid ta eiras neid kahtlusi, arvates, et need ajapikku kaovad. Ta oli rumal kui arvas, et suudab eirata oma veenides vere asemel voolavat merevett. Ta püüdis küll väga huvituda talupidamisest, kuid tema kutsumus oli meremehe elu. Kala ei suud akuival maal hingata, samamoodi närbus
nägi, mis oli saanud Niinast ta suitsetas ega olnud enam see sama armas tüdruk kes enne. Kuid Taali seevastu oli kena ning töökas neiu. Tegelikult kõik, kes seal rannaäärses külas elasid armastasid merd. Seda näitab ka see, et isegi Arno ei hüljanud seda, vaid läks hoopis sinna tööle. Ning Hannes, kes käis Aafrikas ja mujal reisimas ning elas rikkas talus peremehena, naasis ikka tagasi oma rannakülakesse ning alustas seal oma uut elu koos Taaliga. August Gailit'i teos ,,Õitsev meri" oli algul küll veidi segane, kuid lõppkokkuvõttes väga huvitav raamat. Paljud võivad end seostada nende tegelastega ning elada kaasa kõikidele draamadele ja juhtumisetele, mida see sisaldas. Kes on kunagi olnud randlane, jääb selleks elu lõpuni, elagu ta kasvõi tuhandeid kilomeetreid merest eemal. Seal, kus on süda, tahab tagasi ka hing, mida näitab ka Hannese naasmine oma kallisse tallu.
kolib tagasi oma koju on Hannesel kohustus oma isa eest hoolitseda. Ta püüab röömuga kala ja ei taha mõeldagi enam maamehe elu peale. Ta küll kutsub viisakusest oma naist rannakülla elama, aga see on harjunud parema eluga. Siis Hannes otsustabki, et tema koht on rannakülas. Teda ei ahvatle parem elu talus. Ta tahab oma kätega oma unistused teoks teha ja ikkagi kollase maja mereäärde ehitada. Ka leiab ta omale tubli kaaslase rannatüdruku Taali. Ka on tal Taaliga poeg kellest Hannes küll algul midagi ei teadnud, sest oli vahepeal sõjaväes. Autor tahab selles raamatus näidata, et juured loevad elus väga palju. Võib küll olla ahvatlusi, aga juured kisuvad koju tagasi. Mulle see raamat meeldis. Hannes oli küll nagu tahumatu meremees ja päris hästi ei meeldinud mulle, et ta nii vähe mõtles , kas Taali laps võiks olla tema oma. Samuti puudus tal otsustusvõime. Kui ei oleks kodukülas isa vajanud tema abi, siis ilmselt oleks
korduvalt kinnitab, et ta on oma eluga rahul. Romaani tegevustikku kannab siiski Hannes, Turja pere noorim poeg. See, mis Hannes romaani veergudel läbi teeb, pole sihikindel võitlus ülesseatud eesmärgi saavutamiseks, vaid samasugune siksakiline liikumine, nagu elu ise oma paratamatuses. Hannesele pakub elu vähe kindlaid võimalusi õnne juurde jõudmiseks, kuni teose lõpul selguvad väljavaated harmooniliseks kooseluks Saadu Taaliga. Samal ajal pole Mälgu pilgu eest varju jäänud erinevus rannavabadike ja jõuka talu elu vahel. Suureõuel on tore maja, mootorpaat ja vanemad võivad oma tütre saata gümnaasiumi õppima. Turja viletsas tares tuntakse seevastu pidevat puudust, leib lõpeb poolest talvest ning Hannesele hariduse andmise plaan jääb ainult mõtteks. Selle asemel peab nooruk asuma aerude taha, kus tormi korral tuleb silmitsi surmaga nii pingurada, et peopesad verel.
Isiksused olid neil üsna sarnased. Nii nagu Hannes ei kartnud ka Taali tööd. Lisaks sellele oli Taali pere ka vaesemate killast nagu Hannese omagi. Kolmandaks armastuseks sai Hannesele Tondioja Liida. Kuigi siin ei saa rääkida niivõrd armastusest kui rahast. Pigem viimase pärast Hannes Liidaga leivad ühte kappi pistiski. Mida aeg edasi seda enam Hannes mõistis millise vea ta oli sellega teinud. Teose lõpus hakkab Hannes koos elama Taaliga. Just sellesama rannarahvas peituva vabaduse tungi pärast. Mina arvamus Mulle meeldis raamatus probleemide käsitlus. Vahel tundus nagu oleks need võetud minu enda elust. Järelikult on olnud probleemid mida teos käsitleb pikka aega ja arvatavasti ei kao need ka tulevikus. Sellest hoolimata tundus raamatu ülesehitus suhteliselt igav. Seda lugedes ei tekkinud soovi saada teada mis edasi saab. Pigem ootasin kuna mu silmade ette jõuab lõpulehekülg. Raamatu soovitajaks ma kindlasti ei
Aga tema... tema on teistmoodi. Tema on .... Nagu süvasti vees istuv laev. Läheb aga otsejoones ning kõigub üsna pisut. Sedamoodi mees tast tuleb. Aga mis tast päriselt tuleb seda veel ei tea!") {lk 14} · Hannes oli naiste mees. Pidudel tantsis ta koguaeg erinevate tüdrukutega. Samas oli tal mingi eriline sümpaatia Niida vastu, ta justkui armastas Niidat. Samas pärast selgus, et Hannesel on Taaliga laps. Siis Hannes oli abielus Liidaga, temaga ta lapsi ei saanud. Ja sellest ühest korrast, kui Hannes oli ühe öö Niida pool kartis Hannes, et mis siis saab, kui Niida peaks rase olema. (Tuli lauppäeva õhtu. Nädal oli möödunud ja ta polnud käinud mitmel ööl Suureõue kambris. Ta ei olnud veel otsusel, mida kõnelda Niidale, mida panna ette tüdrukule, kes võib-olla satub seisukorda, et peab katkestama õppimise koolis ja kellele võib juhtuda tea
abielluvad ja hakkavad poisi unistuste kodus elama, milleks oli rannaäärne kollane maja. Mulle tundus, et Taali rikub nende vahelise suhte ära ja tungib nö nende vahele. Selline arvamus on minul vist tingitud liiga palju seebiooperite vaatamisest. Mida aeg edasi, seda rohkem läksid peategelase mõtted tüdrukute peale. Üsna tihti toimus peod, kus käidi tantsimas ja ringmänge mängimas. Hannes veetis enamus sellest ajast mereääres. Kuid tihti ta ka tantsis. Kord Niida ja kord Taaliga. Ühel õhtul võttis Hannes julguse kokku ja läks Niida juurde läbi akna. Tüdruk ei olnud sellega päris nõus, kuid siiski lasi poisi sisse. Tundmata ohtu, et Niida isa teada võiks saada, siis käis Hannes seal päris tihti. Aga ega see enam kaua kestnud. Nagu arvata oli, sai isa Jaan sellest teada. Hiljem ta rääkis poisiga, et seda enam ei korduks ja nii siis lõppes Niida ja Hannese suhe. Raamatus mõõdus aeg päris kiiresti. Oli käes talv, siis kohe järgi kevad
omavahel, neil olid erinevad suhtumised ja väärtused elus. Samuti ei saanud ta ka oma ämmaga väga hästi läbi. Pärast isa halvatuks jäämist tahtis Hannes tema eest hoolt kanda ja tagasi oma kodukohta minna (ka sellepärast, et ta igatses merd ning talle ei olnud põllutööd väga meeltmööda), aga Liida ei tahtnud jällegist oma kodukohast lahkuda. Niimoodi nende teed läksidki lahku. Teist korda abiellus mees Taaliga, neil olid omavahel kõik hästi ning hakkasid üheskoos oma võsukest kasvatama. · Hannese kui tüüpilise randlase iseloomujooned, eluvaated: Vähenõudlik, elatus põhiliselt sellest, mida meri talle andis, täpselt nagu iga teine randlane. Teda iseloomustab julgus, innukus, rannarahvale omane põikpäisus ning mõtlemine enne tegutsemist. Ta leidis nagu ka tema isagi, et kõige tähtsam on elukool, see tähendab, et kõike peab ise kogema,
unistuste kodus elama, milleks oli rannaäärne kollane maja. Mulle tundus, et Taali rikub nende vahelise suhte ära ja tungib nö nende vahele. Selline arvamus on minul vist tingitud liiga palju seebiooperite vaatamisest. Mida aeg edasi, seda rohkem läksid peategelase mõtted tüdrukute peale. Üsna tihti toimus peod, kus käidi tantsimas ja ringmänge mängimas. Hannes veetis enamus sellest ajast mereääres. Kuid tihti ta ka tantsis. Kord Niida ja kord Taaliga. Ühel õhtul võttis Hannes julguse kokku ja läks Niida juurde läbi akna. Tüdruk ei olnud sellega päris nõus, kuid siiski lasi poisi sisse. Tundmata ohtu, et Niida isa teada võiks saada, siis käis Hannes seal päris tihti. Aga ega see enam kaua kestnud. Nagu arvata oli, sai isa Jaan sellest teada. Hiljem ta rääkis poisiga, et seda enam ei korduks ja nii siis lõppes Niida ja Hannese suhe. Raamatus mõõdus aeg päris kiiresti. Oli käes talv, siis kohe järgi kevad
kaugemale tänasest päevast ning kogu oma kodu kehvuse juures korduvalt kinnitab, et ta on oma eluga rahul. Romaani tegevustikku kannab siiski Hannes, Turja pere noorim poeg. See, mis Hannes romaani veergudel läbi teeb, pole sihikindel võitlus ülesseatud eesmärgi saavutamiseks, vaid samasugune siksakiline liikumine, nagu elu ise oma paratamatuses. Hannesele pakub elu vähe kindlaid võimalusi õnne juurde jõudmiseks, kuni teose lõpul selguvad väljavaated harmooniliseks kooseluks Saadu Taaliga. Samal ajal pole Mälgu pilgu eest varju jäänud erinevus rannavabadike ja jõuka talu elu vahel. Suureõuel on tore maja, mootorpaat ja vanemad võivad oma tütre saata gümnaasiumi õppima. Turja viletsas tares tuntakse seevastu pidevat puudust, leib lõpeb poolest talvest ning Hannesele hariduse andmise plaan jääb ainult mõtteks. Selle asemel peab nooruk asuma aerude taha, kus tormi korral tuleb silmitsi surmaga nii pingurada, et peopesad verel.
Isiksused olid neil üsna sarnased. Nii nagu Hannes ei kartnud ka Taali tööd. Lisaks sellele oli Taali pere ka vaesemate killast nagu Hannese omagi. Kolmandaks armastuseks sai Hannesele Tondioja Liida. Kuigi siin ei saa rääkida niivõrd armastusest kui rahast. Pigem viimase pärast Hannes Liidaga leivad ühte kappi pistiski. Mida aeg edasi seda enam Hannes mõistis millise vea ta oli sellega teinud. Teose lõpus hakkab Hannes koos elama Taaliga. Just sellesama rannarahvas peituva vabaduse tungi pärast. Mina arvamus Mulle meeldis raamatus probleemide käsitlus. Vahel tundus nagu oleks need võetud minu enda elust. Järelikult on olnud probleemid mida teos käsitleb pikka aega ja arvatavasti ei kao need ka tulevikus. Sellest hoolimata tundus raamatu ülesehitus suhteliselt igav. Seda lugedes ei tekkinud soovi saada teada mis edasi saab. Pigem ootasin kuna mu silmade ette jõuab lõpulehekülg. Raamatu soovitajaks ma kindlasti ei ole
annaabi.ee 
