Istandike omanikud Indias lasid alla oma toote hinna, astudes lootusetusse võitlusse. Kui Saksa firmad täiustasid tehnoloogiat ja alndasid hinda indigo veelgi, jäid India hiiiglasuured istandused sööti. Saksamaa sai indigo eksportijaks maailmas. 3. Mis mõjutas keemiatööstuse arengut 20.sajandil kõige enam ja milline keemiatööstuse haru selle tulemusena eriti kiiresti arenes? Kõige enam mõjutasid keemiatööstuse arengut 20. sajandil maailmasõjad. Teatavasti vajavad sõjamasinad hiigelkoguses kütust ja riigid, kellel see puudub jäävad isolatsiooni korral väga raskesse olukorda. Saksama on ükss nendest riikidest, kellel puudub oma nafta, sellepärast alutatigi Saksamaal varakult alternatiivkütuste otsinguid. Selle tulemusena arenes mootorkütust tootev tööstusharu eriti kiireti. 4. Nimeta riigid, kus keemiatööstus eriti tugevalt arenenud. Keemiatööstuses on esikohal Ameerika. Teisel kohal on Jaapan. Nendele järgnevad
Marslased, kes tungisid Maale Sisukokkuvõte · Minategelane nägi observatooriumist kuidas Marsilt saadeti Maa poole teele tohutu kiirusega miski, mis hiljem selgus olevat kapsel (neid saadeti kümne päeva jooksul kümme) · Kapslid jõudsid üksteise järel Maale, neist väljusid marslased, kes olid palju arenenumad kui inimesed, kompitsatega, pruuni nahaga, suurte silmadega, kehata, Vkujulise suuga. · Marslased ehitasid kaasa võetud osadest sõjamasinad, mis olid hiigelsuured kolmjalad. Neist tulistati kuumuskiiri, millega tapeti inimesi. · Algas inimeste põgenemine marslaste eest. (Oli ka neid kes ei uskunud algul vallutajate olemasolust.) · Minategelane nägi pealt esimese kapsli avanemist, mis toimus tema elukoha, Maybury, lähedal. Ta pääses sealt eluga, erinevalt paljudest teistest. · Mees viis oma naise Leatherhead'i, kus elasid mehe sugulased
Rootsi Üldiseloomustus Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam. Riigis elab vähemalt 17 000 põliselanikust saami. Nende põhisissetulek on seotud põhjapõtradega. Rootsi on koduks ka väikesele osale etnilistele soomlastele. · ELiga ühinemise aasta: 1995 · Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Keel: rootsi · Haldusjaotus: 24 provintsi · Rahaühik: euro ...
domineerib siinsel turul hoolimata vahepealsest tugevast langusest kogu tööstusharus. Siiski annab see valdkond lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ja annab tööd 95 000 inimesele Rootsis. See võrdub 25%-ga tööstuslikust lisaväärtusest ning 6% SKPst. Transpordiseadmed: Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad (näit. JAS 39 Gripen): autod, bussid, veoautod, lennukid, rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEKi ning maksis palka 100 000 töötajale. Masinaehitus: Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu
ehmumisest. Leonardo insenerina: leiutised ja kavandid On säilinud umbes 6000 lehekülge märkmeid, kus on lugematul hulgal mehaanika ja loodusteaduse alaseid visandeid. Tehnilisi jooniseid on palju rohkem kui kunstilisi töid, seega inseneritöö huvitas teda väga. Varem arvati, et tehniliste leiutiste poolest kuulus Leonardo oli erand, unikaalne geenius, kuid tegelikult oli ta vaid üks paljudest renessansiaja kunstnik- leiutajatest. Tema esimesed leiutised on fantaasiarohked sõjamasinad, mille tegemiseks sai ta inspiratsiooni antiikaegsetest kirjeldustest. Leonardo kavandas mitmeraualisi tulirelvi, tanki, teisaldatavaid sildu ja tohutuid sõjamasinaid, näiteks ratastel liikuva suure ammu, mille kasutamiseks oli vaja vaid ühte meest. Tema joonised on nii täpsed, et tänapäeval võiks nende põhjal hõlpsasti valmis ehitada mitmeid seadmeid. Erilise piltlikkuse tõttu on Leonardo tehnilised joonised kunstiliselt ilusad
Kuveidi monarhia taastumine USA kehtestas Põhja-Iraagis lennukeelu tsooni Sõda näitas kui kaugele oli Lääne relvastus arenenud, n-ö nähtamatud lennukid, juhtivad raketid ning pommid Suurim naftareostus, 19km² naftavaip. mis hävitas 560km ulatuses Pärsia lahe põhjaosa rannikut Kurdid, kelle arvuks loetakse 30-40 miljonit, on maailma suurim omariikluseta rahvas Sõja lõpuks surmajärvede arvuks oli 650 Sõjamasinad rüüstasid umbes 90% kõrbest Päevas jõudis atmosfääri 13700 tonni mürgiseid aure Diktatuuride kukkumine arengumaades 1. Põhjused Tsiili - Sooviti diktatuurist vabaneda. Diktaator loovutas võimu vabatahtlikult, kuid majanduspoliitika jäi kehtima. Namiibia - Sooviti LAV-i valitsuse alt pääseda, sest nad kasutasid seda riiki baasina Angola kodusõtta sekkumisel. LAV - Sooviti lõpetada apartheidireziimi. 2. Olulised protsessid ja arengud
hoolimata vahepealsest tugevast langusest kogu tööstusharus. Siiski annab see valdkond lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ja annab tööd 95 000 inimesele Rootsis. See võrdub 25% -ga tööstuslikust lisaväärtusest ning 6% SKP-st. Transpordiseadmed. Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad (näit. JAS 39 Gripen): autod, bussid, veoautod, lennukid, rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEK-i ning maksis palka 100 000 töötajale. Masinaehitus. Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB
Jüri Gümnaasium KEEMIARELV Referaat Dan Glosin 11.R klass Juhendaja: Hellar Lill Jüri 2009 Sisukord 1 KEEMIARELV......................................................................................................................3 1.1 Keemiarelva ajalugu.......................................................................................................3 1.2 Ründemürgid..................................................................................................................4 1.2.1 Vastupidavus...........................................................................................................4 1.2.2 Füsioloogiline toime...............................................................................................5 1.2.2.1 Närvi-paralüütilise toimega mürgid.......................................
Sissejuhatus Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja NSVL vastasseisu, mis väljendus nii ideoloogiliste, majanduslike kui ka sõjaliste konfliktide näol. Väljendi külm sõda võttis kasutusele USA poliitik B. Baruh. Reaalset sõjalist tegevust kahe riigi vahel hoidis tagasi külma sõja põhirelv - aatompomm. Enamus konflikte toimusid mõnes kolmandas riigis, USA ja Nõukogude Liit vaid toetasid sealseid osapooli - nii rahaliselt, relvadega kui ka sõduritega. Põhiline tegevus toimus sõjatööstuses - valmistati ohtralt relvi ja sõjamasinaid. Kõige tormilisem areng toimus lennunduses - võeti ju kasutusele reaktiiv- ja raketimootor, mis võimaldas külvata senisest kordades suuremat hävingut. Külmale sõjale maharani on teaduse ja tehnoloogia ülikiire areng, mis oli tingitud suurest konkurentsist osapoolte vahel - Kui nemad suudavad, peame ka meie suutma, ainult et paremini! Külma sõja alguseks peetakse W. Churchilli kõnet USA-s 1946 aasta ...
väita, et teda huvitav väga ka inseneritöö. Viimase vastu tekkis tal huvi juba noorusaastatel Firenzes. Ta joonistas pilte kraanadest ja muudest tõsteseadmetest. 1480 aastate leiutiste hulka kuuluvad näiteks fantaasiarohked sõjamasinad, mille tegemiseks sa ta inspiratsiooni antiikaegsetest kirjeldustest. Leonardo kavandas mitmeraualisi tulirelvi, tanki, teisaldatavaid sildu jms. Lisaks pühendas ta väga palju aega ja energiat lendamise uurmisele. Tema joonised on nii täpsed, et tänapäeval võiks nende põhjal hõlpsasti valmis ehitada mitmeid seadeid. Tema märkmetes leidub ka omapärasemaid ideid, nagu küpsetusvarras, mis oleks töötanud kuuma
Rootsi Koostaja: Audru Keskkool 10 klass Juhendaja: Sissejuhatus Rootsi asub PõhjaEuroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km2, millest maismaad 410 928 km2. Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Atlandi ookeani ja sooja PõhjaAtlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ü...
49. Nüüd näete muidugi, et reeturid on väga palju rikkunud, ja midagi ei olene lahingurivistusest ega korrapärasest lahingust. Te kuulete, et Philippos tuleb, kuhu ta tahab, mitte hopliitide väega, vaid toob endaga kaasa kergesti relvastatuid, .ratsaväge, ammukütte, palgasõdureid -- üldse sedalaadi väge. 50. Kui ta siis nende vägedega tungib kallale sisemise tõbisuse all kannatavaile inimestele ja keegi vastastikuse umbusu tõttu ei astu välja maa kaitseks, siis asetab ta sõjamasinad köhale ja alustab piiramist. Ma ei kõnele enam sellest, et temale on täiesti ükskõik, kas on parajasti suvi või talv, ega ole tema jaoks mingit erandaastaaega, mil ta tegevuse katkestaks.. 51. Kõik peavad muidugi seda teadma ja arvestama, ja seepärast ei tohi sõda maale sisse lasta ega tagasi vaadates, kui lihtne oli tolleaegne sõda spartlastega, ülepeakaela söösta õnnetusse; vaid
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AA-10 Rootsi Referaat Rannar Jantson Pärnu 2011 Rannar Jantson Rannar Jantson Rootsi Rannar Jantson Sissejuhatus Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km2, millest maismaad 410 928 km2. Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. ...
kallist Tüürost võõrvägede eest relvadega kaitsta. Algas seitse kuud kestev ebaharilikult raske linnapiiramine, milles osales Makedoonia sõjalaevastik. Algul hakkas kuningas Aleksander üle väina rajama 60 meetri laiust muuli, et paigutada sellele müürilõhkujad ja heitemasinad. Kuid kahes Tüürose sadamas seisnud foiniiklaste galeeridelt maandati makedoonlaste jahmatuseks muulile tugev dessant, kes põletas maha osa puitkonstruktsioonidest ja purustas vaenlase sõjamasinad. Siis käskis Aleksander korjata kogu Foiniikia rannikult kokku 250 laevast koosneva laevastiku, mis koostöös Makedoonia laevadega blokeeris mere poolt Tüürose ja selle sõjasadamad. Toimunud merelahingus saavutas Makedoonia laevastik sadamatest väljunud Tüürose tugeva laevastiku üle veenva võidu. Samal ajal käskis Aleksander ehitada mullast, kividest ja puudest saareni viiva laia tammi. Mööda seda veeti otse kindlusseinte alla hulk heite- ja müürilõhkumismasinaid
protsess oli vältimatu. 1996. aastaks oli saniteerimise käigus õhatud peaaegu 3000 lõhkekeha. Saarte pinnas on tänu pommitamisele jäädavalt muutunud ning mulla sisalduses on üle lubatud normi mõndasid raskemetalle. Kohati on raskeid kahjustusi pinnasele tekitanud ka rasked militaarsõidukid. Kohalikku pinnast on ilma loata ka vormitud ja seetõttu rikutud (Kooritud ja kokku lükatud). Peale otsese pinnaselõhkumise on Pakri saartel ka massiliselt militaar-prügi maa-alla matetud. Mitmed sõjamasinad roostetavad seal, kus Vene sõjavägi nad jättis. Pakri saarte sõjaväelinnaku sõjaväelased juhtisid puhastamatta heitvee pealõhedesse, e. joogivette. Mõningast õlireostust tekitasid kütusehoidlad ning sõjaväe lahkudes rikuti joogivee hoidlad, valades sinna heitmed. Tänu Vene sõjaväe reostusele tuleb tänapäeval Pakri saartele, mandrilt, kaasa võtta puhas joogivesi. Ettevaatus abinõusid tuleb kasutada ka ringiliikumisel, sest saartel on siiamaani demineerimata lõhkekehi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
