risti. (algselt 5 löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga, põhiplaaniks ruut, hiljem ehitati põhja- ja lõunaküljele juurde 2 löövi, kuplitega tornid) · Novgorodi Sofia katedraal (lihtne ja range välisilme) · Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12. Saj algus) · Lunastaja kirik Nereditsas (12.saj lõpp) · Pihkva ehituskunst (Petseri klooster) · Vladimir Suzdalimaa arhitektuur ( 12.saj lõpp 13 saj. Algus): kirikute fassaadidel reljeefsed kaunistused. NT : Dimitri katedraal Vladimiris, Pokrovski kirik Nerli jõe ääres · Mongolite vallutuse tagajärjel (13. Saj alguses) pidurdus kultuuri areng. Uueks ehituskunsti keskuseks sai Moskva, kus töötasid itaalia meistrid (kuulsaim neist ARISTOTELE FIORAVANTI). · Uspenski kirik Moskvas · Alates 15
Vürstid pidasid ennast premeheks omal maal ja Kiievi tähtus vähnes. Ühendava osana jäid keel, ühine vaenlane ja usk. Samas on killustumises ka positiivseid asju nt võim sai vürstiriikides päritavamaks st et majandamine muutuds efektiivsemaks(huvi ju nüüd olemas), võeti kasutusel põhjapoolseid alasid mille harimine nõudis harimistehnika täiustamist, linnades arenes käsitöö ja keskuste kandumisega põhjapoole vähenes Bütsantsi mõju. 19. Vladimir-Suzdalimaa loodusolud ja varasem rahvastik 20. Vladimir-Suzdalimaa vürstiriigi kujunemine (Juri Pikk-käsi). Kuna kirde venemaal paiknes rahvastik suurel maaalal väikeste kildudena ei omanud veetse seal sellist rolli nagu mujal venemaal, samuti olid linnad majanduslikult nõrgemad ja tänu nendele asjaoludele saigi seal pikapeale välja kujuneda monarhistik, ainuisikuline valitsemisviis. Rostovi vürstiriigi tõus algas Vladimir Monomahhi valitsemisajal. Peagi saatis ta sinna valitsema oma poja Juri
1. Millal hakkas kujunema Kiievi -Vene riik? Miks? ... 2. Nim vanimaid Vana-Vene vürstiriike. Esimene oli Kiievi vürstiriik, teine oli Novgorodi vürstiriik, kolmas oli Vladimir-Suzdalimaa. 3. Milline linn sai 14. Saj Venemaa keskuseks. Kirjelda kindlusehitist. Vt vih. (Kreml). 4. Kirjelda Punasel väljakul asuvat kirikut ( Vasili Blazennõi ). 1555. Aastal algas ehitus. Kirikul on 9 kuplit, tornid/kuplid grupeeruvad keskel seisva Maarja kaitsepühaku kuppelkiriku ümber. Ehitati Ivan Julma ajal. Ivan oli purustanud sõjaliselt tatarlased. Tatarlaste kindluse viimasel päeval (9.päeval) vallutas ta kogu
Selle linna kirikud olid sageli väga väikesed, vanimad on säilinud 12. sajandist. Pihkvas asus ka Vana Vene võimsaim kreml, mis oli tugevasti kindlustatud. Pihkva-pärases stiilis on ka mõned kirikud Petseri kloostris ja Irboskas. Vene linnades olid levinu nn. "ühe tänava kirikud". Need on pisikud kirikud, mis olidki paari tänava elanike jaoks. 12. sajandil selline ühtne Venemaa lagunes, tekkinud vürstiriikidest oli mõjukaim Vladimiri-Suzdalimaa. Arhitektuuri areng seal kestis kuni mongolite kallaletungiga 13. sajandil. Sealsete kirikute fassaadidel kasutati reljeefseid kaunistusi. Uspenski kirik Vladimiris- viielööviline, kolme apsiidiga. See kirik oli eeskujuks Moskvasse rajatud Uspenski katedraalile. Üldiselt levis siin siiski väiksem üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja ühe keskse kupliga kirikutüüp. Näiteks Dmitri katedraal Vladimiris ja Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. Mongolite sissetung pidurdas kultuuri arengut
o 13 kuplit Novgorodi Sofia katedraal o Ehitatud 11. sajandi I poolel o Viiskuppelkirik Enamused Pihkva kirikud on väikesed [ühetänava kirikud] Petseri klooster Mõned kirikud Irboskas o Pihkva-pärases stiilis o Pihkva-pärases stiili o Suur klooster o Reliikviad Vladimir-Suzdalimaa [arhitektuuri õitseng - 12.sajandi lõpp kuni mongolite kallaletung] o Kirikute fassaadidel kujutati erandlikult reljeefseid kaunistusi Enamasti levis üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja keskse ümarskulptuuriga kiriku tüüp. Neist kõige kuulsamad on Dimitri katedraal Vladimiris ja Jumalaemale pühendatud Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 1240 Kiiev langeb mongolite kätte 1240-1480 Mangoli tatari ike
- Hakkas kujunema 9-10 sajandil. Euroopa kunstist erinev, kuid palju mõjutusi Bütsantsi kultuurist. - Kiievi Sofia katedraal südamik meenutab kreeka risti. Kirikul oli viis löövi, hiljem lisati 2 löövi mõlemale küljele. Domineerivad kuplitega tornid. - Novgorodi Sofia katedraal välisilme lihtne ja range. - Rikkad ja iseteadvad kaupmehed tegid Georgi peakiriku Jurjevi kloostris ja Lunastaja kiriku Nereditsas. - Novgorodi arhitektuuriga sarnanes Pihkva ehituskunst. - Vladimir Suzdalimaa arhitektuur kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi. - Vassili Blazennõi kirik sõja võitu tähistati puukiriku püstitamisega. Ivan IV Julm käskis puukirikud asendada kivikirikutega. Taimemotiivilised maalingud. Ehitajal torgati peale valmimist silmad välja. - 14. saj muutus keskuseks Moskva (Uspenski kirik) Arenes suurema vormikuse, fantaasiakülluse ja toreduse suunas. Islami kunsti - 7. saj alguses sündis uus usk. Levitati peamiselt sõjalisel teel
Vana-Vene kunst Hakkab kujunema 9-10 sajandil. Oli moodustatud idaslaavalaste riik keskusega Kiiev. 9-17 sajand säilib ta täiesti iseseisvana ja on erinev lääne kunstist, sest Venemaa oli suhteliselt suletud.Idaslaavlastel tihedad sidemed Bütsantsiga, sealsed kunstnikud arendasid kunsti ja vana-venes võeti vastu ka bütsantsi õigeusk. Sofia peakirik Kiievis(9-lööviline ja 9 absiidi) ja Sofia kirik novgorodis- ehitati 19.sajandi alguses. 12.saj lõpul tõuseb esile Vladimir Suzdalimaa. Sealsed kirikud on kaunistatud, keskse kirikukupliga tsentraalehitised, küllaltki pisikesed. 14.saj. lõpul tõuseb ehituskunsti keskuseks Moskva, seal töötasid Itaalia meistrid, kuulsaim oli Aristotle Fioravanti-> uspenski katedraal. ARHITEKTUUR: kreml ehk akropol.kindlus keset linna. Arhitektuurist on säilinud linnakindlustused( moskva ja pihkva kreml) Al 15.saj on säilinud telgitaolise katusega kõrged puukirikud , eriti kizi saarel.
Novgorodi ja selle Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12.saj algus) Ühe keskse torniga Lunastaja kirik Nereditsas (12.saj lähiümbruse kirikud lõpp) Pihkva ehituskunst Pihkva arhitektuur sarnanes Novgorodi omaga, kuid Pihkva-pärases stiilis kirikud asuvad Petseri kloostris ja kirikud olid sageli väga väikesed Irboskas Vladimir-Suzdalimaa Õitseng kestis 12.sajandi Kirikute fassaadidel Levis väiksem, üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja ühe arhitektuur lõpust mongolite sisse- kasutati erandlikult keskse ümarkupliga kiriku tüüp, ntx Dmitri katedraal tungini 13.sajandi alguses reljeefseid kaunistusi. Vladimiris ja Jumalaemale pühendatud Pokrovski kirik Uspenski kirik Vladimiris Nerli jõe ääres
katedraali (linna peakiriku) Sofia katedraalid. Üleval Kiievi ja Sama meest peetakse ka Tartu rajajaks all novgorodi kirik. 11.saj Suurepärased kirikud võib leida Eestile küllaldki lähedalt: Novgorodist(Sofia katedraal), Pihkvast ja Petserist (klooster) Domineerivad (sibul)kuplitega tornid. 13. Saj õitseage Vladimir-Suzdalimaa arhidektuuris Uspenski kirik ja Dimitri peakirik Vladimiris (1 kuppel, neid iseloomustab rikkalikult reljeefidega, kaunistatud fassaadid) Mongolite vallutus retked 13.saj pidurdasid ida-slaavlaste kultuuri arengut. 14.saj lõpul kujuneb rüüstatud Kiievi asemel ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötavad mitmed Itaalia meistrid. Nt. A. Fioravanti Uspenski kirik Kõige tähelepanuväärsemaks osaks on
· Hiljem ehitati põhja ja lõuna juurde 2 löövi, idaseinas kokku 9 apsiidi · Välisseinas domineerisid kuplitega tornid Novgorodi Sofia katedraal: · Samuti hilisemate laiendamistega muudetud Rikaste ja iseteadvate kaupmeeste eestvõttel ehitati kirikuid Nt Georgi peakirik Jurjevi kloostris ja Lunastaja kirik Nereditsas Novgorodi arhitektuuriga sarnases ka Pihkva ehituskunst; kirikud väikesed, nt Petseri kloostris, Irboskas Vladimir-Suzdalimaa arhitektuur: Sealsete kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi Uspenski kirik 5-lööviline ja 3 apsiidi · Üldiselt aga 9-osaline ruum, kus 1 keskne ümarkuppel, nt Dmitri katedraal Vladimiris ja Pokrovski kirik Nerei jõe ääres 13 sajandi ehituskunsti keskuseks moskva, kus töötasid itaalia meistrid Aristotele Fioravanti · Uspenski kirik algselt 1 kuppel, hiljem 4 kõrvalkuplit juurde, valged seinad, liigendasid pilastrid
Riigi õiguskorra kindlustamiseks lasi jaroslav koostada kirjaliku seadustekogu ,,Vene õigus". Seal oli nii slaavi tavaõigus kui ka Bütsantsis kehtiva Rooma õiguse normid. Kiievi vürstid jagasid surres oma maavaldused poegade vahel, siis tekitas see kodusõdasid. See viis killunemisele. Varsti oli vürst vaid valitsejanimetus, tegelikult kuulus võim osastisvürstidele. Vene tuumikala kujunes põhja, kus oli kaks tähtsamat võimukeskust : Vladimir-Suzdalimaa vürstiriik ja Novgorod. Vürsti peamise sõjalise ja kohustusliku võimu tagaja oli druziina. Novgorod oli ammune slaavlaste ja varjaagide tugipunkt, seal tõusis esile jõukas ja mõjukas kaupmeeskond. Linna juhtis rahvakoosolek ehk veetse, kus domineerisid jõukad kaupmehed. Vürst valiti ainult sõjamehe valitsemiseks. Võiti minema ajada, oli nagu kaubanduslik vabariik. Riigivõim kõrgkeskajal. Saksamaa Kõrgkeskajal oli Euroopa areng kiire. Uuendused põllumajanduses
Selle linna kirikud olid sageli väga väikesed, vanimad on säilinud 12. sajandist. Pihkvas asus ka Vana Vene võimsaim kreml, mis oli tugevasti kindlustatud. Pihkva-pärases stiilis on ka mõned kirikud Petseri kloostris ja Irboskas. Vene linnades olid levinu nn. "ühe tänava kirikud". Need on pisikud kirikud, mis olidki paari tänava elanike jaoks. 12. sajandil selline ühtne Venemaa lagunes, tekkinud vürstiriikidest oli mõjukaim Vladimiri- Suzdalimaa. Arhitektuuri areng seal kestis kuni mongolite kallaletungiga 13. sajandil. Sealsete kirikute fassaadidel kasutati reljeefseid kaunistusi. Uspenski kirik Vladimiris- viielööviline, kolme apsiidiga. See kirik oli eeskujuks Moskvasse rajatud Uspenski katedraalile. Üldiselt levis siin siiski väiksem üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja ühe keskse kupliga kirikutüüp. Näiteks Dmitri katedraal Vladimiris ja Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. Mongolite sissetung pidurdas kultuuri arengut
Idaslaavlaste naabruses asus võimas ja rikas vana kultuuriga Büstantsi riik, neil oli omavahel palju sidemeid. Kiievi suurvürstid kutsusid oma linnadesse Büstantsist ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kiviehitised on Sofia peakirikud Kiievis ja Novgorodis. Jaroslav Tark tellis Kiievi Sofia karedraali. See meenutab kreeka risti. Välisilmes domineerivad kuplitega tornid Novgorodi esinduslikuma ja toredama arhitektuuriga sarnanes ka Pihkva ehituskunst. Vladimir-Suzdalimaa arhitektuuri õiteaeg oli 12.-13.saj. Sealsete kirikute fassaadidel kasutati erandlikulr reljeefseid kaunistusi. Üldiselt levis siin väiksem, üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja ühe keskse ümarkupliga kiriku tüüp. 13.saj pidurdas Mongolite vallutus idaslaavlaste kultuuri arengut. Ehituskunsti keskuseks tõusis nüüd Kiievi asemele Moskva. Kuulsaim seal töödanud itaalia meister oli ARISTOTELE FIORAVANTI. Moskvas kerkis sel ajal Uspenski kirik
zvonnitsa. Novgorodi ja Pihkva arhitektuur jätkas oma iseseisvat arengut kuni nende liitmiseni Moskva alla 15. saj. lõpus. Ülejäänud endise Kiievi-Venemaa alad, mis 12.sajandil olid lagunenud väikesteks vürstiriigikesteks, langesid 13.sajandi keskel kaheks ja pooleks aastasajaks tatari-mongoli ikke alla. Enne seda, 12.-13.sajandil oli aga suure kultuurilise ja ehituskunstilise tõusu läbi teinud Vladimir-Suzdalimaa, kus juba 12.sajandil kerkis rida esmaklassilisi ning omanäolisi sakraal- ja profaanehitisi. Erinevalt Novgorodist ja Pihkvast järgisid Vladimir-Suzdalimaa ehitusmeistrid Bütsantsi eeskujusid. Vladimiri suurima ehituse Uspenski peakiriku (12.saj.) lähtuti traditsioonilisest ristkuppelkirikust. Hästi tahutud kividest ehitatud seinapinna jaotab kaheks horisontaalne rippsammaste vöö, vertikaalselt liigendavad hoonet liseenid, mis katuse all ühinevad ümarkaartena. Taoline seinte
Jaroslav Targa tellimisel valmis Kiievi Sofia katedraal, mille ,,südamik" meenutab kreeka risti. Hiljem ehitati juurde kaks löövi. Novgorodi Sofia katedraali on samuti hilisemate laiendamistega muudetud. Kiriku välisilme on väga lihtne ja range, kuid levis ka esinduslikum ja toredam laad. Novgorodi arhitektuuriga sarnanes ka Pihkva ehituskunst. Selle linna kirikud olid aga sageli väga väikesed. Pihkva-pärases stiilis on ka mõned kirikud Petseri kloostris. Vladimir-Suzdalimaa arhitektuuri õitseng kestis 12. saj lõpust kuni mongolite sissetungini 13. saj alguses. Sealsete kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi. Uspenski kirik Vladimiris on viielööviline ja kolme apsiidiga. Üldiselt levis siin aga väiksem, üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja ühe keskse ümarkupliga kirikutüüp. Dmitri katedraal Vladimiris ja Pokrovski kirik Nerli jõe ääres on nende seast kõige kuulsamad. 14. saj lõpul
annaabi.ee 
