Eesti Draamateater on teater Tallinnas. Eesti Draamateater sai alguse lavastaja Paul Sepa era- teatristuudiost 1920. aasta sügisel. Eesti Nuku-ja Noorsooteater Eesti Nuku- ja Noorsooteater on teater Tallinnas. Nukuteater sai alguse 1. jaanuaril 1952. aastal. Teater on Rahvusvahelise Nukuteatrite Liidu UNIMA liige. Alates aastast 2006 kannab teater nime Eesti Nuku- ja Noorsooteater, kuna repertuaaris oli ja on järjest enam noortele suunatud lavastusi. Emajõe Suveteater Emajõe Suveteater on teater Tartus. Mittetulundusühing Tartu Suveteatri Selts asutati 19. juulil 1996. Emajõe Suveteater loodi selleks, et sisustada suvist kultuurielu Tartus. Endla teater Endla on kutseline teater Pärnu linnas. Teater avati 1911. aastal vastvalminud teatrihoones "Libahundi" esmalavastusega. Teatri eelkäija oli mängu- ja lauluselts "Endla". Aastatel 19531988 kandis teater nime Lydia Koidula nimeline Pärnu Draamateater. Rahvusooper Estonia
"Utoopia" "Lumekuninganna" (Eesti (Vanemuine/lavakunstikool) Draamateater) 2005 "Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki" (Teater NO99) "Kevade" (Eesti Draamateater) "Hulkur Rasmus" (Emajõe Suveteater) Rasmus "Pidulaulud vastu talve" (Eesti Draamateater) 2006 "Kuningas Ubu" (Teater NO99) "Hirvekütt" (Teater NO99) 2007 "Totu Kuul" (Teater NO99) " ehk Garjatsije estonskije parni" (Teater NO99) 2008 "Perikles" (Teater NO99) "Romeo ja Julia" (Emajõe suveteater) "rambo" (Teater NO99) 2009 "Kuidas seletada pilte surnud jänesele" (Teater NO99) "Onu Tomi onnike" (Teater NO99) 2010
................................................................................3 KÜSITLUS................................................................................................................................4 VAATLUSE ANALÜÜS...........................................................................................................5 RANNAMÄGI...........................................................................................................................6 LÕBUSTUSPARK JA SUVETEATER..................................................................................8 ESTONIA...................................................................................................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................11
ka Viruvärava mäeks. Musumägi on Tallinna muldkindlustusvööndi bastionist 19. Sajandil kujundatud haljas ala mis asub Pärnu maantee, Valli tänava ja Viru tänava vahel. Mägi ehitati kaitse esmärgil. Aastaid hiljem kujundati see ümber haljasalaks. Mäele kujundatud haljasala on ovaalne. Pargil on sissepääsud kolmst külest ja neljast trepist. Mäel asuvad põhijalgrajad on kujundatud järgima mäe loomulikku kuju. Mäe põhjaküljel ehk Viru tänava poolsel küljel on Virumäe suveteater ning istepingid, mäe lõunapoolsel küljel on aga tihedam haljastus ning kergehitistest Virumäe suvepaviljon. Mäe idanõlval on ka kaks Tauno Kangro skulptuuri ’’Hetk pärast suudlust.’’ Tänapäeval kasutatakse Musumäge niiöelda tšillimiseks ja hängimiseks. Nädalavahetuseti on siin kõik pingid ja müüriääred purjus ning lagastavaid noori täis.
2) 2 Briti kunstnikku * George Dawe. Portreekunstnik * John William Waterhouse 3) 3 kuulsat rezissööri välimaal * Randolph Severn Parker III. Üks South Parki loojatest. * Clint Eastwood 4) 5 kuulsat Eesti filmi * Nimed marmortahvlil * Klass * Viimne Reliikvia * Vallatud kurvid * Kevade 5) 2 Eesti dirigenti * Gustav Ernesaks * Eri Klas 6) 2 balletitansija nime * Age Oks * Toomas Edur 7) Eesti teatrid Eesti Draamateater Eesti Nuku- ja Noorsooteater Emajõe Suveteater Endla Teater Estonia Fine 5 Tantsuteater Kanuti Gildi SAAL Kuressaare Linnateater Pärimusteater LOOMINE R.A.A.A.M Rakvere Teater Salong - Teater Saueaugu Teatritalu Smithbridge Productions Stuudioteater Ilmarine Tallinna Linnateater Teater NO99 Teater Varius Theatrum Ugala Teater Uus Vana Teater Vana Baskini Teater Vanemuine VAT Teater Vene Teater Von Krahli Teater Võru Teatriateljee
• 2010: "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia" – Ivanov, Siegfried • 2011: "Võlanõudjad" – Lancelot Gobbo • 2011: "Saatuse heidikute kuu" – Jim Tyrone • 2011: "Kuni inglid sekkuvad" – Aleksander Rollid mujal • 2004: "Valgelaev ja taevakäijad" – osaline (Albu suvelavastus) • 2005: "Misjonärid" – Rahutuvi (Rakvere teater) • 2005: "Inimese teekond" – osaline (NO99) • 2005: "Hulkur Rasmus" – Klaus ja Liander (Emajõe Suveteater) • 2005: "Pidusöök" – teener (Rakvere teater) • 2005: "Siiralt valetades" – Gobbel (Rakvere teater) • 2006: "Gupi" – Paša (Rakvere teater) • 2007: "Proffet" – osaline (Albu suvelavastus) • 2008: "Nii on meil moes" – Billy Croker (muusikal Linnahallis) • 2009: "Pea vahetus" – Mees 1 (NO99) Televisioon ja film • 2004: Buratino tegutseb jälle – Murka (ETV) • 2005: film "Malev" – Jūrmala foogt Hippolyt
2004: "Asjade seis" 2008: "Pikk päevatee kaob öösse " Edmund Tyrone 2009: "Mängud tagahoovis ehk Because" Asaf Saharov 2009: "Sinul on meretäis hirmu" - Rivo 2010: "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia" - Ivanov, Siegfried Rolle mujal 2004: "Valgelaev ja taevakäijad" osaline (Ablu suvelavastus) 2005: "Misjonärid" Rahutuvi (Rakvere teater) 2005: "Inimese teekond" osaline (NO99) 2005: "Hulkur Rasmus" Klaus ja Liander (Emajõe Suveteater) 2005: "Pidusöök" treener (Rakvere teater) 2005: "Siiralt valetades" Gobbel (Rakvere teater) 2006: "Gupi" Pasa (Rakvere teater) 2007: "Proffet" osaline (Ablu suvelavastus) 2008: "Nii on meil moes" - Billy Croker (muusikal Linnahallis) 2009: "Pea vahetus" Mees 1 (NO99) 2009: "Küüni täitmise lood ja laulud" Lui (Saueaugu Teatrutalu) Televisioon ja film 2005: film "Malev" Jürmala foogt Hippolyt 2006: lühifilm "Tulnukas" Valdis
Ärkamisaja tegevus Pärast kooli lõpetamist abistas Lydia oma isa ajalehetöös nii Pärnus kui ka Tartus. Lydia esimesed teosed avaldati Perno Postimehes, kuigi mitte tema enda nime all, sest naisi tol ajal veel ühiskondliku tegevuse juurde ei lubatud. Tartus ,,Vanemuise" seltsis oma näidendeid lavastades pani ta aluse Eesti teatrile. 1870.aasta suvel etendus Vanemuise seltsis ( mis asus Emajõe ääres, kus praegu asub Emajõe Suveteater) Koidula näidend "Saaremaa onupoeg", mis tähistabki eesti rahvusliku teatri sündi. Järgmisel aastal asutati Tallinnas teatriselts Estonia, mõne aja pärast järgnesid Viljandis Koit, Pärnus Endla ja Võrus Kannel. 3 Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula 2. http://www.annaabi.com/download.php?matid=26486 3. http://www.annaabi.com/download.php?matid=10809 4. ENE 4 lehekülg 635.
Lydia Koidula eesti rahvusliku teatri rajaja Raido Treibek 7.klass 2010 Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. ,,Vanemuise'' seltsi nooremate liikmete hulgas algas sihiteadlikum teatrihuvi eriti pärast teatrikeelu kadumist Tartus. Tartlastele oli saksakeelne ,,Novumi'' suveteater linnataguse Tamme kõrtsi juures tuttav. Linnas oli saksa käsitööliste selts muretsenud endale suure krundi (praegu ,,Vanemuise'' väikese maja park), kuhu ehitati seltsimaja, rajati suveaed ning 1870. a veel varju andev teatrihoone. Teada on samuti saksakeelseid teatrimänge mõnede tartlaste(ka J.V.Jannseni) kodudes. Algul täielikult teatri vastu olnud J.V.Jannsen hakkas noorema generatsiooni teatrimõtet toetama, kui oli laulupeo asjus kubermangu pealinnas Riias käies 1869. a tutvunud
Näidendid "Kadrioru vanad" (Vanalinnastuudios lavastanud Eino Baskin) "Rongid siin enam ei ..." "Kadunud kingapood" "Ellumõistetud" (Rakvere teatris lavastanud Kalju Komissarov) "Taksitrallitajad" (Draamateater, 2004, lavastaja Ain Prosa) "Boob teab" (Linnateatris on lavastanud Jaanus Rohumaa; Rakvere teatris lavastanud Kalju Komissarov) "Jumalaema kiriku kellamees" Victor Hugo romaani "Jumalaema kirik Pariisis" alusel (Emajõe suveteater, 2007, lavastaja Andres Dvinjaninov) "Igavene kapten" (Kuressaare Linnateater, 2009, lavastaja Kalju Komissarov) "Frankensteinimäng" "Kadunud tsirkus" (Rakvere teater, 2010, lavastaja Üllar Saaremäe) "Jumalaema kiriku kellamees" Victor Hugo maailmakuulus lugu armastusest, kirest ja vihkamisest. Iidsete Toomkiriku varemete vahel rullub lahti keskaegne armastuslegend.
Urmas Lennuk on kahekordne Eesti Näitemänguagentuuri (ENA) näidendivõistluse võitja. 2.Ülevaade loomingust 2.1 Näidendid "Kadrioru vanad" (Vanalinnastuudios lavastanud Eino Baskin) "Rongid siin enam ei ..." "Kadunud kingapood" "Ellumõistetud" (Rakvere teatris lavastanud Kalju Komissarov) "Boob teab" (Linnateatris on lavastanud Jaanus Rohumaa; Rakvere teatris lavastanud Kalju Komissarov) "Jumalaema kiriku kellamees" Victor Hugo romaani "Jumalaema kirik Pariisis" alusel (Emajõe suveteater, 2007, lavastaja Andres Dvinjaninov) "Igavene kapten" (Kuressaare Linnateater, 2009, lavastaja Kalju Komissarov) "Frankensteinimäng" " Vares " ( Kuressaare Linnateater, 2009, lavastaja Raivo Trass) 2.2 Lavastused "Linnubassein" (Leonard Melf; 1998; EMA Kõrgema Lavakunstikooli XIX lend) "Säärane Mulk ehk Sada tangu" (Lydia Koidula; 1999) "Võlulift ehk Kivimüüt" (Andres Ait; 1999; koos Jaan Tootseniga eriprojekt Jõhvi lauluväljakul)
(Theatrum). Naisnäitleja auhind · Maria Peterson ja Laura Peterson partnerluse eest Mara ja Violaine osatäitmistes lavastuses «Maarja kuulutamine». (Theatrum). Meesnäitleja auhind · Marius Peterson Sergei Basin lavastuses «Linn». (Theatrum). Naiskõrvalosa auhind · Piret Laurimaa Eleonore ja Esme (vanem) lavastuses «Rock'n'roll». (Endla). Meeskõrvalosa auhind · Rain Simmul sinjoor Capuletti lavastuses «Romeo ja Julia». (Emajõe Suveteater). Kunstniku auhind · Liisi Eelmaa lavastuse «Mis juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe maha oli jätnud ehk Ühiskondade toed» kujunduse eest Von Krahli teatris. Zürii eriauhind · Ain Saviauk elukutseliste ja harrastusnäitlejate tulemusliku ühtesulatamise eest lavastuses «Rasputin» Põltsamaa teatris Ellunäod. Reet Neimari nimeline kriitikaauhind Alates 2009. aastast Eesti Teatriliidu poolt väljaantav ja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti
töötab ta sõnadega täpselt kirjeldada ei oskagi, aga ta arvab, et läheb sinna püüdma mingisuguseid erilisi hetki, mida päris elus kohtab väga harva või siis üldse mitte. Aastast 2006 kuulub Mirtel teater NO99 koosseisu. Ta on tuntud paljudele seriaali "Kodu kesest linna" kaudu, kus ta kehastas teismelist Beritit. Veel on ta osalenud paljudes etendustes, näiteks: 2 · "Liblikad on vabad" (lavakunstikool) · "Nipernaadi" (Emajõe Suveteater) · "Naine mustas" (Eesti Draamateater) · "Adolf Rühka lühikene elu" (Eesti Draamateater) · "Nafta!" (NO99) · "Stalker" (NO99) · "Hirvekütt" (NO99) · "Kommuniati surm" (NO99) Veel on ta mänginud kaasa ka paljudes filmides ja seriaalides: · "Kodu keset linna" (2003-2004 ja uuesti 2007) · "Stiilipidu" · "Malev" · "Sügisball"
väljaspool linna piire; Tähtvere mõisa alale püstitati vabaõhulava, kus meelelahutuse kõrval kanti ette ka maailmaklassikat. Kuid pärast teatrikeelu lõppu pandi ka Tartus alus kutselisele saksakeelsele teatrile, kus tihti esinesid näitlejad ja lauljad saksamaalt. Nimelt 1870. aastal, vaid kolm päeva enne eesti rahvusliku teatri sündi, avati Aia tänavas, praeguse Vanemuise väikese maja kõrval asuvas pargis Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi suveteater, mis tegutses kuni I maailmasõjani. Kui algul oli teater avatud vaid seltsi liikmetele, siis hiljem kogu linnarahvale. 1870. aastail domineerisid repertuaaris sõnalavastused, peamiselt komöödiad ja jandid, draamaklassikast mägiti Schillerit ja Shakespeare`i. 1880. aastail said publiku lemmikuteks ooper ja operett. Käsitööliste Seltsi suveteater oli nii repertuaari kui mängustiili poolest kohalikele eesti teatritruppidele suureks eeskujuks.
kultuuridest pärinevaid elemente ühendav suund. Oma koha on võitnud võrukeelne teater, mis ammutab ainet lõunaeesti kultuuriloost ja kasutab rahvapärimusest laenatud teatrivõtteid. Vahejooned pole siiski kuigi teravad. Päris sageli ühendatakse iidset ja moodsat, näiteks rakendatakse arvuti- ja videotehnika vahendeid müütidele ja folklooridele. Siin võib näha sarnasust kirjanduses levinud etnofuturismiga. 2.4 SUVETEATER Vabaõhuetenduste traditsioon ulatub Eestis tagasi 1920. aastatesse. Iseseisvunud Eestis hakkasid suvelavastused hoogsalt populaarsust koguma 1990ndate teisel poolel. Tugeva tõuke andis Linnateatri ülimenukas ,,Kolm musketäri". Just suveteatris avaldub kõige ilmekamalt püüd leida uusi põnevaid mängupaiku väljaspool teatrihoonete tuttavaid saale, kuid muidugi otsitakse neid ka sisehooaja lavastuste tarvis. Sellised nn leitud paigad mängivad etenduse mõjuväljas iseenesest suurt osa
asutamiseks, mida Vene tsaari heakskiidu saamiseks nimetati Aleksandrikooliks. 1870. a loodi Aleksandrikooli peakomitee. Kooli rajamiseks annetas eesti rahvas suuri summasid. Eestikeelset kooli tsaarivalitsus siiski avada ei lubanud, rahvalt kogutud rahaga avati Põltsamaa lähedal vene õppekeelega linnakool. Aleksandrikooliga samaaegselt pandi Tartus Koidula eestvõttel alus eesti rahvuslikule teatrile. 1870. a suvel etendus Vanemuise seltsis (asus Emajõe ääres, kus praegu asub Emajõe Suveteater) Koidula näidend "Saaremaa onupoeg", mis tähistabki eesti rahvusliku teatri sündi. Järgmisel aastal asutati Tallinnas teatriselts Estonia, mõne aja pärast järgnesid Viljandis Koit, Pärnus Endla ja Võrus Kannel. Lisaks teatrikunstile pandi RL ajal alus ka eesti kujutavale kunstile ja heliloomingule. RL-s ilmnes üsna varakult kaks erinevat suunda: kodanlik-klerikaalne ehk kiriklik ja demokraatlik ehk rahvuslik suund. Esimese juhiks oli Johann Voldemar Jannsen, kes arvas,
Estonia kontsertsaalis mälestusaktus. Surmateatest peale tõuseb Koidula nagu uuesti ellu. Ajakirjandus Eestis ja Soomeski olid täis sooje järelhüüdeid. 5 KOIDULA TÄHTSUS EESTI KULTUURIS Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. ,,Vanemuise'' seltsi nooremate liikmete hulgas algas sihiteadlikum teatrihuvi eriti pärast teatrikeelu kadumist Tartus. Tartlastele oli saksakeelne ,,Novumi'' suveteater linnataguse Tamme kõrtsi juures tuttav. Linnas oli saksa käsitööliste selts muretsenud endale suure krundi (praegu ,,Vanemuise'' väikese maja park), kuhu ehitati seltsimaja, rajati suveaed ning 1870. a veel varju andev teatrihoone. Teada on samuti saksakeelseid teatrimänge mõnede tartlaste(ka J.V.Jannseni) kodudes. Algul täielikult teatri vastu olnud J.V.Jannsen hakkas noorema generatsiooni teatrimõtet toetama, kui oli laulupeo asjus kubermangu pealinnas Riias käies 1869
1870. a loodi Aleksandrikooli peakomitee. Kooli rajamiseks annetas eesti rahvas suuri summasid. Eestikeelset kooli tsaarivalitsus siiski avada ei lubanud, rahvalt kogutud rahaga avati Põltsamaa lähedal vene õppekeelega linnakool. Aleksandrikooliga samaaegselt pandi Tartus Koidula eestvõttel alus eesti rahvuslikule teatrile. 1870. a suvel etendus Vanemuise seltsis (asus Emajõe ääres, kus praegu asub Emajõe Suveteater) Koidula näidend "Saaremaa onupoeg", mis tähistabki eesti rahvusliku teatri sündi. Järgmisel aastal asutati Tallinnas teatriselts Estonia, mõne aja pärast järgnesid Viljandis Koit, Pärnus Endla ja Võrus Kannel. Lisaks teatrikunstile pandi RL ajal alus ka eesti kujutavale kunstile ja heliloomingule. RL-s ilmnes üsna varakult kaks erinevat suunda: kiriklik ja rahvuslik suund. Esimese juhiks oli Johann Voldemar Jannsen, kes arvas, et eesti kultuuri on võimalik arendada, toetudes
Seal oli palju käsikirju, millest kokku sai üks Koidula raamatukogu. Koidula ümbermatmine toimus aastal 1949. Selle auks korraldati 11. augustil Estonia kontsertsaalis mälestusaktus. Näidendid ja teater Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. ,,Vanemuise'' seltsi nooremate liikmete hulgas algas sihiteadlikum teatrihuvi eriti pärast teatrikeelu kadumist Tartus. Tartlastele oli saksakeelne ,,Novumi'' suveteater linnataguse Tamme kõrtsi juures tuttav. Linnas oli saksa käsitööliste selts muretsenud endale suure krundi (praegu ,,Vanemuise'' väikese maja park), kuhu ehitati seltsimaja, rajati suveaed ning 1870. a veel varju andev teatrihoone. Teada on samuti saksakeelseid teatrimänge mõnede tartlaste(ka J.V.Jannseni) kodudes. Algul täielikult teatri vastu olnud J.V.Jannsen hakkas noorema generatsiooni teatrimõtet toetama, kui oli laulupeo asjus kubermangu pealinnas Riias käies 1869
Tartusse Toomemäele Villem Reimani monument. Tallinnas on Villem Reimani tänav. Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi Musumägi on kunstlik küngas. See rajati 19. sajandil pargi romantistlike kujundustööde käigus endise Moskva rondeeli kohale Karl XI bastionil. Musumägi on olnud populaarne noorpaaride seas, kes käivad siin vahuveini joomas ja pildistamas. Musumäel ja selle ümbruses on tehtud ka vabaõhuetendusi, näiteks Emajõe suveteater etendas seal 1997. aastal "Robin Hoodi" ja 1998. aastal "Röövlitütar Ronjat". Toomemäe ohvrikivi on väidetav ohvrikivi, mille autentsus ja päritolu on teadmata. Kivil on kaks suurt lohku. On võimalik, et sellele omistati kultuskivi maine alles 19. sajandil. Matthias Johann Eiseni teatel kõrvaldati ohvrikivi 17. sajandil võitluses paganluse jäänuste vastu. tartu Ülikooli õigeusklik professor Pavel Viskovatov kinnitas 1894. aastal peetud
· Üha enam võetakse kasutusele nn leitud mängupaiku · Külalislavastajad ja näitlejad, vähem püsiseoseid kindla trupiga · Festivalid, kontaktid, loomingulised mõjutused Uute teatrite sünd: · Vanad repertuaariteatrid tegutsevad endiselt, kuid teatrielu üldpilti mõjutavad üha enam uued teatrid · Alternatiivtruppe: Von Krahli Teater, Theatrum, NO99, Miks Teater, Tartu Uus Teater · Projektiteatrid (nt Emajõe Suveteater) Eksklusiivsed mängupaigad: · Tööstushooned, jm rõhutatult koledad, kõledad, kuid ootamatud paigad · Kaunid, kuid raskesti ligipääsetavad paigad looduses, kus looduskeskkonnal on oluline roll lavastuse üldise miljöö loomises (Vargmäe, Setomaa, Naissaar ,,Peko", ,,Taarka", ,,Pristan") · Suvelavastuste puhul on sageli mängupaigal ja sel toimuval veel teatud etenduse- välised lisaboonused (nt rahvuslik ,,puhvet" Setomaal) Kes on parimad?
võimalik tarbida ka kultuuri. Inimestes on vajadus tunnetada mingit teistsugust maailma ja seda pakub kunst ja kultuur. On avaldatud arvamust, et kirjanduse kõrval 90ndatel on olulisemad teised kultuurivaldkonnad, mille sisuks ja aluseks on visuaalsus. Justnimelt performatiivsed valdkonnad domineerivad, jättes teinekord verbaalse kirjandusevaldkonna mõnevõrra tahaplaanile. Need kaks asja võtab väga hästi kokku nähtus nagu suveteater. See zanr on tänaseks päevaks väga populaarseks muutunud. Selle 20 aasta jooksul võime me rääkida kahest kirjanike lainest Eesti kirjandusprotsessis: 1. Kirjanikud kes paljuski debüteerivad 80ndate teisel poolel ja kehtestavad ennast kirjanikena 90ndate vältel. Nt Indrek Hirv, Priidu Beier, Sinijärv, Kivisildnik, Sauter, Eesti nüüdiskirjandus
annaabi.ee 
