Karlheinz Stockhausen (1928-2007) Koos Bouleziga oli ta 1950-60ndate aastate avangardistliku muusika juhtfiguur. Nende kahe helilooja vahel on palju ühisjooni: nad olid Messiaeni õpilased, eksperimenteerisid serialismiga, tegutsesid Darmstadti suvekursustel ja elektronmuusikastuudiotes. Stockhausenit peetakse elektronmuusika isaks. Stockhausen sündis Kölni lähedal. Tema isa oli õpetaja ja ema asjaarmastajast lauljanna. Ema sattus hiljem vaimuhaiglasse. Isaga olid tal keerulised suhted, seetõttu hakkas ta varakult iseseisvalt elama. 1947. hakkas õppima Kölni Kõrgemas Muusikakoolis muusikapedagoogikat ja klaverit. Samal ajal õppis Kölni ülikoolis muusikateadust, filosoofiat ja keeli (foneetika)
muusikud tema arvates põdesid, ning pidas ka paljusid modernistlikke heliloojaid liiga vähe radikaalseteks. Oli veendunud atonaalse muusika pooldaja ning lähtus põhijoontes Schönbergi dodekafoonilisest tehnikast, eriti aga Weberni hilisloomingust ja Messiaeni klaveripalast "Mode de valeurs et d'intensités", ning oli üks serialismi väljaarendajatest. Heliloojana saavutas kuulsuse juba päris varaste teostega, eriti tänu Teisele klaverisonaadile (esiet. Darmstadti suvekursustel 1952, Yvonne Loriod). Darmstadt oli 1950ndatel Euroopa tähtsaim uue muusika keskus, sealsetel suvekursustel käis loenguid ja meistriklasse andmas omaaegne nüüdismuusika koorekiht. Nn Darmstadti serialistlikku koolkonda kuulusid peale Boulezi veel sakslane Karlheinz Stockhausen (19282007) ja itaallane Luigi Nono (192490). Dirigendina hinnatud nii 20. saj muusika (Debussy, Stravinski, Berg, Messiaen) kui ka varasema muusika (Haydn, Schubert, Wagner, Bruckner jt) juhatajana
Aastatel 19931996 täiendõpe Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis, kus õppis gregooriuse laulu. Helena Tulve ei komponeeri palju, ent enamus tema teostest on leidnud väga sooja vastuvõtu. Tema muusikat on esitatud mitmel pool maailmas. "NYYD Ensemble'ile" loodud teos "à travers" ("Kaudu") saavutas 1998. aastal UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias teise koha. Osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001) Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, gregorikoraali,
Helena tulve Koostaja: Jaagup Pung Sisukord 1. Elust 2. Tegevus 3. Looming 4. Tunnustused 5. Kuulamine Elust Helena Tulve sündis 1972. aastal Tallinnas. Heliloomingut õppis ta Tallinna Muusikakeskkoolis Alo Põldmäe, Tallinna konservatooriumis ErkkiSven Tüüri (19891992) ning Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis Jacques Charpentier' juures. Ta on osalenud ka György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning Läänemere riikide noorte heliloojate kogunemisel Rootsis Gotlandil (1997). 2001. aastal võttis ta osa Pariisis toimuvatest IRCAMi elektronmuusika kursustest. TEgevus Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. 2008. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Looming
Ta on Eesti helilooja. Helena Tulve õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis ning 19891992 Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane. Seejärel jätkas ta kompositsiooniõpinguid Pariisi Kõrgemas Konservatooriumis Jacques Charpentier´ juures, mille lõpetas 1994. aastal Premier Prix´ga. 19931996 täiendas ta end samas ka gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Ta on osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001). Aastast 2000 on Helena Tulve Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooniõppejõud. Helena Tulve teoseid on esitatud paljudes Euroopa maades, USAs ja Kanadas ning mitmetel festivalidel nagu BIG Torino (2000, "Öö"), Vancouver New Music, Les Boréales (Caen, 2002), MaerzMusik (Berliin, 2003, "à travers"), Klangspuren (Schwaz, 2003, "à travers"),
Berio ise oli ülimalt intellektuaalne ja väga erinevate huvidega loojaisiksus sama kirev, mitmekihiline ja erinevaid tõlgendusvõimalusi pakkuv on ka tema looming. Pärit pikkade traditsioonidega muusikute suguvõsast. Oli andekas pianist, kuid vigastas sõjaväes teenides kätt ja pidi pianistikarjäärist loobuma. Komp. õppis Milano kons.-is, täiendas end ka Ameerikas, kus tegeles mõnda aega serialismiga ja puutus kokku elektronmuusikaga. Osales 1950ndail Darmstadti suvekursustel, kus tutvus Boulezi, Stockhauseni jt. Sealt läbimurre avangardistlike heliloojate ringi. 1955 asutas Milanosse elektronmuusikastuudio (IRCAMi kõrval üks tähtsamaid Euroopas), andis välja nüüdismuusika ajakirja, korraldas kontserte, tegutses komp.õppejõu ja lektorina mitmel pool Euroopas ja Ameerikas. Oli seotud ka IRCAMiga Pariisis ja tegutses dirigendina. Tema loomingut on mõnikord võrreldud labürindiga, milles on lugematuid hargnemisi;
Aastal 1990 lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli kompositsiooni erialal, juhendajaks Alo Põldmäe. 19901992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis, õppides Jacques Charpentier' kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1994. Aastatel 19931996 täiendõpe Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis, kus õppis gregooriuse laulu. Osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001). Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. Tulve on impulsse saanudgregooriuse laulustja lähis-ida muusikast. Klassikaline euroopa muusika põhineb üldiselt helikujundite arengul ja muutumisel, viimaste puhul on aga olulisim
Kuulis harmooniaid värvidena. 1930. ja 1940. aastatel palju religioosseid teoseid. "Taevane osadus" (1928) orelile, sümf. meditatsioon "Unustatud ohvriannid" (1930), "Kvartett aegade lõpuks" (1941) klarnetile, viiulile, tsellole, klaverile. "20 pilku Jeesuslapsele"(1944) klaverile, Turangalîla-sümfoonia (1946-48) klaverile, suurele SO-le, ondes martenot'le. Klaveriteose "Vältuste ja tugevuste laad" ("Mode de valeurs et d'intensitiés"1949) lõi Darmstadti suvekursustel, seeria sarnaselt on käsitletud rütmi ja dünaamikat annab tõuke serialistide Boulezi ja Stockhauseni loomingule. 1950ndad on nn linnulauluperiood. "Musträstas" (1951) flöödile ja klaverile meloodika kopeerib võimalikult täpselt musträsta laulu. "Lindude ärkamine" (1953) klaverile ja SO. "Lindude kataloog" (195658) klaverile. "Eksootilised linnud" (195556). 1960.1980. aastatel lõi peamiselt suurteoseid, sünteesis eelmiste kümnendite saaki.
ja füüsikat ning kons-is teoreetilisi aineid. 194549 õppis komp. Budapesti Muusikakõrgkoolis, 195056 oli samas teooriaõppejõud. Kogus ja uuris põhjalikult rumeenia ja ungari rahvalaule (Bartóki ja Kodály eeskujul). 1956 pärast Ungari mässu põgenes Austriasse, sealt edasi Lääne-Saksamaale. Head suhted Stockhauseni jt heliloojatega võimaldasid tal kohe tööd saada Kölni elektronmuusikastuudios, Darmstadti suvekursustel (tutvus seal ka Boulezi, Nono jt); esialgu oli tuntud rohkem teoreetiku kui heliloojana (suuteline analüüsima Boulezi, Webernit jms). Heliloojana sai tuntuks orkestriteosega "Apparitions" (1960), mis vastandus serialismi keerukusele ja kus esiplaanil on helimassid ja tämbrimuutused sonorism. Edaspidi sai temast nõutud komp.õpetaja kõikjal Euroopas. Viimased 40 aastat oma elus oli ta imetletumaid heliloojaid maailmas, tõeline elav klassik, kes elutses vaheldumisi Hamburgis ja
Karlheinz Stockhausen Karlheinz Stockhausen ja Boulez olid avangardse muusika ühed juhtfiguurid. Neil on mitmeid ühisjooni: mõlemad õppisid nooruses Olivier Messiaeni juures, eksperimenteerisid serialismiga, tegutsesid Darmstadti suvekursustel ning töötasid elektronmuusikastuudiotes. Viimases valdkonnas alustas Stockhausen Boulezist tunduvalt varem. Kuid Stockhausen on kirjutanud väga mitmes stiilis-tehnikas, seetõttu ei saa teda käsitleda vaid serialistlikku muusikat kirjutava heliloojana. Sündinud Kölni lähedal Mödrathis, puutus Stockhausen noorena varakult kokku kultuurieluga, kuna tema ise oli õpetaja ja ema asjaarmastaja lauljanna. Muusikuteed alustas Stockhausen 1947.
võlus" ja "Rambivalgus süttib". Aastal 1961 pälvis ta Pro Finlandia medali, mis oli tänuks ja tunnustuseks talle Soome teatrikunstile osutatud teenete eest. Samal aastal sai ta ka Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. Liina Reiman suri 11. septembril 1961, tema põrm toodi kodumaale ja maeti Tallinna Metsakalmistule, Raimund Kulli hauakoha kõrvale 2. juunil 1980. Mitmel aastal oli Liina õpetajaks Helsingi teatrikoolis ning näitlejate suvekursustel. https://arhiiv.err.ee/vaata/paikesekummardaja-liina-reiman
Seejärel täiendas ta end Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Helena Tulve ei komponeeri palju, ent enamus tema teostest on leidnud väga sooja vastuvõtu. Tema muusikat on esitatud mitmel pool maailmas. "NYYD Ensemble'ile" loodud teos "à travers" ("Kaudu") saavutas 1998. aastal UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias teise koha. Osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001) Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. Helena Tulve oli juba 1990. aastate algul, oma esimeste teoste loomise ajal, hämmastavalt küps helilooja. Ta on tunnistanud, et muusikat kirjutama hakates protestis ta tollase eesti muusika vastu ning minek Prantsusmaale aitas tal siinsest taustast eemalduda. Tänaseks on ta nooruslik mässumeelus vaibunud, ent endiselt püüab ta luua talle ainuomast kõlamaailma.
net/) Helena Tulve (1972) Helena Tulve õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis ning 1989-1992 Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane. Seejärel jätkas ta kompositsiooniõpinguid Pariisi Kõrgemas Konservatooriumis Jacques Charpentier´ juures, mille lõpetas 1994. aastal Premier Prix´ga. 1993-1996 täiendas ta end samas ka gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Ta on osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001). Helena Tulve on keskendunud kõlakeskse muusika loomisele. Teda köidab spektraalmuusika kõla ja esteetika süüvimine heli nüanssidesse, heli sisemusse. Samas on tema teostes aimatav rikas kultuurikogemus: prantsuse kultuuri, IRCAM'i eksperimentide, Saariaho ja Scelsi, gregooriuse laulu (,,See on mu muusikaline emakeel") ja ida muusika kajastused. Tulve kasutab palju ebatraditsioonilisi mänguvõtteid ja eksperimentaalseid instrumente
muusikateaduse kateedri juhataja ning 1993. aastast professor. Sumera oli esimene helilooja Eestis, kes 1980. aastate lõpul hakkas komponeerimisel kasutama arvutit. Ta oli Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudio üks rajajaid ning esimene juhataja (1995-1999). Lepo Sumera teoseid on esitatud paljudes Euroopa maades, USA-s, Kanadas ja Austraalias. 1988. ja 1989. aastal pidas ta loenguid Darmstadti uue muusika suvekursustel ning 1992. aastal Karlsruhe muusikakõrgkoolis. Ta on saanud muusikalisi aastapreemiaid ja neli riiklikku preemiat Eestis ning preemia parima filmimuusika eest Espinhos (Portugalis). 1996. aastal oli tema 5. sümfoonia UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis kümne enam soovitatava helitöö seas esimene. Erkki-Sven Tüür(16.10.1959 Kärdla) Üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud Erkki-Sven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli
Ta on eesti helilooja. 1. Õpingud Helena Tulve õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis ning 19891992 Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane. Seejärel jätkas ta kompositsiooniõpinguid Pariisi Kõrgemas Konservatooriumis Jacques Charpentier´ juures, mille lõpetas 1994. aastal Premier Prix´ga. 19931996 täiendas ta end samas ka gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Ta on osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001). 2. Tegevus Helena Tulve oli juba 1990. aastate algul, oma esimeste teoste loomise ajal, hämmastavalt küps helilooja. Ta on tunnistanud, et muusikat kirjutama hakates protestis ta tollase eesti muusika vastu ning minek Prantsusmaale aitas tal siinsest taustast eemalduda. Tänaseks on ta nooruslik mässumeelus vaibunud, ent endiselt püüab ta luua talle ainuomast kõlamaailma. Aastast 2000 on Helena Tulve Eesti
arendab serialistliku stiili edasi)nt. helilooja Dileon on selle stiili esindaja. Karlheinz Stockhausen (1928-. . .) Karlheinz kõrvuti koos Boulez'ga oli 1950-60ndate aastate avagardistliku muusika juhtfiguure. Nende kahe helilooja vahel esineb palju ühisjooni: nad olid nooruspõlves Messiaen'i õpilased, eksperimenteerisid serialismiga, tegutsesid Darmstadti suvekursustel ja elektronmuusikastuudiotes. Stockhausen alustas muusikaga tegelemist varem. Nende erinevuseks on see, et Stockhausen kirjutab paljudes stiilides ja tehnikates ning teda ei saa käsitleda ainult serialismi heliloojana. Ta on sündinud Kölni lähedal, kus ta puutus varakult kokku kultuuriga. Tema isa oli õpetaja ja ema asjaarmastajast lauljanna. Tema ema sattus vaimuhaiglasse ning II maailmasõja järel hukkasid natsid Stockhauseni ema nagu alaväärse indiviidi
annaabi.ee 
