3. Tasanda parafiin korgiga hõõrudes. Libisemise määrimine soojalt: 1. Puhasta suusapõhjad hoolikalt, näit. Start libisemispinna puhastusainega. 2. Sulata temperatuurile vastavat libisemisparafiini rohkelt suusapõhja libisemispindadele (klassikasuusal nina- ja kannaosa, uisusuusal kogu suusapõhi). 3. Imenda kuuma määrimisrauaga parafiin suusapõhja pooridesse. Ära lase määrdel minna kärssama. 4. Eemalda tsikliga ülearune määre. 5. Harja nailonharjaga libisemispinnad siledaks. 6. Viimistle lõpuks pinnad kiudkangaga. PIDAMISE MÄÄRIMINE TAHKETE MÄÄRETEGA Määratle enne pidamise määrimist suuskade jäikus- liialt jäika suuska on raske saada pidama. Valides pidamismääret selgita kõigepealt õhutemperatuur ja lume eripärad; uus, peenestruktuuriline lumi/ vana, teraline lumi/ märg, kare või jäine lumi. Start pidamismäärete
tekitab lumekristallide vastu hõõrudes soojusenergiat, mis paneb kristallid sulama ja seeläbi tekitab veekihi. Suusk libiseb lumel ainult veekile olemasolul. Mida külmel ja kuivem on lumi, seda õhem on liikumisel tekkiv veekile ja seda kehvemini suusk libiseb. Pidamismäärded(kliister) Kliister määrdeid kasutatakse üldiselt plusskraadidega, äärmisel juhul ka külmaga, kui lumi on teraline. Võistlusmäärded(libisemine) Tänapäeval on väga tuntud libisemis määrded nn. Pulber, Keel, Klots. Need lisatakse parafini kihtide peale. Tekkitavad pakse veekile. Määrimine võistlusteks § Ühe paari võistlussuuski saab ettevalmistada umbes 500kr eest. Tipud määrivad oma suuski järgmiselt- kõrge floorisisaldusega põhjamääre, vastavalt ilmastikule ja lumestruktuurile valitud libisemismääre seda kuni 3 kihti, seejärel pannakse suusapõhjale pulber, mis on kõige olulisem määrimise juures ka see valitakse
põhjamaade kultuuriajaloos kesksel kohal. Esimene teadaolev ja vanim suusk on leiti 1924.aastal Rootsist Kalvträski külast ning see suusk on ajast 3200 eKr. Esialgu olid suusad vaid lihtsam liikumise viis talveperioodidel ning siis oli nende valmistamine võrreldes tänapäeva suuskadega palju lihtsam, need olid lihtsalt kaks puutükki. Tänapäeval on suuskade valmistamine ning nendele ka õige ja sobiva määrde valmistamine täielik teadus. Esmapilgul võib ju tunduda, et suuskade ostmine on lihtne protsess, et lähed poodi ja ostad, kuid tegelikult pole see üldse nii. Suuskade valimisel tuleb arvestada väga mitmeid aspekte, näiteks siis oma füüsilistvormi, kaalu, pikkust, lisaks sellele peab teadma, millise tehnika suuski on vaja, kas klassika-, uisu- või hoopis mäesuuski. Kui juba ühe paari suuskade ostmine võib
Kestus (min) Tegevuse kirjeldus Millele NB! Org.-met. Märkused Tunniandja allkiri /…………………./ 5.2. Tunni jaotamine osadeks. Suusatund koosneb kolmest osast: ettevalmistav osa, põhiosa ja lõpuosa. Et tunnis jääks võimalikult rohkem aega suusatamiseks, tuleb õpilastel riietuda, suusad – kepid korda seada, suusad määrida juba eelnevalt. Õpetaja olgu juures ja andku nõu määrde valikul ning kontrollib riietuse vastavust ilmale. Kui rühm on kokkulepitud ajaks üles rivistatud või kogunenud, võib tund alata. Ettevalmistav osa (5 …10 min) Ülesanded: tegevuse organiseeritud alustamine, õppuse sisu teatamine, tähelepanu koondamine ning erksa teotahtelise meeleolu loomine, organism järk-järguline viimine töösesundisse. Tunni alguseks rivistatake rühm üles tuulevaisesse kohta, võimalusel päikse kätte. Käsklusel “klass –joondu
Enamasti tekivad need kohtadesse, kus suusale avaldub suurem surve (nt kanna taga). Uut suuska on vaja tihemini määrida, kuni põhi saavutab teatud küllastumise taseme. Vanemat sissemääritud suuska võib parafiinitada iga 30-50 km järel. Kulumiskindel tulemus parafiinidega määrimisel 1. kiht: keskmisest kõvem parafiin (nt enamik siniseid parafiine) 2. kiht: oludele vastavast üks aste kõvem parafiin 3. kiht: oludele vastav parafiin Kui suusad ei libise on kasutatud liiga sooja ilma määret libisemisosas või pandud suusad liiga pidama. Sel juhul tuleb määre keskosas paremini laiali hõõruda või hoopis osa määret kaabitsaga eemaldada. SUUSKADE HOIDMINE Sobivaim paik suuskade hoidmiseks nii talvel kui ka suvel on panipaik temperatuuriga 15-20oC. Kui hoiuruum on külmem, tuleb suusad tuua enne määrimist toatemperatuuriga ruumi soojenema. Suusad ei tohiks olla küttekehade läheduses, kus
21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³, · plii = 11340 kG/m³,
21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³, · plii = 11340 kG/m³,
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
