oli kavas 30km ja 60km suusatamine . LASKESUUSATMINE Esimesena asusid starti laskesuusatajad ehk patrullsuusatajad , nagu neid tollel ajal nimetati . See peeti kuue võistkonna osavõtul demonstratsioonvõistlusena . Üllatavalt hästi sõitis Sveitsi meeskond , kes alustasid küll tagasihoidlikult , kuid lõpetasid suure edumaaga Soome ees . Kolmandaks tulnud Prantsusmaa kaotas 23 minutiga . 50 KM SUUSAMARATON Raja kõrguste vahe oli 1000m . Võtjateks oli algusest lõpuni loomulikult norralased ning nemad olid ka ainsad , kes läbisid raja ajaga alla 4 tunni . Oma esimese kulla võitis neil Thorleif Haug . Esimese kuue hulgas olid neli norralast ja kaks rootslast . Enamik soomlasi katkestas . Eelmisel päeval edukalt esinenud sveitslased alustasid tugevalt , kuid varsti ei suutnud ka nemad norralastele konkurentsi pakkuda . 18 KM SUUSATAMINE
Tartu on ainulaadsete festivalide, laulupidude ja muuseumide linn. Siin korraldatakse laulupidusid, rahvakunstipäevi, näitusi, kontserte, noortefestivale, kuhu tullakse ka väljastpoolt Eestit. Siin soodustatakse nii professionaalse kui rahvakultuuri arengut. Tartus muuseumides tutvustatakse aktiivselt rikkalikku kunsti- ja rahvaloomingupärandit. Ka Tartu spordielu ulatub Eesti piiridest väljapoole: rahvusvaheliselt on tuntud Tartu suusamaraton, mis kuulub Worldloppeti sarja. Tartu tuntumad kultuuriüritused on Armastusfilmide festival tARTuFF, Emajõe festival, Tartu lõõtspillifestival, Taaralinna taaderant, Tartu Hansapäevad, Tartu laulupidu, Tartu linna päev, Tartu Rahvusvaheline Noortekooride Festival, Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival, Tartumaa trallam - Folkloorifestival Baltica, Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus, Jõulufestival ja rahvusköökide päevad.
Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. Madalasend (kükkasend): täiskükk, jalalabad kõrvuti, kere toetub reitele, sirged käed ees suuskade kohal, kepid kaenla all ja suunatud taha. 10. Tartu Maraton (pikkus, ajalugu, 2013 osavõtjate arv ja võitjad) Tartu maraton on Eesti tuntuim ja osavõtjaterohkeim suusamaraton. Maraton toimub igal aastal veebruari kolmandal pühapäeval ning kuulub rahvusvahelisse Worldloppeti ja Eesti Estoloppeti pikamaasuusatajate sarja. Maratoni Tartu- ja Valgamaal kulgeva raja põhivahemaa on 63 kilomeetrit ja lühivahemaa 31 kilomeetrit. Maratoni sõidetakse traditsiooniliselt klassikalises stiilis. Maratoni reeglid on vastavuses Rahvusvahelise Suusaliidu ja Eesti Suusaliidu pikamaasuusatamise võistlusmäärustega.
....................9 2 Tallinna Ülikool Sissejuhatus Murdmaasuusatamine on Eesti populaarseim talispordiala. Murdmaasuusatamine muutus populaarseks pärast Esimest maailmasõda, kui 1921. aastal peeti Tartus esimene suusavõistlus. Sellest on saanud iga-aastane traditsioon ja 1960. aastal alguse saanud Tartu Suusamaraton meelitab ligi nii professionaalseid kui ka amatöörsuusatajaid kõikjalt maailmast. Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab südant ja vereringet, hingamist ning ainevahetust. Suusatamine on üks väheseid spordialasid, kus on üheaegselt koormatud ligi 90% lihastest. Võrreldes käimise ja jooksmisega, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele palju väiksem ning seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele
Liidu MV-l hõbe-medali kahevõistluses ja 4. koha suusahüpetes. 13. jaanuaril selgitati Otepääl esmakordselt Eesti meister 20 km laskesuusatamises. Meistriks tuli Valmar Kokkota. Toimus I Tartu-Kääriku 53 km pikkune suusamatk. Raja läbis 210 suusatajat. Võistlejatest, kes lõpetasid sõidu Otepääl, oli naistest kiirem Helle 3 Tallo-Ritsing ja meestest Rein Tikk. Viidi läbi esimene suusamaraton Tallinn-Keila-Tallinn. 42 km pikkusel Võistlusmaal tegid kaasa viieliikmelised võistkonnad. 26. veebruaril Gorkis hüppas Uno Kajak esimese eestlasena üle 100 m - 100,5 meetrit. 1962 - 3.-7. jaanuarini toimus Eesti nelja hüppemäe turnee. Rakvere, Viljandi ja Otepää trampliinidel peetud võistlused võitis Valev Aluvee noore üllataja Tõnu Haljandi ees. 4.-11. märtsini Bakurianis toimunud esimestel N Liidu talispartakiaadi
samas Eestimaal vaid 5,5 % taludest. 5.4. Mulgi kultuuri tutvustamine tänapäeval · Mulgi keele ja kultuuri tund koolides (MKI alates 2009) · Mulgi Külastuskeskuse rajamine (MKI) · Mulgi Laulu-ja Tantsupidu (MKI juuni 2010) esitatud Viljandi Kultuuripärl 2010 kandidaadiks · Mulgi Maraton - MTÜ Mulgimaa Elu Edendamise Keskus koostöös Tarvastu, Halliste ja Karksi vallaga · Mulgi Suusamaraton - MTÜ Abja Spordiklubi koostöös Abja, karksi ja Halliste vallaga · Mulgimaa pealinna akordionfest - MTÜ Accordion Musik Group koostöös Abja valla, Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp ja MKI-ga · Loodusretked Mulgimaal elamusi ürgloodusest Usaldusühingu Oltsi matkad · Tuleviku mulgid - Noored tutvustavad Mulgimaad. Info ja turismindus noortelt noortele. Erinevad paketid koolidele, noortekeskustele ja nooruslikele inimestele. Karksi, Abja,
5 km distantsi ja oli 3 km teine. Uno Kajak võitis Gorkis toimunud N Liidu MV-l hõbe-medali kahevõistluses ja 4. koha suusahüpetes. 13. jaanuaril selgitati Otepääl esmakordselt Eesti meister 20 km laskesuusatamises. Meistriks tuli Valmar Kokkota. Toimus I Tartu-Kääriku 53 km pikkune suusamatk. Raja läbis 210 suusatajat. Võistlejatest, kes lõpetasid sõidu Otepääl, oli naistest kiirem Helle Tallo-Ritsing ja meestest Rein Tikk. Viidi läbi esimene suusamaraton Tallinn-Keila-Tallinn. 42 km pikkusel Võistlusmaal tegid kaasa viieliikmelised võistkonnad. 26. veebruaril Gorkis hüppas Uno Kajak esimese eestlasena üle 100 m - 100,5 meetrit. 1962 - 3.-7. jaanuarini toimus Eesti nelja hüppemäe turnee. Rakvere, Viljandi ja Otepää trampliinidel peetud võistlused võitis Valev Aluvee noore üllataja Tõnu Haljandi ees. 4.-11. märtsini Bakurianis toimunud esimestel N Liidu talispartakiaadi
Gustav Vasa läks abi saamiseks ühte siiamaani vabasse Dalnara maakonda, kuid ka seal ,,keerati talle selg". Siis otsustas ta minna Norrasse abi paluma. Peale Gustavi teele asumist said Dalnara elanikud teada Christiani veresaunadest ja terrorist, nii et nad saatsid oma mehed Gustavit tagasi kutsuma, et see nende liidriks hakkaks. Seda teekonda Gustavini ja tagasi on Rootsi ajaloos peetud väga tähtsaks ja selle järgi on tulnud Vasaloppeti suusamaraton, kus see distants läbi sõidetakse. GUSTAV VALITAKSE KUNINGAKS Gustav hakkas koos oma väikese sõjaväega järk-järgult liitlasi saama ja valdusi rootslastele tagasi vallutama. Christiani käsk talupoegadelt relvad konfiskeerida tekitas Gustavi kasuks palju meelerahutusi, nii et Christiani võim nõrgenes. Kuid sellel ajal ei suutnud Gustav üle võtta suuremaid kindlusi ja linnasid, sest põhiliselt talupoegadest
Islandil hakkasid 15.saj I poolel aktiivselt kaubitsema Inglise kaupmehed. Huvi Islandi vastu tundis Hansa Liit. Soome Peaprobleem: Venemaa vallutussoovid 1495. ründas Venemaa Soomet. Kohalikud suutsid Viiburi juures venelaste rünnaku tõrjuda. Viiburi sai tähtsamaks keskuseks Soomes. Põhjamaade ajalugu 7 Uusaja algus. Reformatsioon Rootsi Gustav Vasa (14961560); Tema juhtimisel algab talurahvaülestõus; Vasaloppet (suusamaraton)/sama tee, kus talupojad jõudsid kuningale järgi (90km) maailma tuntuim suusamaratoni rada; 1521 algas talupoegade ülestõus Gustav Vasa juhtimisel; Gustav Vasa kuulutati regendiks; 6. juunil 1523 valiti Gustav Vasa kuningaks. Riigipüha kuninga päev; RootsiTaani sõda lõppes 1524; Rootsi pidi Taanile loovutama Rootsi lõunaosa ja Gotlandi. Aga riik oli vaba; Olaus Petrialustab Rootsis reformatsiooni ja hakkab levitama luteri usku
panna kas sidekriipsu või mõttekriipsu (vt ka O 61 p 8): Jägala-Pirita veejuhe ~ JägalaPirita veejuhe (nii ka järgmised näited), Volga-Doni kanal, loode-kagu suund, Tallinna-Peterburi maantee, Haapsalu-Tallinna rong, Tallinna-Amsterdami-Londoni lennuliin ~ lennuliin Tallinn- Amsterdam-London, Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada, Londoni-Mexico ralli, Tallinna-Keila- Tallinna suusamaraton ~ suusamaraton Tallinn-Keila-Tallinn. 3. Kui üks rinnastatud täiendeist on sidekriipsuline või mitmesõnaline, siis tuleb täiendite vahel sidekriipsu asemel panna mõttekriips (vt O 61 p 9). 9. kaksikeesnimes või -perekonnanimes: Mari-Ann, Ulla-Liisa, Sven-Eerik, Grünthal- Ridala, Mari Plank-Veerits, August Falk-Valk; NB! Käändub ainult kaksiknime järelosa: on Ann-Liisile räägitud, Falk-Valgu kirjad. 10
TULUMAKS KINNIPEETUD MAKSUD ca 60% ERISOODUSTUS NETOTÖÖTASU ? Töötasu SPORDIKULUD • Alates 1. jaanuarist 2018 ei maksustata erisoodustusena töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis. Erisoodustusena ei maksustata osavõtutasu avalikust rahvaspordiüritusest (nt jooksu-, ratta- või suusamaraton). Avalikeks rahvaspordiüritusteks loetakse neid ürituste sarju ja üksiküritusi, kus on võimalik osaleda kõikidel soovijatel. Nende hulka ei loeta aga ettevõttesiseseid spordipäevi. KINGITUSED Kingitus on saaja jaoks rahalise väärtusega ja saaja midagi vastu ei anna. Oma töötajatele tehtud kingitused on erisoodustused! • Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud
ka Taani trooni. Stockholmi veresaun Christian II, kes oli Taani kuningas juhtis Kalmari uniooni. Lõpetamaks rootslaste püüdlusi Taani ülemvõimu alt vabanemiseks, nõudis kuningas, et ta Stockholmis kuningaks kroonitaks ning vahistas sellele järgnenud pidusöögil kogu Rootsi aadliladviku, kellest sadakond hukati. Gustav I Vasa ja Vasaloppet Vasaloppet on maailma suurim suusamaraton, mis toimub Rootsis. Nimi tuleb Rootsi kuninga Gustav I Vasa kuulsast suuskadel põgenemisest 1521. Gustav kutsus Dalarna talumehi Taani kuninga Christian II vastu. Gustavil polnud aadlikest liitlasi, sest need olid hirmunud või tapetud. Talupojad polnud vastuhakust kuigivõrd vaimustatud ning Gustav asus Norra, et pakku minna. Vahepeal muutsid talupojad meelt, sest Christian II alustas kroonimisjärgset ringreisi
1958 - valmib esimene Eesti nukufilm "Peetrikese unenägu." 1959 - Moskvas võeti vastu Kommunismi Ehitus Poliitika, mille järgi oleks kaheksakümnendateks kommunism valmis. Ministeeriumide asemele loodi Rahva Majandus Nõukogud. Selle tulemusena hakkati kuuekümnendatel aktiivselt moodustama propagandalisi organisatsioone, mis lähendasid rahvast kommunismile. 1960 - toimub esimene Tartu suusamaraton. Valmib Tallinna laululava. Maarjamäele püstitatakse obelisk. 1962 - hakatakse ehitama Mustamäed - esimest vabaplaneeringuga linnaosa. 1964 - NLKP KK I sekretäriks määrati Leonid Ilits Breznev - neostalinist. Püüdis Stalinit postuumselt rehabiliteerida. Breznevil oli Nevski ordeni, Marsali aukraadiga, pidevalt määrati talle ordeneid juurde. Samal aastal alustab tegevust EÜE. Tekkisid noorte organisatsioonid Komsomol jne. 1965 - Tallinas pannakse püsti trolliliinid