· Mustamäe Suusahüppebaas · Tallinna Lauluväljaku talvepark · Väike - Munamäe Mäesuusakeskus Mäesuusad Mäesuuski võib liigitada klassikalisteks laia ninaosaga mäesuuskadeks - näiteks Rossignol Cut, carving-suuskadeks (Rossignol Viper), ja moodsateks free-skiing suuskadeks - näiteks Rossignol Bandit X"". Kui klassikalistel mäesuuskadel on 9-10 cm lai ninaosa ja ühtlase laiusega keskosa, siis carving- ehk liivakell- suusad on keskelt kitsamad. Suusaliidu hooaja lõpetamisel selgusid parimad 2011/2012 hooaja parimad Tõnis Luik- Parim meesjuunior mäesuusatamises Triin Tobi- Parim naisjuunior mäesuusatamises Tormis Laine- Parim noormees mäesuusataja Carmen Piho-Parim neiu mäesuusataja Warren Trace Smith-Parim mäesuusataja Mäesuusakool · on Eesti Suusaliidu liikmesklubi, mida juhib Nils Kroon. · Mäesuusakool tegeleb algajate ja edasijõudnud mäesuusatajate koolitamisega. Kooli treenerid
aastal toimus Ramsau MM, kus Kristina võitis 2 medalit- 15km vabatehnika sõidus hõbe ning 30km klassikalises pronks. Hooaeg 1999/2000 saavutas Kristina Smigun-Vähi maailmakarikavõistlustel kokkuvõttes teise koha jäädes esimesest(Bente Skari'st)maha ainult 11 punkti. 1999 valiti ta teistkordselt Eesti parimaks naissportlaseks. 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid Kristina Smigunile suureks pettumuseks. 23.jaanuaril 2002 saabus Eesti suusaliitu Rahvusvahelise Suusaliidu sõnum: Kristina Smiguni dopinguproov on osutunud positiivseks. Tema 12.detsemmbril 2001 maailmakarikavõistluste etapil Brussonist antud proovist oli leitud keelatud ainete nimekirjas olevat anaboolset toimega hormooni 19-norandrosterooni. Kristina oli vapustatud. Perekond, sõbrad, poolehoidjad ja avalikkus oli sokeeritud. Kahtlusi dopinguproovi ehtsusest süvendas FIS-ist saabunud teade, et Smiguni testimine 15.detsembril 2001 Davosis andis negatiivse tulemuse. Eesti
Sel hetkel avalikkus positiivsest A-proovist veel midagi ei teadnud, kuid sportlane ise oli proovi tulemustest teadlik. Umbes sellest ajast hakkasid ka spordiringkondades levima kuulujutud, et A-proov on osutunud positiivseks, kuid laiem üldsus oli endiselt infota. 2. aprillil 2011 ilmus Postimehes Tuuli Kochi ja Peep Pahvi sensatsiooniline artikkel, milles anonüümsele allikale viidates esimest korda avalikult väideti, et A-proov on osutunud positiivseks. 7. aprillil peetud Eesti Suusaliidu pressikonverentsil kinnitati avalikuks tulnud fakti. Sama tegi ka Rahvusvaheline Suusaspordi Föderatsioon (FIS). Sportlane ise eitab keelatud aine kasutamist. Veerpalu on Eestlastele spordis väga tähtis isik. Ta lükkas oma süüdistused tagasi, mille peale inimesed teda toetasid ja teda uskusid. Suhtlusportaalis Facebook moodustati Veerpalu toetuseks kommuun "Usume Andrus Veerpalu", millega liitus kiiresti üle 55 000 inimese. Toimusid ka mitmed avalikud kogunemised. 23
pettumuseks. Haigestumine jaanuaris viis parima vormi ega võimaldanud MM-iks soovitud moel valmistuda. Lahtis jäi suusaneiu parimaks 9. koht 10 km klassikasõidus. Kristina enda arvates tegi ta vea, kui täielikult tervenemata tahtis kiiresti vormi jõuda. "Uskusin tõesti, et suudan pärast haigust võistelda samamoodi kui enne, kuid eksisin," kinnitas Kristina. 3. 23. jaanuaril 2002 saabus Eesti Suusaliitu Rahvusvahelise Suusaliidu sõnum: Kristina Smiguni dopinguproov on osutunud positiivseks. Tema 12. detsembril 2001 maailmakarikavõistluste etapil Brussonis antud proovist oli leitud keelatud ainete nimekirjas olevat anaboolse toimega hormooni 19-norandrosterooni. Kristina oli vapustatud. Perekond, sõbrad, poolehoidjad ja avalikkus olid sokeeritud. "Ma pole kasutanud seda ainet, mis seisab kirjas Rahvusvahelisest Suusaliidust tulnud faksil," ütles ta
Tartu maraton on Eesti tuntuim ja osavõtjaterohkeim suusamaraton. Maraton toimub igal aastal veebruari kolmandal pühapäeval ning kuulub rahvusvahelisse Worldloppeti ja Eesti Estoloppeti pikamaasuusatajate sarja. Maratoni Tartu- ja Valgamaal kulgeva raja põhivahemaa on 63 kilomeetrit ja lühivahemaa 31 kilomeetrit. Maratoni sõidetakse traditsiooniliselt klassikalises stiilis. Maratoni reeglid on vastavuses Rahvusvahelise Suusaliidu ja Eesti Suusaliidu pikamaasuusatamise võistlusmäärustega. Maratoni korraldab Klubi Tartu Maraton. Esimene Tartu maraton toimus 1960. aastal. 1967. aastal toimus võistlus esmakordselt ka naistele. 1986. aastal lõpetas Tartu maratoni 9858 osavõtjat, mis on kehtiv lõpetajate rekord. Worldloppeti sarja kuulub üritus alates 1994. aastast. Alates 1997. aastast korraldatakse lisaks põhivahemaale ka lühikese vahemaaga maratoni.
Kolmekordne Pole kunagi võitnudki. Kahekordne. 2.2. Millise halva kogemuse osaliseks sai Kristina Smigun-Vähi aastal 2002? Ta murdis rangluu. Teda süüdistati dopingu kasutamises. Ta murdis jalaluu. 2.3. Mitmenda koha saavutas Aivar Rehemaa Sotsi suusavahetusega sõidus? 34. koht. 51. koht. 4. koht. 2.4. Mis aastal lõpetas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri? 2013 2010 2008 2.5. Kes on Eesti suusaliidu peasekretär? Jaak Mae Edgar Savisaar Aivar Rehemaa TEHNIKA, STIIL JA VARUSTUS 3. Milliseid suusastiilid on kasutusel? Klassikaline ja tavaline sõidustiil. Vabastiil ja klassikaline stiil. Uisustiil ja vabastiil. 3.1. Mida eeldab uisustiili sõitmine? Kitsast ja stabiilset rada. Tihket lumekihti ja laia rada. Ettetehtud rada ja vähe lund. 3.2. Millist varustust vajab klassikalise stiili sõitja?
30 km murdmaasuusatamises. Peale seda otsustas Eesti Post teha Veerpalu auks tema enda pildiga postmark ning postkaart koos postmargaga.. Vaata joonist 2. Joonis 2. Andrus Veerpalu postkaart koos margaga. 3. Dopingukahtlus Rahvusvaheline Antidopingu Liit tuvastas Veerpalu organismist 14. veebruaril 2011 lubatud normist kõrgema kasvuhormooni (HGH) taseme, mis sai B-proovi näol mitteametliku kinnituse 5. ja 6. aprillil Saksamaal Kölni laboris. 7. aprillil peetud Eesti Suusaliidu pressikonverentsil kinnitati avalikuks tulnud fakti. Sama tegi ka Rahvusvaheline Suusaspordi Föderatsioon (FIS). Sportlane ise eitab keelatud aine kasutamist. Järgnevalt kuulab FISi kolleegium ära Andrus Veerpalu ja tema meeskonna vastuargumendid ning langetab seejärel oma otsuse. Sportlase esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv ei välista ka Rahvusvahelisse Spordiarbitraazikohtusse minemist. Kokkuvõte
Parimateks saavutusteks on 2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys 15 km klassikas võidetud pronksmedal ja 2003. aasta maailmameistrivõistlustel Val di Fiemmes 51 km klassikas võidetud hõbemedal. Maailma karikavõistlustel on ta jõudnud poodiumile seitsmel korral. Parim koht MK-sarja lõplik paremusjärjestususes on 2001.–2002. aasta hooajal saadud kuues koht, kuigi ta jõudis sel hooajal poodiumile vaid korra.Pärast sportlaskarjääri lõpetamist on ta olnud Eesti Suusaliidu juhatuse liige ja Otepää MK- etappide korralduskomitee juht. 2013. aastast on ta Suusaliidu peasekretär. Jaak Mae treener oli Mati Alaver. Kristina Šmigun-Vähi (neiupõlvenimega Kristina Šmigun; sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute maailmameister ning kahekordne olümpiavõitja.Esimest korda osales ta olümpiamängudel 1994
aastal toimus Ramsau MM, kus Kristina võitis 2 medalit- 15km vabatehnika sõidus hõbe ning 30km klassikalises pronks. Hooaeg 1999/2000 saavutas Kristina Smigun-Vähi maailmakarikavõistlustel kokkuvõttes teise koha jäädes esimesest(Bente Skari'st)maha ainult 11 punkti. 1999 valiti ta teistkordselt Eesti parimaks naissportlaseks. 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid Kristina Smigunile suureks pettumuseks. 23.jaanuaril 2002 saabus Eesti suusaliitu Rahvusvahelise Suusaliidu sõnum: Kristina Smiguni dopinguproov on osutunud positiivseks. Tema 12.detsemmbril 2001 maailmakarikavõistluste etapil Brussonist antud proovist oli leitud keelatud ainete nimekirjas olevat anaboolset toimega hormooni 19-norandrosterooni. Kristina oli vapustatud. Perekond, sõbrad, poolehoidjad ja avalikkus oli sokeeritud. Kahtlusi dopinguproovi ehtsusest süvendas FIS-ist saabunud teade, et Smiguni testimine 15.detsembril 2001 Davosis andis negatiivse tulemuse. Eesti
pettumuseks. Haigestumine jaanuaris viis parima vormi ega võimaldanud MM-iks soovitud moel valmistuda. Lahtis jäi suusaneiu parimaks 9. koht 10 km klassikasõidus. Kristina enda arvates tegi ta vea, kui täielikult tervenemata tahtis kiiresti vormi jõuda. "Uskusin tõesti, et suudan pärast haigust võistelda samamoodi kui enne, kuid eksisin," kinnitas Kristina. Dopinguskandaal 23. jaanuaril 2002 saabus Eesti Suusaliitu Rahvusvahelise Suusaliidu sõnum: Kristina Smiguni dopinguproov on osutunud positiivseks. Tema 12. detsembril 2001 maailmakarikavõistluste etapil Brussonis antud proovist oli leitud keelatud ainete nimekirjas olevat hormooni. Kristina oli vapustatud. Perekond, sõbrad, poolehoidjad ja avalikkus olid sokeeritud. "Ma pole kasutanud seda ainet, mis seisab kirjas Rahvusvahelisest Suusaliidust tulnud faksil," ütles ta
8. koht 6×1,6 km klassikastiilis sprinditeates Maailma karikavõistlused Andrus Veerpalu on 20. veebruari 2009 seisuga individuaalselt osalenud 111 maailma karika etapil ja saanud 10 esikolmikukohta, millest 6 on ta võitnud. Dopingu kahtlus Rahvusvaheline Antidopingu Liit tuvastas Veerpalu organismist 14. veebruaril 2011 lubatud normist kõrgema kasvuhormooni taseme, mis sai B-proovi näol mitteametliku kinnituse 5. ja 6. aprillil Saksamaal Kölni laboris. 7. aprillil peetud Eesti Suusaliidu pressikonverentsil kinnitati avalikuks tulnud fakti. Sama tegi ka Rahvusvaheline Suusaspordi Föderatsioon FIS. Sportlane ise eitab keelatud aine kasutamist Järgnevalt kuulab FISi kolleegium ära Andrus Veerpalu ja tema meeskonna vastuargumendid ning langetab seejärel oma otsuse. Sportlase esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv ei välista ka Rahvusvahelisse Spordiarbitraazikohtusse minemist. FIS dopingukomisjon koguneb 5.juunil Sloveenias ja ametlik otsus tehakse teatavaks 2 nädala jooksul
ei suutnud 20. sajandi naislaskesuusatajad ületada. Kümnendi lõpetasid aga uued tähed eesotsas Urmas Välbe, Jaanus Teppani ja Elmo Kassiniga. Saavutusspordi kõrvalt väärib sel kümnendil kindlasti tähelepanu ka Tartu maratoni kui omaette nähtuse väljakujunemine. Maratonil osalejate arv tõusis 10 000 juurde ja sellest osavõtt kujunes lausa prestiizi küsimuseks. 10. novembril 1991 taastati ka Eesti Suusaliidu liikmelisus Rahvusvahelises Suusaföderatsioonis. Albertville'i taliolümpiamängudel 1992. aastal võttis Eesti pärast 56- aastast vaheaega olümpial osa oma lipu. Olümpia tulemusteks olid Allar Levandi jõudmine esikuuikusse, Krista Lepiku tänaseni püsiv tippkoht laskesuusatamises või noore Andrus Veerpalu üllatussõit 10 km. Krooniks olümpiatalvele oli Novosibirskis peetud
Väike erinevus on ka punktide ümberarvestamisel ajaks. Suusatamise maailmameistrivõistlusi korraldab Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS - Fédération Internationale de Ski), mis on peamine suusaspordi alasid hõlmav organisatsioon maailmas. See loodi 2. veebruaril 1924. aastal Prantsusmaal Chamonix's. FIS-i peakorter asub aga Bernis. FIS juhib rahvusvahelises ulatuses kõiki suusaspordialasid peale laskesuusatamise. Eesti on FIS-is esindatus Eesti Suusaliidu kaudu. 3 Ajalugu Aastal 1925 tehti algust niinimetatud FIS-i meistrivõistlustega meestele, mis 1937. aastast hakkasid kandma ametlikult maailmameistrivõistluste nimetust. Ka varem peetud samalaadsed võistlused tunnistati tagantjärele maailmameistrivõistlusteks. Kuni 1939. aastani peeti murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlusi igal aastal. Taliolümpia-
Tartu maraton on Eesti tuntuim ja osavõtjaterohkeim suusamaraton. Maraton toimub igal aastal veebruari kolmandal pühapäeval ning kuulub rahvusvahelisse Worldloppeti ja Eesti Estoloppeti pikamaasuusatajate sarjadesse. Maratoni Tartu- ja Valgamaal kulgeva raja põhivahemaa on 63 kilomeetrit ja lühivahemaa 31 kilomeetrit. Maratoni sõidetakse traditsiooniliselt klassikalises stiilis. Maratoni reeglid on vastavuses Rahvusvahelise Suusaliidu ja Eesti Suusaliidu pikamaasuusatamise võistlusmäärustega. Maratoni korraldab Klubi Tartu Maraton. Ajalugu Esimene Tartu maraton toimus 1960. aastal. 1967. aastal toimus võistlus esmakordselt ka naistele. 1986. aastal lõpetas Tartu maratoni 9858 osavõtjat, mis on kehtiv lõpetajate rekord. Worldloppeti sarja kuulub üritus alates 1994. aastast. Alates 1997. aastast korraldatakse lisaks põhivahemaale ka lühikese vahemaaga maratoni.
See oli periood Aproovi ja B-proovi avamiste vahel. Sel ajal avalikkus midagi A-proovi tulemustest ei teadnud kuid Veerpalu ise teadis. Siis hakkasidki levima kuulujutud et A-proov on osutunud18 positiivseks. 2. aprillil 2011 ilmus Postimehes Tuuli Kochi ja Peep Pahvi artikkel, milles anonüümsele allikale viidates esimest korda avalikult väideti, et A-proov on osutunud positiivseks. 7. aprillil kinnitati avalikkusele Eesti suusaliidu pressikonverentsil dopinguproovi vastuseid. Sama tegi ka FIS. Andrus Veerpalu ise eitab keelatud ainete tarvitamist. Avalikkus oli sellisest uudisest sokeeritud ja tehti Andrus Veerpalu toetuseks suhtlusportaalis Facebook kommuun ,,Usume Andrus Veerpalu" selle kommuuniga liitus üle 55000 inimese. FISi kolleegium kuulas ära Veerpalu ja tema meeskonna argumendid, aga otsustas ikka, et Veerpalu on süüdi ja talle määrati 3 aastane võistluskeeld. Otsus kaevati edasi
annaabi.ee 
