inimesed võrdseid tingimusi kõigile, ning nad saidki need, kuid mis hinnaga? Nad muutusid vaid eikellekski ning suur osa neist leidis oma tee mõnes töölaagris, nagu ka Larissa. Filmi lõpus, kui Yevgraf räägib oma meenutusi Tonyale ütleb ta lause ,,A nameless number on the list that was afterwards mislaid. That was quite common these days."(1) See on miski, mis võtab kokku suhtumise inimellu tolle ajastu lõpul. Antud filmist olin ma eelnevalt kuulnud ja seda ka osaliselt, kuna tegu on suurteosega mis on jäänud ajas inimestega kaasas käima, nüüd avanes võimalus see tervikuna ära näha. ALLIKAD Film ,,Doktor Zivago" 1965 1. Yevgrafi tsitaat filmist, 3.06.20
· Teda peeti hulluks ning 1818. aastast alates oli täielikult kurt ning suhtles kirjalikult. · Kirjutas 5 kaalukat klaverisonaati ning suurteost ,,Missa solemnis" (1823) ja 9. sümfoonia (1824) · Suri 26. märtsil 1827. aastal ja tema matustel Viinis osales umbes 10 000 inimest. Looming · Komponeerimislaad - aeglane, ebakindel, lihvis oma muusikalisi ideid ja detaile · Tööviis - ratsionaalne ja loogiliselt konstruktiivne. Töötas mitme suurteosega korraga. · Muusikat iseloomustavad täpsed karakterid, jõulised dramaatilised konfliktid, heroilisus ja pateetilisus, harvem märgatakse tema natuuri lüürilist poolt, mis avaldub paljudes teostes väga eredalt. Klaverimuusika · Klaveriloomingus on tähtsal kohal sonaadid (32), klaverikontserdid (5), variatsioonitsükiid ja väikepalad. · Varastele sonaatidele on iseloomulik lopsakas fantaasia ja dramatism,
teele. Prantsusmaal oli pupulaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse sunnitulusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. ROOSIROMAANID mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieliideaaliks seatakse abikaasade võrdus ja sõprus. Romaan kireljdab ka õrna ja õilsat armastust. REBASE ROMAANID "Reinuvader Rebase seiklused" kogutud lood. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist, kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Loomades ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. KESKAJA DRAAMA Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente. Esialgu
Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 3. Renessanss muusikas (3 tähtsat joont uus kõlaideaal) Uue kõlaideaali aluseks said tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad. Tekkis imitatsiooniline polüfoonia. Tugevnes muusika seos tekstiga. Hakati seostama teost ja autorit. 4. Ars nova uus kunst muusikastiil 14. saj. Prantsusmaal Ars Novale pani aluse Vitry oma muusikaajaloo suurteosega. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Ajastu esinduszanriks sai 3-4-häälne motett. Kirikumuusika kõrvale ilmusid mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu zanrid ballade, rondeau ja virelai. Arenes muusikateooria, eriti keerukaks muutus rütmiõpetus. 5. Philippe de Vitry (1291-1361)
veiderdustega. Nad rändasid ühest maakonnast teise, esinesid peamiselt pühade ajal linna- ja külaplatsidel. 6. ,,Rolandi laul" pärineb XI sajandi lõpust või XII sajandi algusest 7. See käsitleb VIII sajandi lõpu sündmusi, võitlevaid kristlikud rüütlid islamiusuliste araablastega 8. Eeposes on tähtsad isikud krahv Roland, kuningas Marsilius, Kard Suur, peapiiskop Turpin. 9. 10. Selle suurteosega algab prantsuse rahvuskirjandus. 11. Selles teoses ülistatakse prantslaste isamaa-armastust ja Karl Suure kristlike rüütlite õiglast sõda teiseusuliste vastu. 12. ,,Laul minu Cidist" pärineb 12. saj keskpaigast. 13. 14. Selle eepose eripära on see, et teosele on täiesti võõras religioosne fanatism ning see eepos on märksa tõetruum. 15. See on kirjutatud assonantsriimis 16. ,,Lugu Igori sõjaretkest" on loodud 1185 ja 1187 aasta vahel. 17. 18
mida näevad ainult seaduslikust abielust sündinud, mitte aga sohilapsed. Kui "maal" valmis, ei julge ei kuningas ega õukondlased tunnistada, et nad seda ei näe. 5."Rebaseromaan" iseloomustus Vastus:Üheks keskaja kirjanduse iseloomulikuks jooneks võib pidada allegoorilisust. Allegooriat esindavad ka tol perioodil ülipopulaarsed nn. "Reinuvader Rebase seiklused". Neid paarisaja aasta jooksul kogutud lugusid tuntakse "Rebaseromaani" nime all. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist , kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Rebane tüssab, röövib, petab, irvitab, vägistab. Loomades ( eesel,oinas,hunt,kass,koer,kana,jänes,siga jt) ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. 6."Roosiromaan" iseloomustus + sisu Vastus: 13.-15. saj; "Roosiromaan" on mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted
J.Kross ,,Keisri hull" Peategelane: Viljandi kreisi Võisiku mõisa omanik Timotheus von Bock ajalooline isik, keiser Aleksander I tiibadjutant ja sõber, kes teadaolevalt võttis endale naise talurahva hulgast, kirjutas Al. I-le kirja, milles ütles tõtt tema valitsemismeetodite kohta, mille järgselt Aleksander I ta vangistada lasi. Põhiprobleem: Kas inimene (Timotheus von Bock) jääb kannatuste järel truuks oma vaadetele või murdub. Aeg: 19. saj algus (I pool) J.Kross alustab romaani Timotheus (Timo) von Bocki ja Eeva tutvumisest, mis on nähtud Eeva venna Jakob Mättiku silmade läbi (teos on kirjutatud Jakobi päevaraamatuna, seega mina-vormis). (Ilmselt ei olnud Krossi käsutuses nii palju materjali, et kirjutada Timo seisukohalt, eriti puudutab see tema surmaga seotud asjaolusid, mida ei olekski saanud Timo sõnadega kirja panna). Timo saadab Eeva (temaga koos läheb ka Jakob) mitmeks aastaks pastor O...
J.Kross ,,Keisri hull" Peategelane: Viljandi kreisi Võisiku mõisa omanik Timotheus von Bock ajalooline isik, keiser Aleksander I tiibadjutant ja sõber, kes teadaolevalt võttis endale naise talurahva hulgast, kirjutas Al. I-le kirja, milles ütles tõtt tema valitsemismeetodite kohta, mille järgselt Aleksander I ta vangistada lasi. Põhiprobleem: Kas inimene (Timotheus von Bock) jääb kannatuste järel truuks oma vaadetele või murdub. Aeg: 19. saj algus (I pool) J.Kross alustab romaani Timotheus (Timo) von Bocki ja Eeva tutvumisest, mis on nähtud Eeva venna Jakob Mättiku silmade läbi (teos on kirjutatud Jakobi päevaraamatuna, seega mina-vormis). (Ilmselt ei olnud Krossi käsutuses nii palju materjali, et kirjutada Timo seisukohalt, eriti puudutab see tema surmaga seotud asjaolusid, mida ei olekski saanud Timo sõnadega kirja panna). Timo saadab Eeva (temaga koos läheb ka Jakob) mitmeks aastaks pastor O...
sellest võitlemisest sageli lausa hüsteeriliselt tattipritsivat ateismi? Ja kuidagi ebajärjekindel on autor kogu oma loomingus vahel on tal külmking sama reaalne nagu talupoeg, lehm või kass; teinekord on aga haldjad omakonstrueeritud vaenlased, keda 5 tuleb arvutiklaviatuuril materdada. Eriti mage mulje jääb võrdlusest suurteosega "Rehepapp", mis oli ju eestlasele nina alla torgatud peegel vaadake, millised me oleme! ja sellisena meid kõiki puudutav. "Mees, kes teadis ussisõnu" jättis aga punnitatud, vägisi tehtud mulje. Polnud seal ei huumorit ega satiiri, ladusat jutustust ega kaasahaaravat lugu. Kuigi tuleb tunnistada, et Põhja Konn ja eriti tiibadega vanaisa olid vägevad tegelased. Tiibadega vanaisa teadis, et vaenlastele ülevalt alla kirvega pähevalamine on väga ergonoomiline tegevus
Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja
herooiline, ülev tõsidus
Armastusteema puudub,(vaid armastus oma kodumaa vastu ) , vähe
muinasjutupärasusi
Tähtsam kui ajalooline faktitäpsus on autorile olnud soov ülistada
prantslaste isamaa-armastust
Palju poeetilise hüperboole (liialdusi) : kijanduses Karl on 200 aastane;
peapiiskop Turpin ükski tapab lahingus 400 mauri.
Selle suurteosega algab pransuse rahvuskirjandus
Kurtuaasne armastus keskaja kirjanduses: rüütliromaan,
trubaduurid, Roosiromaan (võrdlevalt)
Rüütliromaan – armastuse võitmine , graali otsimine, kujunemise
arenguromaan , naise ustus kui isikuse vastu, rüütrel otsib seiklusi ,
südamedaam on abielunaine , armastus on maine, kättesaamatu,
armastuse ideaalsus, 13-14 proosas
Roosiromaan – didaktiline õpetuslik kirjandus- proosaroman- kuidas olla
Prantsusmaal oli pupulaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse sunnitulusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. ROOSIROMAANID mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieliideaaliks seatakse abikaasade võrdus ja sõprus. Romaan kireljdab ka õrna ja õilsat armastust. REBASE ROMAANID "Reinuvader Rebase seiklused" kogutud lood. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist, kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Loomades ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. KESKAJA DRAAMA Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente. Esialgu toimusid teatraliseeritud
Kreutzwaldi samalaade jutustuse põhjal. See põhineb Goethe ja teiste kirjanike teostel. Prantsuse linnakirjanduse üks menukamaid teoseid oli loomaeepos"Rebaseromaan". Tegelasteks on loomad, kes esindavad allegooriliselt inimlikke iseloomujooni (näit lõvi on kuningavõimu sümbol, kanad aga esindavad lihtrahvast, eesel ja oinas on vaimulikud jne. Kõiki tegelasi seob vembumehest Rebane. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist , kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Rebane tüssab, röövib, petab, irvitab, vägistab. Loomades (eesel,oinas,hunt,kass,koer,kana,jänes,siga jt) ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. Keskaegses ühiskonnas oli väga kindel hierarhia. Varakeskajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele
2 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Frangi kangelaste juures näidatakse nende ebalusi ja kahtlusi. Kasutatud on korduvaid kujundeid (3 x sarve puhumine jne). · Võitlusi kujutatakse ka mauride kui paganate seisukohalt. Ära kuulatakse mõlemad pooled ka kohtus. · Dünaamiline pilt autor liigub kiirelt ühest kohast teise. · Selle suurteosega algab prantsuse rahvuskirjandus. Selle teose motiivid kandusid renessansikirjandusse. "Laul minu Cidist" · (El) Cid isand. · Peegeldab ajalugu tõetruumalt kui "Rolandi laul". Cid suri aastal 1099, teos loodi kiiremini kui "Rolandi laul" peale peakangelase elu. · Sündmused enamuses ajaloos kinnitust leidnud: Kastiilia kuninga alluvuses olnud sangar Rodrigo Diaz de Vivari (Cidi) vastuolu kuningaga, tema väljasaatmine
Seal oli kaks parteid: gvelfid ja gibelliinid. Dante kuulus gvelfide hulka. Neil läks hästi ja nad said võimule, teine partei kihutati minema. Dante sai linnas päris kõrge positsiooniga töökoha, aga mõne aja pärast, kui gvelfid omavahel tülli läksid, hakati Dantet süüdistama altkäemaksuvõtmises, seadusterikkumises, mistõttu Dante linnast lahkus. Ta elas edasi pagulasena. Dantest sai kuulus luuletaja oma suurteosega “Komöödia”, mis tol ajal tähendas lihtsalt õnneliku lõpuga lugu. Tal lubati ainult siis tagasi Firenzesse minna, kui ta tunnistab oma patte ning kahetseb neid ja tunnistab end süüdi. Ta keeldus patukahetsusest. Suri 1321. aastal. Tänapäeval tunneme teda kui komöödia autorit, aga tema esimene tuntus kogunes luulekoguga “Uus elu”, mis koosnes 30-st luuletusest, mis olid põimitud proosajutlustusena. “Uus elu” räägib Dante armastusest Beatrice’i vastu. Esimest
kuid kaldutakse kristluse lähedase religiooni poole. Usk on tingimata loodusega kooskõlas. Preestrid on ka naised. Lõpetab sellega, et Utoopia ühiskonnas palju seesugust on, mida ma meie linnades pigem näha sooviksin kui loota julgeksin. 25.03.09 Prantsuse kirjanik Rabelais. 1494-1553 eluaastad. Prantsuse renessanssi kirjanduse suurkuju, samas täiesti erandlik, kelle sarnast ei ole ka euroopas mujal. Paistab kirj-s silma ja on omale püsiva koha kaanonis taganud ühe suurteosega ,,Gargantua ja Pantagruel". Prantsuse renessanss ei kujunendu eriti ulatuslikuks, algab 16. saj algusest, eriti kaugele ei lähe. Saj keskel vallandus kodusõda kat ja portestantide vahel, mis lõhestas prantsusmaa. Renessanssi kõrgaeg Prantsusmaal 16. saj keskpaik. Rabelais kõrval veel tähtsad Marguerite de Navarre (Francois I õde) Ronsard ja Du Bellay. M de N peateos Heptameron seitsmest päevast. Raam aja üldine laad Boccacioga sarnane, aga vaimne laad teine.
annaabi.ee 
