Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"suurtemateks" - 15 õppematerjali

Juustu dippikaste
1
doc

Juustu dippikaste

Juustu dippikaste Valmistusained: 50g peenikeseks riivitud juustu sibulapulbrit hakkitud murulauku 150 g hapukoort tilli (maitse järgi) veidi soola Dippimiseks: 600 g värskeid köögivilju(kurke, tomateid, paprikaid, porgandeid lillkapsast) 100 g soolaseid küpsiseid Valmistusviis : Sega kõik kastmeained omavahel kokku ja maitsesta sibulapulbriga. Lõika porgandid ja kurgid kangiteks. Eemalda paprikast seemned ja tükelda suurtemateks ribadeks. Lõika tomatid sektoriteks. Lõika lillkapsas õisikuteks.

Toit → Kokandus
8 allalaadimist
Mis vahe on puhtal ainel ja segul
1
odt

Mis vahe on puhtal ainel ja segul?

Mis vahe on puhtal ainel ja segul? Selgitused! Puhas aine on ühe ja sama aine osakestes koosnev aine, millel on väga vähesel määral teiste ainete oskakesi. Segu on mitme aine mehaaniline segu, millel on mitme aine osakesed. Segude jaotamine + näited. Segude olekud + näited. On ühtlane segu, mis esineb vedelal(lõhnaõli, kraanivesi) ja gaasilisel(õhk, süsihappegaas). On ka ebaühtlased segud, mis esinevad tahkena (must püssirohi, liiva ja soola segu), vedelana(piim) ja gaasilisena(pihustunud kütus). Pihuste liigitus ja liikide iseloomustus + näited! (Jämepihuste, kolloidide omakorda liigitus + näited ja kasutusalad!) Jämepihus(deodorant) Kolloidlahus(tolm) Tõeline lahus(söögisool) 10-3-10-5 cm 10-5-10-7 cm <10-7 cm >109 aatomit 103-109 aatomit <103 aatomit(1 molekul) Emulsioon(2xved) Suspensioon(tah+ved) Aerosool(ved/tah+gas) Poorsed materjalid Va...

Keemia → Keemia
2 allalaadimist
Kirjand noorsooraamatu probleemidest
2
docx

Kirjand noorsooraamatu probleemidest

Probleeme, mida lahatakse tänapäeva noorte kirjanduses, on palju. Suurtemateks ja üldlevinumateks probleemideks on üksildus, mis väljendub näiteks koolikiusamises, narkootikumid ja kõiksugu armastuse ja armumisega kaasnevad konfliktid. Kõige üldlevinumaks probleemiks noorte kirjanduse juures on üksildus. Seda on kujutatud erinevatel viisidel. Näiteks raamatus ,,Nullpunkt" tuleneb see sellest et vahetatakse kooli ja alguses lihtsalt ei suudeta luua häid suhteid klassikaaslastega, aga näiteks raamatus ,,Klass"

Kirjandus → Kirjandus
17 allalaadimist
Rasvumine
6
doc

Rasvumine

Õpitakse ka, kuidas tulla toime tagasilangustega. Üldjuhul tuleb 30-40% kaotatud kaalust tagasi aasta pärast ravi, kui ei jätkata uut elustiili ja pöördutakse vana juurde tagasi. - Ravimid. Rasvumise raviks on kasutatud nelja tüüpi ravimeid, millest kaks on keelatud, kuna kõrvalmõjudeks olid südameklappide kahjustused, primaarne pulmonaalne hüpertensioon ning rabandus. Kaks uut ravimit on heaks kiidetud: a) Orlistaat, mis pärsib toidurasvade imendumist, mille suurtemateks kõrvalmõjudeks on kõhuvalud ja ­gaasid, kasvanud roojamise sagedus ning väljaheite õlisus; b) Sibutramiin, mis inhibeerib serotoniini tagasihaaret ning tekitab pärast söömist küllastustunde. Suurtemateks kõrvalmõjudeks on vererõhu kasv, peavalu, suukuivus, kõhukinnisus ja unetus. - Bariaatriline kirurgia. Bariaatriline kirurgia on võimaluseks neile, kellele elustiili muutmine ja ravimite kasutamine väga vähe kasu toovad. Käesoleval ajal on bariaatriline

Psühholoogia → Tervisepsühholoogia
156 allalaadimist
MUUSIKA-EESTI-VABARIIGIS-1991-
2
docx

MUUSIKA-EESTI-VABARIIGIS-1991..

Eesti-Soome sümfooniaorkestrile, mida juhatab Anu Tali. Eesti heliloomingut on mõjutanud ka kaks festivali. Üks nendest on 1979. aastal alguse saanud Eesti muusika päevad, mida korraldav Eesti Heliloojate Liit ning teiseks on rahvusvaheline uue muusika festival NYYD. Tänase eesti muusikaelu juhtpositsioonidel on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ning Eesti Rahvusmeeskoor. Ühtedeks suurtemateks ja tugevamateks koosseisudeks jazzi valdkonnas võib ka nimetada Estonian Dream Big Band, mida juhib Siim Aimla, kes on silmapaistev saksofonist. Pärimusmuusikast on Eesti muusikale aluse pannud Kukerpillid, kelle eeskujul on täna sündinud teisigi sarnaseid bände nagu Untsakad, Väikeste Lõõtspillide Ühing, Curly Strings ja Trad.Attack!. Rock muusikas olid 90ndatel edukaimad Terminaator ja Smilers, mis on tänasepäevani populaarne, ning Mr. Lawrence

Muusika → Muusikaajastud
2 allalaadimist
Arutlus-Mida saavad hariduselus reaalselt muuta õpilased
2
docx

Arutlus: Mida saavad hariduselus reaalselt muuta õpilased?

omakorda on piiritletud riigi poolt. Seega suuremaid muudatusi keskkooli õpilasel pole võimalik teostada,kui vaid oma kooli heaolu kujundamisel. Kui tekitada veelgi üks grupp, kahe sissejuhatuses loodud grupi vahelele oleks selleks muudatuslikuks sfääriks näiteks mõni poliitiline grupp. Sinna on võimalus kuuluda õpilastel, kellel on lisaks koolisisese tegevuse juhtimise tahtele, on tung arusaada üldisemast süsteemist või lootus pisutki suurtemateks muutusteks. Põhjus ühe lisa grupi moodustamiseks on see, et gümnasistil on reaalne võimalus ideede realiseerimiseks vaid kooli sisestesküsimustes, kui tal on tahe midagi suuremat läbi suruda, siis peaks tal olema toetajasgrupp või vähemalt mõni tema hääle edastaja. Meie riigis on nendeks poliitikud, kellel on suuremad volitused muudatusteks. Seega kui gümnasist tahab oma ideid esitleda, tuleks talle kasuks mõnda parteisse kuulumine,

Eesti keel → Eesti keel
22 allalaadimist
Esitlus Peterburi kohta
12
ppt

Esitlus Peterburi kohta

piiresse jäävate veealade pindala poolest. Veealad moodustavad linna pindalast umbes 10 protsenti. Neeva voolab linna piires 32 km ulatuses ja moodustab Soome lahte suubudes delta. Jõe laius kaubasadamas on 1250 meetrit, Kolmainu silla ees 600, Lossi- ning Nikolai silla vahel 340 meetrit. Jõe sügavus on 8­23 meetrit. Kokku on linnas 93 jõge, oja ja kanalit kogupikkusega 217,5 km, sealhulgas paarikümne kanali kogupikkus on umbes 160 km. Linna suurtemateks kanaliteks on Moika, Fontanka, Krjukovi kanal, Gribojedovi kanal, Talvekanal, Obvodnõi kanal ja Luigekanal. Linnas on ka sadakond järve ja tiiki. Suur osa Peterburist asub kuni 3 meetrit kõrgusel merepinnast ja on sellepärast ohustatud üleujutuste poolt. Need ei teki siis, kui Neeva jões on suurvesi, vaid kui läänetuul Soome lahe vee Neeva suudmesse kokku puhub. Suurim üleujutus toimus 19. novembril 1824, kui veetase tõusis 421 cm üle keskmise. 23

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
Tuumaelektrijaam
8
docx

Tuumaelektrijaam

reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs arvuga 104, järgmisena Prantsusmaa arvuga 58, Jaapan arvuga 50ja Venemaa arvuga 32 reaktorit. Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavatti. Tuumaelektrijaamade eelisteks on see, et tekib vähe tahkeid jääkaineid, kulub vähe kütust ja ei pruugi saastada õhku. Jaamadega kaasnevad ka ohud. Suurtemateks ohtudeks on jääkained, mis on radioaktiivsed ja mis lagunevad pikkade aastate vältel. Sõja olukorras on tuumaelektrijaamad suureks sihtmärgiks just selle hävimise tagajärjel tekkiva katastroofi tõttu. Süürias ehitatud Al Kibari tuumareaktor, hävitati 2007. aastal Iisraelist Süüriale korraldatud õhurünnaku käigus. Jaamas tekkiva vea tõttu, mis vallandab radioaktiivsed ained loodusesse ja reostab suuri alasid väga pikaks ajaks.

Füüsika → Füüsika
20 allalaadimist
Alkaloidid
24
doc

Alkaloidid

Alkaloidide klassifitseeritakse tänapäeval süsiniku skeleti baasil: indooli- , isokvinooli- ja pürimidiinisarnased; või biokeemilise prekursori järgi: orintiin, lüsiin, türosiin, trüptofaan, jne. Kuigi esineb erandeid mis kuuluvad mitmesse klassi nagu näiteks nikotiin, mis sisaldab püridiini fragmenti nikotiinamiidist ja pürrolidiini osa ornitiinist ja seega kuulub mõlemasse klassi. Enamjaolt jaotatakse nad suurtemateks gruppideks: 1. “Tõelised alkaloidid” , mis sisaldavad lämmastikku heterotsüklis ja tulenevad amino hapetest. (Atropiin, nikotiin, morfiin, jne.) 2. “Protoalkaloidid” , mis sisaldavad lämmastikku ja tulenevad ka amino hapetest. (Meskaliin, adrenaliin, epinefriin, jne.) 3. Püloamiinsed alkaloidid. 4. Peptiidsed ja tsüklopeptiidsed alkaloidid. 5. Pseudoalkaloidid - Alkaloidi laadsed ühendid mis ei tulene aminohapetest. Selles grupis on

Keemia → Orgaaniline keemia
7 allalaadimist
Logistika areng Menlo Worldwide
6
odt

Logistika areng Menlo Worldwide

Üheks põhiliseks probleemiks on eristada enda ettevõtet konkurentide omast ja seega ka eristada oma väärtusi. Esmapilgul loob see mulje tarbijaturust kui keskkonnast, kus lojaalsust on madal ja kliendi seisukohast on konkureerivatel pakkumistel väga raske vahet teha. 3PL on muutnud turu suurema kasumiga müüja-poolsest kontrollimisest klassikaliseks ostjapoolseks turuks, kus konkurents langetab kasumit, samas lisades väärtusi, teenuseid ja suurendades valikut turul. Suurtemateks klientideks on Menlol tänapäeval General Motors, rasketööstusmasinaid tootev Caterpillar, maailma suurim spordivarustuse tootja Nike, British Petroleum ja veokitele ning bussidele elektriseadmeid tootev PKC Group. PKC palus leida Menlo Worldwide´il lahendus tarneahela sujuvaks töötamiseks, kulude kokkuhoiuks ning samas parandamaks ka olemasolevaid kliendisuhteid. Projekti tulemuseks oli asukoha muutus, samuti vahetati piiripunkti, kus

Logistika → Logistika
16 allalaadimist
Keemia aluste kokkuvõtlik konspekt
6
doc

Keemia aluste kokkuvõtlik konspekt

kaob vahe vedela ja gaasilise faasi vahel, tekib tihe ja hästi voolav ollus. Vee puhul: Tkr = 374C; pkr = 218atm. B) kahekomponentne süsteem ­ 2 ainet; A ja B. Nii sulamise kui ka keemise vältes muutub kummagi faasi koostis eraldi. III LAHUSED I Lahuste pôhimôisted. Lahus ­ homogeenne süsteem, mis koosneb vähemalt kahest erinevast ainest. Lahusti ei muuda agr. olekut, aga lahust. aine vôib muuta. Pihus ­ aine, mis on jaotunud molekulidest palju suurtemateks osadeks. Lahustuvus ­ andtud tingimuste küllastunud lahuse konts. [g / 100 g lahustis]. Paremini lahustub aine sellistes lahustites, mis on temaga samade omadustega (n. polaarsus). Massiprotsent ­ p = l.a. / kogu lahus 100% Massimurd ­ sama, kuid protsentideks viimata. Molaarsus ­ c = lahustunud moolide arv ühes liitris lahuses. Molaalsus ­ m = lahustunud moolide arv ühes kg-s lahuses. Moolimurd ­ X = l.a. moolide arv / kogu lahuse moolide arvuga. (lah. a + H2O).

Keemia → Keemia alused
151 allalaadimist
Hunt
10
odt

Hunt

minema pääseda. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest. Eelmise aasta pojad aitavad hoolitseda ja kasvatada selle aasta kutsikaid. Harva on karjas ka juhtpaari õed- vennad, mõnikord ka võõrad, kes on enamsti noored, 1-3 aastased. Karjas olevad kuni 3-aastased noorloomad, saavad selles vanuses täiskasvanuks ja kui nad pole haiged või nõrgad, lahkuvad karjast. Karja juht on isasloom. Perekarjad võivad talvel ühineda ka suurtemateks liitkarjadeks. Hundikari liigub täpses reas. Tavaliselt on reas kõige esimene üks juhtpaarist, kuid kui lumi on väga sügav ja huntidel on raske liikuda, siis vahel osutub "teemeistriks" ka mõni nn. tavahunt. Reas liikudes astuvad kõik teised täpselt juhi jälgedes. Tänu sellele on raske aru saada mitu hunti jälgi pidi liikunud on. Vaid siis, kui aetakse mõnda looma taga või on teel takistus, kaldutakse rajalt kõrvale. Hunt ökosüsteemi osana

Ökoloogia → Ökoloogia
38 allalaadimist
Soojus- ja Hüdraulika süsteemid
10
txt

Soojus- ja Hüdraulika süsteemid

pehmendamise seadmetest see thendab ja tdeldakse nii kalta toitevett nii ka soojustvrku andtavat vett, kusjuures vesi lbib ka pH kontrollseadme ja siis satub vesi tavaliselt nn sellititesse. Selliti kujutab endast mahutit kus toimub toimub vee sellitamine ja sellititesse juhitakse teatud kogus ainet, mida nimetatakse koakulandiks. Koakulant on keemiline hend, mille lisamine kolloidlahustile phjustab vikeste kolloidosakeste liitumise suurtemateks osadeks ja need settivad vlja. Vesi juhitakse edasi pumpade abil filtritesse (mehaanilistesse alguses) ja need mehaanilised filtrid on mitmekihilised, nad on kihtimisi tidetud filtreerivate materjalidega ja nendeks materjalideks on: 1 kiht - hdroantratsiit (peeneks purustatud) 2 kiht - kvartsliiva kiht 3 kiht - kruusa Filtreid aegaajalt puhastatakse vee uhtumise teel ja edasi suunatakse vesi hte suurde paaki ja sealt juhitakse vesi edasi pehmendusseadmetesse ja need seadmed

Energeetika → Soojustehnika
60 allalaadimist
Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini
24
docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

- 1866: uus vallaseadus - talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt - 1868: täielik üleminek raharendile 5. Linnad ja linnarahvas Linnad muinasajal: kaubateede äärde – linnalised asulad, kus kaupmehed said kaubelda, puhata, talvituda, kus olid kaubalaod ja kus töötasid käsitöölised – suurim selline aolinn Eestis oli Tallinn (1154. a al-Idris) Tallinnas kaubahoovid kirkutega : Sulevimäel, Oleviste kiriku kohal, Niguliste kiriku asupaigas sisemaa suurtemateks keskusteks – Otepää, Tartu, Viljandi ja Kareda küla linnakultuuri veel ei tekkinud Linnad keskajal: 13. saj uus nähtus: Tallinn, Tartu Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi; 14. saj ka Narva ja Rakvere Hansa Liit: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. Ülejäänud võlgnesid oma olemasolu linnusele, alevikest eristas neid vaid linnaõigus Linnade ülemkiht oli saksakeelne - linna valitses raad, 4 bürgermeistrit, linnasündik seadusetundjana; valitses kõikide eluvaldkondade

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
Eesti Lähiajalugu
55
docx

Eesti Lähiajalugu

Uute alevite ja linnade moodustamine. Külanõukogude arvu kärpimine. - Kõige olulisem muudatus, vähendas oluliselt ametnike arvu ning kergendasid valitseda riiki. Rajoonidevõrgu vähendamine. - Kaotati Loksa ja Pärnu rajoonid. Hiljem taastati Pärnu rajoon. 1959. a, 37'st rajoonist likvideeriti 13 maarajooni. Kirde-Eesti põlevkivipiirkonna väljakujundamine. Haldusjaotuse-alase seadusandluse väljatöötamine. Ühendati väiksed kolhoosid suurtemateks kolhoosideks, et oleks kergem majandada. Mida tugevam oli ühismajand ehk kolhoosid oli parem elu teistel inimestel oma linnas. Kolhoosid ehitasid hooneid, staadione, koole jne. HALDUSVÕIMU ÜLDISELOOMUSTUS: (EA VI, 250­256, 268­274; S: Tannberg 2007; Hämäläinen 2015; Liivik 2015; Saueauk 2015) [L, S] Balti küsimus Kremlis 1944. aastal: 1944. aastal Baltikum vajas Moskva täiendavat institutsioon, mis kontrolliks sovetiseerimist kõigis kolmes Balti liiduvabariigis.

Ajalugu → Eesti Lähiajalugu
78 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun