Vasallidele kuuluv maa piirdus tavaliselt väikse külaga, kus feodaal enamus oma rahast sai. Igal vasallil oli õigus endale truudusvandega uus vasall palgata, kes ei pidanud oma senjööri senjööri käske täitma. Pärisorjuse kujunemine Kreeka ja Rooma hiilgeaegadel olid talupojad vabad väike-ettevõtjad. Raskemad ning ebameeldivamad tööd olid orjade teha. Sõjakäikudest, röövretkedest ja majanduslikust kitsikusest ohustatud talupojad andsid end ülikutest suurmaavaldajate kaitse alla, vastutasuks andes oma maatüki. Maatükk säilis talupoja käsutuses, kuid ta haris seda nüüd rentnikuna ja pidi isandale andamit tasuma. Läänistatud maade juurde kuulusid ka neid harivad talupojad. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati neil maalt lahkuda. Nad muudeti sunnismaiseks. Varakeskaja jooksul sulasid orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks. Paljudes piirkondades anti feodaalidele õigus talupoegade üle kohut mõista
Sõduridki pärinesid peamiselt talupoegade seast. Teiseks põhjuseks oli senaatoritest, ratsanikest ja kohalikest aristokraatidest suurmaavaldaja konkurents. Tegeleti peamiselt oliivi ja viinamarjakasvatusega ning kasutati orjatööd. Oliivi ja viinamarjakasvatusega suutsid tegeleda aga ainult rikkad maavaldajad. Väiketalupoeg ei suutnud toota isegi teravilja, mis oleks konkureerinud suurmaavaldustes konkureerinud viljaga. Nende allakäiku põhjustas ka riigimaade hõivamine suurmaavaldajate poolt. Talupoegade massilisel väljarändel olid Rooma vabariigile rasked tagajärjed. Nii sai Gaius Gracchuse eesmärgiks taasluua talupoegade kiht, jagades neile riigimaast väikeseid maalappe. Kui Gracchus tapeti, muudeti reform kehtetuks. Lisaks väiketalupoegadele oli ka inimesi, kes harisid teistele kuuluvat maad ning tasusid maaomanikule selle eest raha, põllusaaduste või oma tööga. Neid võib nimetada koloonideks. Keisririigi ajal omandasid nad suurematähtsuse. Nende
saadud vahetuskauba teel. Feodaalkord oli võimukorraldus isanda ja tema sõjamehest sõltlase vahel. Feodaalikorra tunnuseks on kihiline ühiskond senjöörvasallfeodaal ja läänimees. Talupojad ei võinud maalt lahkuda(ehk nad olid sunnimaised). Talpojad olid feodaalide poolt hinnatud. Pärisorjuses sõltusid talupojad valitsejatest, hiljem nad sulandusid orjadega ühte klassi. Talupojad pandi ülikutest suurmaavaldajate kaitse alla: talupojad harisid maad ja olid rentnikud ja tasusid andamit. Tekkis sõltuv talupoegkond. Talupoegade tööta polnud maalväärtust, seetõttu muutusid need sunnimaiseks. 910. Sajand olid nad täielikult isanda võimu all ning nad ei erinenud orjadest. Neid talupoegi kutsutaksegi pärisorjadeks. 5) Kelle abil ja mis tingimustel hakkas paavstivõim Euroopas varakeskajal suurenema? Miks ta ajutiselt vähenes? Tänu Gregorius Suurele
*Võitlus ülemvõimu pärast maailmas. *Teostati julma koloniaal poliitikat, mis tõi kaasa vastuhakud. *Toimus Saksa imperialismi edasitung Lähis-Idas. *Imperialistlik poliitika tõi kaasa täiendavad väljaminekud, mistõttu tõsteti erinevaid makse. *kaasnes sovinismi kasv ning teravnesid suhted vähemrahvustega. Austria-Ungari põhilised probleemid 20.sajandil: a)Saavutati raskustega monarhia, sest enamus pooldas autonoomiat või täielikku iseseisvust. b) suurmaavaldajate patriarhaarne võim rentnike ja sulaste üle. Itaalia Ja Hispaania jt Euroopa riigid Itaalia poliitilist süsteemi hoidis koos transformism ehk keeruline poliitiline kunst, mis eeldas tasakaalu säilimist mõjukate rühmituste vahel riigis, see saavutati äraostmise ja terroriga, millega manipuleeriti vaeseid. Hispaania transformism erines sellepoolest, et separatistide, karlistide ja anarhistide vastu kasutati julmemat vägivalda kui Itaalias. Pettumus ja
lään ehk feood. Maatükkide jagamine oli sobivaim viis tasuda sõjameeste teenistuse eest ja tagada nende ustavus. Maatüki sissetulek pidi piisav olema varustuse hankimiseks. Kui läänimees teenistusest loobus, pidi ta ka maatüki tagastama. c) Pärisorjus: Sõjakäikudest ja röövelretkedest ohustatud talupojad andsid end suurmaa suurmaavaldajate kaitse alla oma maatükki eest. Maatükk säilis nende käsutuses, kuid ta haris seda nüüd rentnikuna ja pidi isandale andamit tasuma. d) Naturaalmajandus: Eluks vajaliku valmistasid talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised. Kaubelid peamiselt ülikute jaoks hangitud idamiste luksusesemetega. Sügavaima madalseisuni jõudsid linnaelu ja
Määras endale järeltulija ja valitsesid koos, hiljem päriti võim. Krooniti Konstantinoopoli patriarhi poolt. 6. Millised olulised muutused toimusid armees? Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus strateegidele ehk väepealikele kuulus sõjaline- ja tsiviilvõim. Stratioodid ehk maakaitseväelased said maatüki ja pidid sed aharides end elatama ja relvastama. Talupoegadele maksti oldud aja eest. Pärast talupoegade laostumist kujundati uuesti armee ja see koosnes suurmaavaldajate relvastatud kaaskondadest. 7. Miks hakkasid talupojad laostuma? Sest nad pidid võlgu võtma, et makse maksta ja nende maa oli pandiks. Enamus ei suutnud võlga tasuda seega võeti maad ära. 8. Miks ja mil moel sekkus riik eraettevõtlusesse? Riik kehtestas toodangu hinna, kvaliteedinõuded, lubatud laenuprotsendi ja nõudis ametieksameid kollegiumi soovijatelt. Piiras siidriide ja vääriskividega kauplemist. Riik kontrollis kuna toimusid
Rooma vabariigi languse põhjused 1)talupoegade laostumine: *pidevate sõdade tõttu ei saanud talupojad tegeleda põlluharimisega *tekkisid orjatöl baseeruvad latifundiumid, kus ei tegeldus niivõrd viljakasvatuse, kuivõrd oliivide ja viinamarjade kasvatamisega,sest provintsidest tuli Rooma rohkesti odavalt vilja. *Laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid. Vendade Gracchuste reform püüdis taastada elujõulist talupoegkonda,aga põrkas suurmaavaldajate vastupanule.Mõlemad vennad tapeti. 2)vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp.Kuna talupojad ei saanud enam sõjaväekohustust täita,siis kuj palgaarmee.Mariuse sõjaväereform-proletaare hakati värbama palgasõduriteks.Need olid aga truud eelkõige oma väepealikule ja mitte Rooma rahvale. 3)Riik oli kasvanud nii suureks,et kõik kod ei saanud enam osaleda rahvakoosolekul,riigiasjade otsustamisel. Oli tekkinud suur hulk kodanikke, kes ei saanud kogu elu jooksul Rooma.
1) Seisuslik kord (vaimulikud palvetasid; aadlikud sõdisid; talupojad/linnakodanikud töötasid) 2) Külaühiskond enamik elanikkonnast elas maal, valdavalt kirjaoskamatud 3) Katoliiklik maailmapilt võitlus väärusulistega, usuvastastega 4) Naturaalmajandus majandussüsteem, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad üldse 6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus? 1) Talupojad andsid end ise suurmaavaldajate alla selleks, et saada kaitset majandusliku kitsikuse ning sõja- ja röövretkede eest 2) Läänistatud maadega läksid kaasa seal elanud talupojad 3) Feodaalkorra paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna teke 4) Talupoegade tööta oli maa väärtusetu 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? 1) Kirikukümnis 2) Annetused 3) Sakramendid 4) Reliikviad 5) Kiriku ametikohtadele müük simoonia 6) Indulgentsid patulunastuskirjad 8
Rooma vabariigi languse põhjused 1)talupoegade laostumine: *pidevate sõdade tõttu ei saanud talupojad tegeleda põlluharimisega *tekkisid orjatöl baseeruvad latifundiumid, kus ei tegeldus niivõrd viljakasvatuse, kuivõrd oliivide ja viinamarjade kasvatamisega,sest provintsidest tuli Rooma rohkesti odavalt vilja. *Laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid. Vendade Gracchuste reform püüdis taastada elujõulist talupoegkonda,aga põrkas suurmaavaldajate vastupanule.Mõlemad vennad tapeti. 2)vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp.Kuna talupojad ei saanud enam sõjaväekohustust täita,siis kuj palgaarmee.Mariuse sõjaväereform-proletaare hakati värbama palgasõduriteks.Need olid aga truud eelkõige oma väepealikule ja mitte Rooma rahvale. 3)Riik oli kasvanud nii suureks,et kõik kod ei saanud enam osaleda rahvakoosolekul,riigiasjade otsustamisel. Oli tekkinud
tihtipeale riigi abist, juhuslikest teenistusest ja rikaste almusest. 3) "Agraarkriis" vabariigi ajal Kesk ja lõuna itaalias sattus väiketalupoegade majapidamine kriisi, samal ajal tugevnesid orjatööl põhinevad suurmaavaldused. See kriis tekkis mitmel põhjusel: 1) sõjaväeteenistus, mis hoidis neid kaua väljaspool itaaliat( tagasi pöördudes ei suudeta tarbimisvajadusi ära rahuldada ja on võõrdunud maatööst). 2) senaatoritest, ja aristokraatidest suurmaavaldajate konkurents. (viinamarja ja oliivikasvatusega võis tegeleda ainult rikas maaomanik, talupoeg jäi tootjana konkurentsist välja). 3) riigimaade hõlmamine suurmaavaldajate poolt (mis olid oluliseks täienduseks nt karjamaade näol). 4) Ager publicus Mõne maa vallutamise lõpuks konfiskeerib rooma allutatud territooriumi vähem või rohkem tähtsa osa (kuni poole territooriumist). Nendest maadest saab ager publicus, see tähendab avalik maavaldus
Olulisem väeliik oli ratsavägi, kus olid enmasti stratioodid. Sõjamehi värvati ka talupoegade hulgast ning neile maksti ka plaka. Nii koosnes Bütsantsi sõjaväi enamasti talupoegadest, kes olid usaldusväärsed. Sõjaväe teenistus andis meestele võimause karjääri teha, sest osad on tõusnud isegi kesritroonile. Kui talupojad laastusid, siis see tõ ikaasa sõjaväe ümberkujundamise.Nüüd koosnes armee peamiselt suurmaavaldajate relvastatud kaaskondadest, meenutades Lääne-Rurooap rüütliarmeed. 7.Frangi riigi kujunemine ja keisrivõimu taassünd a) Gallia ja selle valitsejad: · keltide Gallia aeg oli kuna 1 saj keskpaigani eKr. Galliakased on 4 iseseisvat keltide hõimu . Juhtideks oli keldi preestrid. Keltide gallia iseseisvuse lõpetas Caesari vallutused. · Rooma-Gallia Aeg 1 saj keskpaik eKr - 3 saj. Olid Rooma provintisd ja ladina keel. Gallia ülikuteks valiti hiljem ka rooma senatisse. Perioodi lõpetas
Kui läänimees teenistusest loobus, pidi ta ka maatükki tagastama. Karl Martelli poliitikad jätkasid Karl Suur ja tema järglased. Läänidest said perekonna pärisvaldused. Kuninga võim nõrgenes ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. Pärisorjuse kujunemine Naturaalmajanduse ja feodaalsuhe arenguga käsikäes kujunes talupoegade sõltuvus suurmaavaldajatest. Sõjakäikudest, röövretkedest ja majanduslikust kitsikusest ohustatud talupojad andsid end ülikutest suurmaavaldajate kaitse alla, kohustudes selle eest oma maatüki kaitsjale loovutama.Maatükk säilis talupoja käsutuses, kuid ta haris seda nüüd rentnikuna ja pidi seea isandale regulaarselt andami tasuma. Feodaalkorra kujunemise paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna tekkimine. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda: nad muudeti sunnismaiseks. Kolm seisust Keskaegse kujutlema põhjal jagunes ühiskond kolmeks peamiseks seisuseks:
Poola mõju Leedus. Toimus Leedu suuraadlike ristimine ja võrdsete privileegide andmine. Poola keel tungis nii Leedumaa kui ka linnaeliidi hulka. Aadel ja linnade ülemkihid pidasid leedu keelt rohkem talupoegalikuks dialektiks. Kazimieras oli Leedu suurvürst aastatel 1440-1492. Leedu suurnikud saavutad uusi õigusi: 1) Vabastamise riigimaksudest, 2) Kohtupidamise õigus oma talupoegade üle, 3) Maa- alad koos talupoegadega. Kujunes välja suurmaavaldajate ehk magnaatide kildkond. Kujunes välja Raada, millel oli nõuandmise funktsioon ja heakskiitev organ. Raada kui ülemkoja kõrvale kujunes 15. sajandi lõpust ka alamkoda ehk Seim, milles olid kõik ülikud. Kazimieras toetas õigusreformi ja hariduse edendamist, soodustas suuresti Leedu kultuurilist läänestamist ehk poolastamist ja katoliseerimist. 16. sajandil täienesid kapiitlid leedulastest vaimulikega. Kaotliiklus sai Leedus väga
Orjatöö osakaal oli siin arvatavasti veelgi suurem kui Kreekas ja hellenistlikes riikides. Juba vabariigi ajal toodi Rooma orjadena paljudest rahvustest ja erineva kultuuritausta ning ühiskondliku positsiooniga inimesi. Seetõttu võis siin orjana kohata nii kõrgelt haritud kreeklasi kui ka kirjaoskamatuid ja kõrgemast kultuurist puutumata barbareid. Loomulikult rakendati neid sageli eri töödel. Orje kasutati põllumajanduses, kus nad moodustasid peamise tööjõu suurmaavaldajate põldudel ja viinamarja- ning oliiviistandustes, kuid ka kaevandustes, majateenijatena, oskustöölistena käsitöö vallas ja isegi arstide ning õpetajatena. Seaduse ees olid nad kõik ühtviisi nende omanikele kuuluv vara ehk kõnelevad tööriistad, nagu roomlased neid nimetasid. Omanik võis orjaga teha, mida iganes soovis, varasemal ajal ka teda tappa. Keisririigi perioodil orjade omavoliline tapmine keelati. Vahel oli rikastes majapidamistes teenijate ja
Rahvuslaste eesotsas oli James Herzog (1866-1942) ning nende peamiseks ideeks oli, et buurid peavad ennast võimalikult palju isoleerima ja säilitama rahvuslikku puhtust, kaitstes enda kultuuri ja keelt. Lõpuks võitsid föderatsiooni pooldajad ja Suurbritanniat ja buure liitis ka 1906. a zulude ülestõus. 1910. a loodi buuri vabariikidest Transvaalist ja Oranjest ning Briti kolooniatest Kapimaast ja Natalist Lõuna-Aafrika Unioon/Liit. See sündis kokkuleppena buuri suurmaavaldajate ja Briti võimude vahel. LAU poliitika 1921. a oli Lõuna-Aafrika unioonis 70% neegreid, 20% valgeid (inglasi 40%, afrikaanereid 57%) ja 10% asiaate ja segaverelasi. Diskriminatsioon – (lad. eraldama, lahutama) alavääristamine, erinev suhtumine erinevatesse rassidesse Segregatsioon – (lad. eraldama) rassiline eraldamine (segaabielude keeld, eraldi koolid, kinod, bussid jne.) Apartheid – (afrik
annaabi.ee 
