Pea ja kaelalihased Miimilised pea lael (algavad luult ja kinnituvad nahale/lihasele või vastupidi) m. epicranius -KOLJU PEALNE LIHAS koosneb kahest osast m. levator labii superioris -ÜLA MOKA TÕSTUR LIHAS m.occipitofrontalis -KUKLA LAUBALIHAS m. zygomaticus - SARNALIHAS galea aponeurotica -KÕÕLUSE TANU m. levator anguli oris -SUUNURGA TÕSTURLIHAS venter frontalis et occipitalis - m. temporoparietalis -OIMUKIIRULIHAS m. orbicularis oculi -SILMASÕÕRLIHAS m. depressor anguli oris -SUUNURGA ALLARÕHUJA LIHAS m. depressor labii inferioris -ALA MÕKA ALLARÕHUJA LIHAS m. nasalis -NINALIHAS m. mentalis -LÕUATSILIHAS m. orbicularis oris -SUU SÕÕRLIHAS m. buccinator -PÕSELIHAS (ainuke lihas mida katab sidekirm) m
kergitamine ja kortsutamine Silmasõõrlihas/ Silma sisenurk Silmalaugude Võimaldab silmade m.orbicularis küljes, avamist ja oculi silmavälisnurk sulgumist ning nende pingutamist Suusõõrlihas Paikneb ringi Suunurga naha ja Teostab suu m.orbicularis oris ümber suu, algus vastavate avamist ja ja lõpp pole ülalõualuude sulgemist ning määratavad külge osaleb koos teiste lihastega nt puhumise, imemise ja
Põselihas Ülalõualuul Suunurki ümbritsev Moodustab suukoopa külgmise purihammaste nahk seina kohalt Suunurgatõstur Silmahambaauk Alahuule nahk Kaelanahalihase jätkuks, tõmbab alahuult alla ja lateraalsele Suunurgalangetaja Alalõualuu Suunurga ja ülahuule Tõmbab suunurka alla alumine serv nahk Ninalihas Ninaselg Ninaselja kõhreline Ahendab ninasõõrmeid, surub osa kõhrelist osa allapoole, lamendab ninatiiba Mälurlihas* Sarnakaar Alalõualuuharu Tõstab alalõualuud, surub
Sageli kasutavad need lapsed alguses sondi toitmisel. Silmaarstid sageli soovitavad kõõrdsilmsuse operatsiooni edasilükkamist, kuna see sageli paraneb aja jooksul. Silmaoperatsioonid võivad olla positiivse mõjuga, vanematel patsientidel sisestatakse silmalau sisse ka kullast raskusi, mis teeb nende jaoks silma sulgemise lihtsamaks. Plastiline kirurgia võib samuti olla lahenduseks, tehakse närvisiirdamist, nö naeratuseoperatsiooni, mille käigus siirdatakse närv suunurga lihastesse. Kodune Imikute jaoks on vaja spetsiaalseid pudeleid või sondi. Hoolikalt peab jälgima silmade hügieeni, aga ka kaitset päikesevalguse ja kuivuse eest. Vajalik on pidev füsioteraapia ja arendavad mängud, neile peab pakkuma füüsilisi väljakutseid ja lihaste treenimist. Kasuks tulevad keele ja suu massaaž, muusikaline arendamine, pidev mängimine ja tegevusteraapia, sensoorne teraapia. Oluline on lapses arendada enesekindlust ja veendumust, et teda
Sageli kasutavad need lapsed alguses sondi toitmisel. Silmaarstid sageli soovitavad kõõrdsilmsuse operatsiooni edasilükkamist, kuna see sageli paraneb aja jooksul. Silmaoperatsioonid võivad olla positiivse mõjuga, vanematel patsientidel sisestatakse silmalau sisse ka kullast raskusi, mis teeb nende jaoks silma sulgemise lihtsamaks. Plastiline kirurgia võib samuti olla lahenduseks, tehakse närvisiirdamist, nö naeratuseoperatsiooni, mille käigus siirdatakse närv suunurga lihastesse. - Kodune Imikute jaoks on vaja spetsiaalseid pudeleid või sondi. Hoolikalt peab jälgima silmade hügieeni, aga ka kaitset päikesevalguse ja kuivuse eest. Pidev füsioteraapia ja arendavad mängud, neile peab pakkuma füüsilisi väljakutseid ja lihaste treenimist. Kasuks tulevad keele ja suu massaaz, muusikaline arendamine, pidev mängumine ja tegevusteraapia, sensoorne teraapia. Oluline on lapses arendada enesekindlust ja veendumust, et teda armastatakse
nahk ninasõõrmeid Naerulihas Suunurgatõstur Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. risorius Mälurlihase ja Suunurga nahk Tõmbab m. levator Ülalõualuu Suunurk Tõstab kõrvasüljenäär suunurka anguli oris silmahambaauk suunurka me sidekirme lateraalsele Põselihas Suur sõõrlihas
· Näoharud moodustavad plexus parotideuse a. Ülemine tüvi rr temporales, zygomatici, buccales supm frontalis, kõrva ja silmaümbruse, ülehuule ja põsepk ülaosa lihased b. Alumine tüvi rr buccales inf, r marginalis mandibulae et collipõsepiirkonna alaosa, alahuule ja lõua lihased, platysma Ühepoolset halvatust iseloomustab suunurga allavajumine, nasolabiaalvao lamenemine, silma sulgumisvõimetus jm. 3. N glossopharyngeus 9, 3 vistseraalkaare närv Nucl ambiguus branhiomotoorne (neelu ja pehmesuulae lihased) Nucl salivatorius inf parasümpaatiline/ visteromotroone, ümberlülitus gangliot oticumis Nucl gustatorius maitsetundlikkus keele tagumiselt kolmandikult Nucl solitarius vistserosensoorsed Ganglion sup/inf kõigi tundeneuronite kehad Harud: 1
kiirjalt ja nende kokkutõmbel näo avaused Kõõlustakust, silmakoopal Laup naha all sulgevad või avanevad, muutub näoilme. Silmasõõrlihas Silmaava Silmalaugude küljed Silmade avamine ja sulgemine, pilgutamine Suusõõrlihas Vastav alalõualuu suunurga naha külge Suu avamine ja sulgemine; puhumine, kinnitub vilistamine, imemine Sarnalihased Põse sarnaluu Suunurk; ülahuule Tõstab suurnurki; kokku tõmbudes piirkond põhjustab ülahuule esiletungimist ja
temperamendile iseloomulikumad jooned. Hinnatakse ka kaasasündinud reflekse-mille abil hinnatakse lapse närvisüsteemi seisundit. - Käed jalad paindunud- kui tõstetakse, jääb sirgesse asendisse - kõditada suunurka, keerab pea samasse suunda. - Haarde refleks - Sammurefleks - Jalataldade alt sirutusrefleks jne. NB! Osad refleksid kaovad, On diagnostilised, hiljem tekib oskus teadlikult kontrollida, refleksid kaovad. Osad refleksid jäävad (suunurga refleks, imemisrefleks) 3 ontogeneesi pööret 1) Eluvõimelisuse saavutamine 2) Loode adapteerub rasedusele ja sünnituse stressile 3) Emavälised tingimused Seaduspärasused arengus : 1. Tsefalokaudaalne trend- peast allapoolne areng. Enne areneb pea ( aju) ja hiljem keha. 2. Proksimodistaalne trend- keskelt väljapoole. Arenevad lapse oskused end liigutada. Enne oskab laps ennast keerta, kui puru sõrmede vahele võtta. 3
M. levator maxilla ülahuule lateraalne osa -ülahuule eversioon ja tõstmine labii ja nina -ninasõõrmete laiendamine superioris alaeque nasi M. levator maxilla ülahuule lateraalne osa -ülahuule eversioon ja tõstmine labii superioris M. os zygomaticum ülahuul -ülahuule tõstmine ja eversioon zygomaticus minor M. arcus zygomaticus suunurk -suunurga tõstmine zygomaticus -viib suunurga lateraalsele major (the muscle of joy and happiness) M. depressor mandibula suunurk -langetab suunurka anguli oris -viib lateraalsele (the muscle of sadness) M.levator maxilla suunurk -tõstab suunurka anguli oris M. risorius fascia masseterica suunurk -tõmbab suunurka lateraalsele M
Nina-moka tõstur - m. levator Alalõualuu (car), otsmikulihas (Ru), Ülamokk (car, su), ülamokk ja Ülamoka tõstmine ja ninasõõrmete nasolabialis otsmiku- ja ninaluu (eq) ninakülg (Ru, eq) laiendamine Sarnalihas - m. zygomaticus Kilbikukõhr (car), mälumislihas Suusõõrlihas suunurgas, (car ka:) Suunurga tahapoole tõmbamine, (car (su), näoköber (Ru), näohari (eq) kõrisidekirme ka:) kilbiku ettepoole tõmbamine ning kõripiirkonna naha pingutamine ja liigutamine Silmasõõrlihas - m
Musculus temporalis o: fossa temporalis i: processus coronoideus mandibulae f: surub kokku eeskätt eesmisi hambaid Musculus masster o: arcus zygomaticus i: tuberositas masseterica mandibulae f: suleb suud, surub kokku tagumisi hambaid MIIMILISED LIHASED Suu ümbrus Musculus orbicularis oris ringi ümber suu suudlemislihas f: ahendab suuava Musculus buccinator o: mandibula ja maxilla külgpinnad suunurga piirkond Nina lihased Musculus nacalis o: maxilla eesmine pind i: nina tipu ja ninatiiva piirkond f: ahendab ninasõõrmeid Muscuius orbicularis occuli o: pars lacrimalis silmakoopa mediaalses osas ümber pisarakoti + pars palpebralis (silmalaud) + pars orbitalis (ümber silmakoopa ) f: tõmbab kulme alla ja põski üles Väliskõrva lihased Musculus auricularis superior o: fascia teporalis i: kõrvalest
- surub kokku eeskätt eesmisi hambaid (hammustamine!) M. masseter: o. - arcus zygomaticus; i. - tuberositas masseterica mandibulae; f. - suleb suud, surub kokku tagumisi hambaid (purihambaid!) 3. Miimilised lihased: a) Suu ümbruse lihased: Näiteks - m. orbicularis oris: paikneb ringi ümber suu (algus ja lõpp pole seega määratavad!), moodustab huulte põhimassi ("suudlemislihas"); f. -ahendab suuava (ahendaja e. konstriktor!) - m. buccinator: o. - mandibula ja maxilla külgpinnad; i. - suunurga piirkond; f. - surub põske vastu hambaid, tekitab suus "pumbaefekte" (pasunapuhumine, imemine jne.) Veel kuuluvad siia rühma: m. zygomaticus major et minor, m. risorius, m. levator anguli oris, m. depressor anguli oris, m. depressor labii inferioris, m. mentalis, m. levator labii superioris alaque nasi ja platysma (viimane - vt. kaelalihased!). Enamik neist lihastest on laiendajad e. dilataatorid üksinda töötades tõmbavad (suu-)ava vastavas suunas laiemaks. b) Nina lihased: Näiteks: m
iseloomulik tunnus on silmade valguskartus. Läbipõdemisel annavad leetrid püsiva immuunsuse. Teisel päeval peal haigustunnuste ilmnemist ilmuvad suuõõnde põse limaskestale eespurihammaste kohal sinkjaspunased erkpunase äärisega laigud (Kopliki laigud). Sarlakid Sarlakid on lööbelistest laste nakkushaigustest ainus bakterite poolt tekitatud infektsioon; tekitajaks Streptococcus pyogenes. Lööve on erepunane ja oleks nagu mannateradega üle puistatud. Lööve puudub ninatiiva-suunurga kolmnurgas. Keele papillid on punakaslillad ja suurenenud, meenutades vaarika- või maasikamarja. Haige keel õhetab. Herpes viirus (Herpes simplex) Herpes viirus ei kuulu küll laste nakkushaiguste hulka, kuid oma laialdase leviku tõttu on ta hästi tuntud. Esmane nakatumine toimub sagedamini lapseeas ja võib ilmneda ägeda stomatiidina ehk suulimaskesta põletikuna, millega kaasneb kõrge palavik. Mida väiksem on laps, seda raskem on haiguse kulg. Algselt suurenevad lõuaalused ja
annaabi.ee 
