ANDEKA LAPSE TUNNUSED Andekust on keeruline defineerida. Lindgren ja Suter (1994) käsitlevad andekatena lapsi, kes oma väljapaistvate võimete poolest suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Andekad lapsed kuuluvad erivajadustega laste hulka, sest nad vajavad oma arengupotensiaalide realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002)
Õpilane kontrollib oma mõtteid, kas need on referaadi koostamiseks piisavad, õiged ja asjakohased. Siin veel õpilane analüüsib, mis võib olla ebaoluline referaadi kirjutamisel. Süntees. Õpilane mõtleb läbi oma väited ja mõtleb, kuidas neid põhjendada. Kaalub läbi oma seisukohad, jõuab oma arvamusele, mis aitab luua lahenduse ja järelduse. Hindamine. Kontrolltulemuste tõlgendamine. Edastatud informatsiooni väärtustamine ja selle üle otsuse langetamine (Lindgren ja Suter, 1994). Referaadi koostamisel on eriti tähtsad rollid arusaamisel ja analüüsimisel. Mida teha, kuidas teha, millest teha jne. Tõenäoliselt tehtavad vead selle ülesande lahendamisel on ilmselt seotud rakendamise, analüüsi ja sünteesiga. Kui palju infot on õpilane võimeline mälust leidma, seda seostama jne. Mõtlemine on oluline osa peaaegu kõikides tegevuste sooritustes, kuna tegevuse käigus jälgib
Erivajadustega lapsed probleemi olulisus tänapäeva Eestis. Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastst vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks (Lindgren, Suter 1994). Eesti lastest esineb kuni 20%-l arenguhäireid. Mõned neist on väikesed ja lühiajalise tähelepaneliku suunamise abil ületatavad, kui neid õigel ajal märgatakse. Varajane märkamine on aga tõsine probleem. Uuringute tulemusel on selgunud, et lapse arenguliste erivajaduste esmase märkajana on esikohal lapsevanem, seejärel lasteaia õpetaja, tunduvalt harvem perearst. Siit tulenebki esimene probleem kes kannab vastutust lapse arengu eripära märkamises
tervele tööstussotsioloogiale. Formaalsed grupid on grupid, mis on loodud teatud ülesannete täitmiseks. Informaalsed grupid on formaalsete gruppide sees inimestevaheliste suhete ja kontaktide alusel tekkivad grupid. Sotsialiseerumine. Sotsialiseerumise agendid ja mehhanismid. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpitakse hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimesele, kes on ühiskonna täieõiguslik ja aktiivne liige ( Lindgren Suter, 1994, S65) Sotsialiseerumine läbi kogu elu, seejuures teatud omavahel seotud ning üksteisest tingitud astmetena kulgev protsess, millel on individuaalsed jooned, kuid mida samas määravad antud ühiskonna põhiiseärasused (Kenkmann, Loenguid sotsioloogia üldkursusest, 1997,lk.46) Sotsialiseerumine on indiviidi ja teda ümbritsevate kaasinimeste vastastikuse mõjutamise protsess, mille käigus võetakse sotsiaalse käitumise eeskujusid ja kohandatakse endale
hoiakud, normid ja käitumisoskused. Õppekava (curriculum)- on riiklik dokument, mis paneb paika kohustuslike õppeainete nimekirja ning nende õpetamise sisu ja mahu arvestades õppija vanust. Kasutatud allikad Goebel, W., Glöckler, M. (2002). Laps: meditsiinilis-pedagoogiline nõuandja. Kirjastus: PreMark. Hirsijärvi, S. & Huttunen, J. (1998). Sissejuhatus kasvatusteadusesse. Tallinn: Medicina. Lindgren. H. C., Suter, W. N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas. Tartu Ülikooli kirjastus. Kera, S. (2004). Üheskoos teel. Lapse arengust ja kasvatusest. Tallinn: Ilo. Koolieelse Lasteasutuse Seadus. (1999). Riigi Teataja, 1999, I, 27, 387 Krull, E. (2001). Pedagooggilise psühholoogia käsiraamat. Tartu Ülikooli kirjastus. Paloheimo, M. (2002). Lapsepõlve mõjud. Tallinn: Varrak. Peegel, L., Solman, K. (2005). Käsiraamat lapsehoidjale 0-7a. Lapse areng ja kasvatus. Tartu: Proseminaritöö
our attention, our memory, our judgment, and literally to become more intelligent than we were before. 1920-1950ndad · USA mõju: biheiviorism (käitumise uurimine, eksperimendid loomadega, traditsiooniline kordamise teel õppimine, juhised konkreetsete ainete õpetamiseks) · Alternatiivsed ideed Euroopas ja USAs · Piaget, Võgotski, gestaltpsühholoogia (Kurt Koffka, Max Wertheimer), Kurt Lewin jt · NB! Eestikeelne põhiõpik Lindgren & Suter "Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas" on esmakordselt ilmunud 1956.aastal. 1985.a täiendatud Albert Bandura (1925) · Kanadast USAsse · Keskkond isiksus (tunnetus!) käitumine · Mudelite alusel õppimine · Sotsiaalne õppimine tavaeskkonnas · Motivatsiooni olulisus jäljendatava kasutamiseks · Enesetõhususe roll tegutsemisel (õppimisel) 1960ndad ja edasi · Mõjutused kognitiivsest psühholoogiast
inimestel võivad olla erinevad mõtted ühe ja sama objekti kohta - konkreetsete operatsioonide periood (7-12 a); maailmanägemises väheneb enesekesksus; suudetakse objekte klassifitseerida, seoseid nende vahel leida (eeldab loogilist mõtlemist) - formaalsete operatsioonide tase (alates 12 a.); suudetakse mõtleda abstraktsetes kategooriates Erik Erikson: isiksuse arengufaasid kirjeldatuna läbi psühhosotsiaalsete kriiside (allikas: Lindgren, H., Suter, N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas) · Väikelaps. Globaalne usaldus/usaldamatus (-1 eluaastat). Lapsed õpivad, kas keskkond on sõbralik v ebasõbralik, kas nad võivad loota sellele, et keskkond pakub neile seda, mida nad vajavad. Kui hooldaja suudab rahuldada lapse baastarbed toidu, füüsilise heaolu, mugavuse, armastuse järele, omandavad lapse ootused usaldusliku iseloomu. Vastupidi: kui lapsel tuleb taluda halba kohtlemist,
inimestel võivad olla erinevad mõtted ühe ja sama objekti kohta - konkreetsete operatsioonide periood (7-12 a); maailmanägemises väheneb enesekesksus; suudetakse objekte klassifitseerida, seoseid nende vahel leida (eeldab loogilist mõtlemist) - formaalsete operatsioonide tase (alates 12 a.); suudetakse mõtleda abstraktsetes kategooriates Erik Erikson: isiksuse arengufaasid kirjeldatuna läbi psühhosotsiaalsete kriiside (allikas: Lindgren, H., Suter, N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas) Väikelaps. Globaalne usaldus/usaldamatus (-1 eluaastat). Lapsed õpivad, kas keskkond on sõbralik v ebasõbralik, kas nad võivad loota sellele, et keskkond pakub neile seda, mida nad vajavad. Kui hooldaja suudab rahuldada lapse baastarbed toidu, füüsilise heaolu, mugavuse, armastuse järele, omandavad lapse ootused usaldusliku iseloomu. Vastupidi: kui lapsel tuleb taluda halba kohtlemist,
Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks ühiskonna täieõiguslikele ja aktiivsetele liikmetele. Algteadmised ja oskused sellest, kuidas toimib füüsiline ja sotsiaalne keskkond, loovad aluse sotsiaalse kompetentsuse kujunemiseks. Sotsiaalne kompetentsus kujutab endast võimet suhelda ning olla teistega vastastikustes seostes kasulikul, abivalmil ja toetaval viisil (Lindgren ja Suter, 1994). Rääkides sotsiaalsest kontekstist lapse arengus ei saa mööda Võgotski sotsiaalkultuurilisest teooriast ja sotsiaalse õppimise teooriast. 3 Võgotski sotsiaalkultuuriline teooria (Veer ja Valsiner, 1991; Kozulin, 2003) sai alguse 1920. 30. aastatel. Võgotski arvates mõjutab keskkond otseselt lapse arengut
mõtted ühe ja sama objekti kohta - konkreetsete operatsioonide periood (7-12 a); maailmanägemises väheneb enesekesksus; suudetakse objekte klassifitseerida, seoseid nende vahel leida (eeldab loogilist mõtlemist) - formaalsete operatsioonide tase (alates 12 a.); suudetakse mõtleda abstraktsetes kategooriates Erik Erikson: isiksuse arengufaasid kirjeldatuna läbi psühhosotsiaalsete kriiside (allikas: Lindgren, H., Suter, N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas) · Väikelaps. Globaalne usaldus/usaldamatus (-1 eluaastat). Lapsed õpivad, kas keskkond on sõbralik v ebasõbralik, kas nad võivad loota sellele, et keskkond pakub neile seda, mida nad vajavad. Kui hooldaja suudab rahuldada lapse baastarbed toidu, füüsilise heaolu, mugavuse, armastuse järele, omandavad lapse ootused usaldusliku iseloomu. Vastupidi: kui lapsel tuleb
of Integrated Care 5(31). International Journal of Integrated Care 10. Alakeson V and others (forthcoming) Integrated Care and Lloyd J and Wait S (2005) Integrated Care: A guide for policymakers. Efficiency (working title). London: Nuffield Trust. London: Alliance for Health and the Future. Armitage GD, Suter E, Oelke ND and Adair C (2009) `Health Mowlem A and Fulop N (2005) Integration of Health Care Delivery systems integration: state of the evidence', International Journal Systems: A review of the evidence. London: King's College London. of Integrated Care 9(17), 111. Ouwens M, Wollersheim H, Hulscher M and Grol R (2005)
aktiivsus, hoolimatus ja impulsiivsus. Conduct disorder - käitumishäire. Tavaliselt lapseeas alanud käitumis-ja tundeelu häired. Tunnused: korduv ja püsiv düssotsiaalsus. Üks alaliikidest on tõrges-trotslik käitumine. Behavior problems/difficulties - probleemne käitumine on igasugune käitumine, mis tekitab raskusi, see tähendab takistab õpilase või klassi normaalset tegevust või viitab raskuste olemasolule, see tähendab õpilane või klass ei tööta efektiivselt (Lindgren & Suter, 1994). Kui defineerida neid kui raskusi, siis kui oled eripedagoog, tuleks neid pigem defineerida kui probleeme. Deviant behavior - deviantne ehk hälbiv käitumine. See on kõrvale kaldumine inimeste vaheliste suhete normist. Seda terminit kasutavad üldiselt sotsioloogid. Psühholoogid kasutavad pigem terminit anormaalne. Kuigi seda terminit kasutatakse nii ka psühhiaatrias ning pedagoogikas. Nii nagu normaalne käituminegi on ka kõrvalekaldumine normidest suhteline.
mida ei suuda neile pakkuda traditsioonilised kooliprogrammid. Silmapaistvateks tulemusteks võimeliste laste hulka kuuluvad need, kes on näidanud mõnda järgmistest võimetest kas eraldi või kombineeritult: üldist intellektuaalset võimekust; spetsiifilist akadeemilist võimekust; kreatiivset e loomingulist mõtlemist; liidrivõimeid; võimekust tegeleda kujutava või näitekunstiga; psühhomotoorset võimekust" (Lindgren, Suter 1994: 448) väitel (Unt 2005: 15). Igapäevases kõnepruugis võime kohata mõiste andekus kaht vägagi erinevat käsitlust. Ühel juhul mõistetakse selle all midagi äärmiselt ebatavalist, väga harva esinevat, mida tuleb otsida nagu kullatera. Teisel juhul ei peeta aga andekust eriliseks harulduseks, vaid üsna tihti esinevaks nähtuseks, mille määr on isikuti erinev; ühtlasi peetakse silmas iseäranis seda, et lastel ilmnevad anded paljudel aladel üks on
annaabi.ee 
