b = 11,967 [cm] h = 8,850 [cm] Rp = (3 * 1283 * 20) / (2 * 11,8* 8,7²) = 43,1 [kgf/cm²] = 4,3 [N/mm²] 3.4 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud telliskivist. Kasutati poolitatud telliseid, kus poolikud kivid olid asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed ning arvutati survepind valemiga 6. Proovikeha asetati pressile. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni. Pressil asetsevalt manomeetrilt võeti lugem ningarvutati purustav jõud valemiga 7. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi 8 järgi. Valem 6: S = b * c / 1000 S survepinna suurus [cm2] b survepinna laius [mm] c survepinna pikkus [mm] Näide: S = 118 * 109 / 100 = 128,62 [cm2] Valem 7: F = H * 125000 / 300
b = 11,9 [cm] h = 8,833 [cm] Rp = (3 * 1483,33 * 20,0) / (2 * 11,9 * 8,833²) = 47,93 [N/mm²] 2.4 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud telliskivist. Kasutati poolitatud telliseid, kus poolikud kivid olid asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 [mm] ning arvutati survepind valemiga 6. Proovikeha asetati pressile. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetsevalt manomeetrilt võeti lugem ningarvutati purustav jõud valemiga 7. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi 8 järgi. Toote partii survetugevus arvutati kui aritmeetiline keskmine kuue proovikeha katsetulemustest täpsusega 0,1 [N/mm²]
V4=2594,8cm3 V5=2613,2 cm3 V6= 2580,9cm3 Vee tihedus 1g/cm3 Keskmine veeimavus massi järgi 8,9% ja mahu järgi 17,0% 3. Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikehasi koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi 3.4 järgi: Tabel nr 3- Survetug evuse määrami ne
2,2 2616,3 2212 2454 11 20,9 3,1 2418 2728 13 23,4 3,2 2599,5 2330 2630 13 23,5 2 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevus määratakse pooleks tehtud silikaattellisega, mille pooled asetsetakse üksteise peale. Enne katsetamist määrati survepinna mõõtmed. Tellis asetsetakse pressi keskele ja viiakse kokkupuuteni ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt purunemiseni. Katse tulemus on toodud tabelis 4.3. Survetugevus arvutatakse valemiga: (4) kus Rs proovikeha survetugevus, N/mm²; F purustav jõud, kgf; S proovikeha ristlõikepind, cm² Tabel 4.3 Survetugevus
b h 212-1 40 40 1,30 3,05 212-2 40 40 1,30 3,05 2,97 212-3 40 40 1,20 2,81 213-1 40 40 2,45 5,74 5,74 213-2 40 40 2,45 5,74 213-3 40 40 2,45 5,74 4.3.2 Survetugevus Survepinna suurus 1600 mm2. Tabel 4.3 Kivistamis- Purustav jõud, Survetugevus Proovikeha nr. tingimus kN Üksik, N/mm2 Keskmine, N/mm2 6 3,75 6 3,75 6 3,75 212 20oC 3,86
2:20 40 6:40 40 9:09 0 2:40 40 7:00 40 9:30 1 3:00 40 7:10 30 9:49 3 3:20 40 7:20 35 9:57 1 3:40 40 7:30 35 10:06 1 4:00 40 7:35 24 10:25 0 Tabel 3. Survetugevuse määramine Survepinna suurus: 25 [cm2] Purustav Survetugevus Proovikeha Manomeetri jõud Üksik Keskmine nr. näit [kgf] kgf / cm 2 MPa MPa 135 2250 90,0 9,0 246 - 1
222-2 40,8 41,3 104 22,6 2,22 1617 222-3 39,4 40,8 270 62,4 6,12 5,99 1274 223-1 40,0 40,0 252 59,6 5,85 1269 223-2 40,3 40,4 95 21,9 2,15 2,18 1435 223-3 39,1 40,7 96 22,4 2,20 1489 5.4.2 Survetugevus Survepinna suurus 1576 mm2 Valem 3. Rs = k*( P / F0) Tabel nr. 5 Survetugevus Proovi- Kivistami Purustav Survetugevus keha s-tingimus jõud, kgf Üksik Keskmine N/mm2 nr. kgf/cm2 N/mm2 222-1 + 20ºC 772 30,9 3 3,5 ~95% RH 1028 41,1 4
2:20 40 6:40 40 9:09 0 2:40 40 7:00 40 9:30 1 3:00 40 7:10 30 9:49 3 3:20 40 7:20 35 9:57 1 3:40 40 7:30 35 10:06 1 4:00 40 7:35 24 10:25 0 Tabel 3. Survetugevuse määramine Survepinna suurus: 25 [cm2] Purustav Survetugevus Proovikeha Manomeetri jõud Üksik Keskmine nr. näit [kgf] kgf / cm 2 MPa MPa 135 2250 90,0 9,0 246 - 1
m1 proovikeha mass veega immutatult, [g]; m proovikeha mass kuivatatult, [g]; V kuiva proovikeha maht, [cm3]; v - vee tihedus, [g/cm3]. 3.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi 3 järgi. Valem 3: Rs = F/S , kus Rs proovikeha survetugevus, [kgf/cm2];
Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutati veeimavus mahu järgi valemiga (3). wv=(m1-m)/v/V*100 (3) wv veeimavus mahu järgi [%] V kuiva proovikeha maht [cm3] v - vee tihedus [g/cm3] 3.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud
Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm. Joonestatakse graafik F=f(). Suure defromeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide kõveralt. Valem nr 7: Rs = P / a*b , kus P graafikust määratav jõud a,b survepinna mõõtmed. 4. Töö vormistamine Puidu liik kuusk 4.1 Niiskussisalduse määramine Proovikeha Keskkond Aastaringi Proovikeha Niiskuse sisaldus, [%] nr. d tihe/hõre mass [g] Enne Pärast kuivatamist kuivatamist 1 5,92 5,48 8,03
Valem 2: Valem 3: wk veeimavus massi järgi [%] wv veeimavus mahu järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud
tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide kõveralt. Tabelis 4.4. on toodud proovikehade deformatsioonid. Valemiga (7) arvutatakse survetugevus. (7) kus P graafikust määratav jõud; a,b -. Survepinna mõõtmed. Tabel 4.4 Proovikeha deformatsioon Keha 1 Keha 2 Survejõud, Deformatsioon, Survejõud, Deformatsioon, kgf mm kgf mm 0 0 0 0 340 1 320 1 340 2 350 2 360 3 375 3 370 4 430 4
Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk veeimavus massi järgi [%] wv veeimavus mahu järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi poolikute proovikehadega nii, et murtud otspinnad oleks vastassuundades. Enne katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundi jooksul peale katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse valemiga 4. Valem 4: Rs - proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N]
5.30. – parandustegur 5.31. w – antud niiskussisaldus [%] 5.32. 5.33. 6.5 Valem nr.6 R ,W RS ,12= S30 5.34. K 12 RS ,12 5.35. – katsekeha survetugevus standartniiskusel, kui niiskussisaldus on üle 30%[N/mm²] 5.36. K 30 12 – redutseerimiskoefitsent 5.37. 5.38. 6.6 Valem nr.7 P RS = 5.39. a ∙b 5.40. 5.41. P – graafikust määratav jõud [kgf] 5.42. a, b – survepinna mõõtmed [mm] 5.43. 5.44. 6. Järeldused 6.1. Mänd, mis on kuivatus kapis olnud, selle niiskus on 0% ja immutatud puidul on ~60 %. Katse andmetest tuleb ka välja, et mida niiskem on puit seda tihedam see on. Täiesti kuiva puu (0% niiskust) tihedus on ~450 kg/m³ ja immutatud puu (niiskust ~60%) tihedus on üle 600 kg/m³. Katseandmetest järeldub, mida kuivem on puit seda tugevam see on. Kuiva puidu survetugevus on 70,9 N/mm² ja immutatul 17,2 N/mm². 6.2.
Esineb: Paisude jalamil, Ventiilide, kraanide, torustikule monteeritud reg-seadmete kiirel sulgemise Pumpade jäsul seiskamisel Eriti ohtlik-pikkades torudes, milles suured vedelikumassid voolavad suure kiirusega Mis on hüdrauliline raadius ja depressiooni lehter? Voolu suhe ristlõikepindala hõlmatud märg. Alanduslehter on töötava kaevu, veehaarde või muu põhjavee taset alandava objekti ümber kujunev põhjavee vaba-või survepinna lehterjas nõgu. Mis on Visual Modflow? USA Geoloogiateenistuse arvutiprogramm, mida kasutavad hüdrogeoloogid põhjavee voolude simuleerimiseks läbi põhjaveekihtid Mis on eutrofikatsioon? Veekogude rikastumine toitainetega. Toimub taimsete toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerimise tagajärjel. Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata.
Valem 2: Valem 3: wk veeimavus massi järgi [%] wv veeimavus mahu järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4
224-3 161,7 40,7 39,9 240 56,0 5,6 225-1 160,9 40,0 39,3 260 63,6 6,4 6,0 225-2 161,3 40,2 39,2 100 24,5 2,5 225-3 161,5 40,1 41,6 90 19,6 2,0 2,25 Tabel 1.3 paindetugevuse määramine 4.4.2 Survetugevus Survepinna suurus 25 cm2 või 16 cm2 kuivatuskapis kuivatatud proovikehade puhul. (224-3 ning 225-1) Proovikeha Kivistamis- Keskmine Purustav Survetugevus nr. tingimus purustav jõud, kgf Üksik Keskmine N/mm2 jõud, kgf Kgf/cm2 N/mm2 Toas 1000
𝜌𝑣 – vee tihedus [g/cm³] Veeimavus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolme proovikeha katsetulemustest. Vaata Tabel 5.2.1. 4.3. Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed ning viga ei tohi olla üle 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi järgi: 𝐹
Inimmõju lõppedes taastub põhjaveekogus mõne aastaga. Mõju ökosüsteemidele Kaevandustest ärajuhitava vee ja maaparanduse mõju veest sõltuvatele ökosüsteemidele on olnud läbi aegade täheldatav laialdastel aladel, tänaseks on tendents kunagise olukorra osalisele taastumisele (kaevanduste sulgemine, maaparandussüsteemide amortiseerumine). Veehaarete intensiivne veevõtt sügavatest survelistest veekihtidest ja sellest tulenev survepinna alanemine ei ole mõjutanud ülejäänud veekihtide ja põhjaveest sõltuvate elupaikade seisundit. Veehaarete veevõtt pole Eestis teadaolevalt kaasa toonud veest sõltuvate elupaikade kahjustamist, välja arvatud Kvaternaari veekihte kasutava Vasavere veehaarde mõju vahetus läheduses asuvatele Kurtna järvedele. Joonis 28 KurtnaVasavere piirkonnas ristuvad erinevad huvid Maavarade kaevandamise, põhjaveevõtu ja looduskaitse erinevate huvide konflikti
b h N/mm2 N/mm2 001-01 40 40 1750 3,98 001-02 40 40 1340 3,05 3,47 001-03 40 40 1482 3,37 5.4.2 Survetugevus Survepinna suurus – 16 cm2 = 1600 mm2. 6 Proovikeha Kivistamis- Purustav jõud, N Survetugevus nr. tingimus Üksik Keskmine N/mm2 N/mm2
R p= (2) 2 b h2 kus F purustav jõud (N); l tugedevaheline kaugus (mm); b tellise laius (mm); h tellise kõrgus (mm). Telliste keskmine survetugevus leitakse tulemuste aritmeetilise keskmisena, täpsusega 0,1 N/mm2. Survetugevuse määramine Survetugevuse määramiseks kasutatakse eelmises katses poolitatud telliseid, mille survepinna mõõtmed leitakse täpsusega 1 mm. Katsekehad tsentreeritakse eelnevalt puhastatud masina surveplaadile ning viiakse press algasendisse. Koormamist alustatakse vabalt valitud koormamiskiirusega kuni poole eeldatava maksimaalkoormuse saavutamiseni (eeldatav maksimaalkoormus 30 kN). Edasine kiirus valitakse nii, et maksimaalse jõu saavutamiseni kuluks vähemalt 1 minut. Juhised koormamiskiiruse valikuks on esitatud tabelis 1. Maksimaalne jõud registreeritakse ning esitatakse protokollis.
l EPS 150 50 27,5 220 4 )(PS 150 50 48,5 388 388 koomustaluyuaemearamine 5.4SoojusisolaGioonimateriali koonaustalurusemiiiiramine Tabel 5.4-l - Sooiusisolafsioonimaterialide Proovikeha Kooimustalul'us, survepinna J6ud 10% Prk Maierjali Survepind, deformatsioonil, lPa nr nimefus m66tmed-trom cm- kcf a b iiksik keskm I EPS 50,0 49-A 24,50 36,5 149.0 2 EPS 51
elevaatorile. Kaevavkombaini lõikeseadme ehitus on analoogne pealselõikuri lõikeseadmega (joonis 10.1). Sõeluri ülesandeks on mulla eraldamine juurikatest. Ehituse järgi liigitatakse peedikoristite sõelurid elevaator-, nukk-, ketas- ja tigusõelureiks. Elevaatorsõeluri ehitus on analoogne kartulivõtturi vastava tööorganiga. Kasutatakse ka lahendust, kus varbelevaatori kohal asub survetrummel või -elevaator, mille kiirus erineb põhielevaatori kiirusest. Kui juurikad jõuavad survepinna mõjupiirkonda, surutakse need tihedalt vastu varbu ning nad hakkavad pöörlema ümber oma telje. Selliselt varbade vastu hõõrudes puhastatakse juurikad mullast ja pealsetükkidest. Vahekonveierid võivad olla lint- või varbtüüpi. Varbkonveieri veoelementideks on ketid. Vahekonveieri ülesandeks on viia materjal (pealsed või juurikad) ühelt tööorganilt teisele. Laadimiskonveier kujutab endast kraapidega varbkonveierit. Kraabi moodustavad reas paiknevad püstsõrmed
annaabi.ee 
