1)Foonmuutused muutus, mis on soodustavaks teguriks kasvaja tekkes. Kroonilised põletikud, aeglaselt paranevad haavad, arengurikked, hormonaalsed häired. 2)Prekantseroosid otsesed protsessid, mis võivad üle minna kasvajaks. Patoloogilised hüperplastilised vohandid. Vähki põhjustavad mutantsed geenid jaotuvad kahte klassi: 1) Onkogeenid - geenid, mille mutantsed alleelid stimuleerivad rakkude jagunemist; 2) Tuumori supressorgeenid - mutantsete geenide puhul ei suudeta pärssida rakujagunemist. Ühest mutatsioonist ei piisa vähi tekkeks, meie rakkudes toimub igapäevaselt mitmeid mutatsioone, kasvaja võib tekkida aga alles siis, kui neid kuhjub väga palju ühte kohta. Pahaloomulinseks võib kasvajat lugeda siis, kui rakud on omandanud võime tungida ümbritsevatesse kudedesse. Pahaloomuline kasvaja oma destrueeriva kasvuga lõhub veresooni ja kasvaja rakud satuvad soonde
* õpitakse tundma raku jagunemist, geeni ekspressiooni, valgusünteesi * uuritakse mutageenide toimet * katsetatakse vähi ravi Vähirakke võimalik saada normaalsetest rakkudest töötlemisel kartsinogeenidega (kantserogeenidega, mutageenidega): * mutageensed ained aflatoksiin, bensopüreen, nitrosoamiinid * kiirgused UV-, röntgen-, gammakiirgus * teatud viirused papilloomiviirus Geenid, mille mutatsioonidest saab alguse vähi teke, jaotatakse kahte suurde klassi: Tuumor supressorgeenid Normaalsed produktid hoiavad ära rakutsükli jätkumise ilma teistelt rakkudelt tuleva signaalita Mutantse geeni puhul kaob kontroll rakutsükli üle produkt ei hoia ära raku jagunemist ilma signaalita Onkogeenid Normaalsete proto-onkogeenide mutantsed alleelid Proto-onkogeenid stimuleerivad rakutsükli iga faasi algust Aktiveeruvad ainult siis, kui tingimused raku paljunemiseks soodsad Mutantsed proto-onkogeenid on aktiivsed igal ajal ja stimuleerivad rakutsükli faaside
mida viirused on rakkudesse toonud, indutseerib proliferatsiooni ilma kasvufaktorita. põhjustavad rakkude muutumise 11. Onkogeenid kui signaaliülekande valgud ( ras onkogeen kasvajarakkudeks. Nende geenide produkt ja G valk) domineerib proto-onkogeenide produkti üle. · Onkogeen ras on G-valgu muteerunud vorm, · Tuumori supressorgeenid: kasvaja arengut mis on rakus püsivalt seotud (ras)GTPga, mis takistavad geenid, mis muutumisel indutseerivad on aktiivne ja seetõttu aktiveerib pidevalt teisi kasvaja teket. ensüüme signaaltees, kokkuvõttes aktiveerides 2. Onkoviirused ja retroviiruste onkogeenid ( v-onc) transkriptsioonifaktoreid.(kõige sagedasem
Iseloomulik fenotüüp; kontrollimatu kasv lokaalne invasiivsus: metastaseerumine Kasvajatekke etapiviisilisus Enamik vähke kannab mitmeid geneetilisi mutatsioone: 1)mitmete onkogeenide mutatsioonid; 2) kahe või enama supressorgeeni kadumine; Vähitekke molekulaarsed alused - mitteletaalne geneetiline kahjustus: mutatsioon; - osalevad normaalsed regulaatorvalgud: - kasvu indutseerivad nn. protoonkogeenid; - kasvu pidurdavad nn. kasvajate supressorgeenid; - apoptoosi regulaatorid; - DNA-reparatsiooni geenid; Onkogeenid - Onkogeenid tekivad proto-onkogeenide muteerumise tagajärjel. - Proto-onkogeenid on vajalikud raku normaalseks funktsioneerimiseks, reguleerivad raku kasvu & diferentseerumist - Tähistus: 3 tähelise lühendina, ees liide v- viraalne, c- rakuline Protoonkogeenide mutatsioonid: a) punktmutatsioonid; N. ras onkogeenis; b) translokatsioon; N. Philadelphia kromos
1. Punktmutatsioonid, 2. geeni amplifikatsioon, 3. translokatsioon aktiivse promootori või enhanseri alla, 4. partneronkogeenide translokatsiooniline ühendamine. 122. Onkogeenid. Geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist, aga võib põhjustada loomarakkude kasvu täieliku peatamise või ka vohamise koekultuuris ja kasvajate teket in vivo. 123. Pro-onkogeenid. Viirusonkogeenide rakulised eellased. 124. Onkogeenide supressorgeenid. Suruvad kasvaja maha. 125. Pärilikud kasvajad. Pärilikud vähisündroomid moodustavad ligikaudu 5% kõikidest rinna-, munasarja- ja soolevähi juhtudest. Pärilike kasvajasündroomidega seotud geenid, mis võimaldavad määrata vähi geneetilist riski probandil. 126. Rinnavähk. Mutatsioonid rinnavähi supressorgeenides BRCA1 ja BRCA2, mis asuvad vastavalt inimese 17. ja 13. kromosoomis, põhjustavad päriliku rinnavähi teket. Eelsoodumus kasvaja tekkeks
Supermutageenid 10-1-10-2 Kiirgus mutagenees Kiirgusdoos tõstab proportsionaalselt muatsioonisagedust o Mutatsioonid, aeg ja koht Somaatilised ja generatiivsed mutatsioonid Regulatoorgeenide mutatsioonid (nt. supressormutatsioonid) Otse ja pöördmutatsioonid (reversioonid) Onkogeenetika Onkogeenid, pro-onkogeenid ja supressorgeenid Kasvaja – muutus rakutsüklis, ei toimu apoptoosi Kasvajate tekkepõhjused: o Kromosoomide translokatsioon: ühe krom osa läheb teise külge Nt filadelfia kromosoom o On olemas kasvajaid põhjustav agent - kantserogeen Kõik kantserogeenid on mutageenid Pro-onkogeen saab pihta, sellega aktiveeritakse onkogeen ning hakkab arenema kasvaja
logistilist regressiooni. Need faktorid, millega on kõige suurem assotsiatsioon, tehakse funktsionaalne hindamine ehk siis, kuidas valk funktsionaalselt töötab ja avaldub. Märkimisväärsed SNPi alleelisageduste erinevused viitavad võimalikele uutele geenidele ja lookustele. Seejärel viiakse läbi replikatsioonitest, et teha kindlaks tulemuse õigsus. 56. Vähigeneetika: onkogeenid, proto-onkogeenid, tuumor supressorgeenid, LoH ja Knudsoni hüpotees, genoomi stabiilsus. Onkogeen on geen mis on muutnud konformatsiooni, nt DNA kahjustuse tõttu, ning muutunud pahaloomuse kasvaja tekitajaks. Protoonkogeen on nomaalne geen, mis muutub aktiivseks onkogeeniks mutatsiooni tõttu. Osalevad tavaliselt rakutsükli kontrollis, aitavad reguleerida proliferatsiooni, diferentseerumist ja apoptoosi. Onkogeeni tekkimisel on see kõik häirunud – suureneb proliferatsioon, apoptoosi ei toimu.
Normaalselt on nende produktid olulised signaalide ülekandekaskaadides, transkr. läbiviijatena ja apoptoosi regulaatoritena. Geenmutatsioonid põhjustavad dominantse alleeli tekkimise, mis kutsub esile kasvaja tekke. Onkogeenid – muteerunud normaalsed geenid (proto - onkogeenid) või retroviiruste geenid, mida viirused on rakkudesse toonud ja mis seejärel kutsuvad esile normaalsete rakkude muutumise kasvajarakkudesse oma vigaste produktide onkovalkude või liigse aktiivsuse kaudu. Tuumori supressorgeenid - kasvajat põhjustavad nende retsessiivsed alleelid. geen, mis normaalsena juhib oma produktide kaudu rakujagunemist. Kutsutakse ka anti - onkogeenideks – suruvad alla0 onkogeenide talitlust ja takistavad kasvaja tekkimist mitoosi inhibeerimise kaudu. 2. Mis on onkoviirused ja retroviiruste onkogeenid ( v - onc) Onkoviirused on kasvajaid põhjustavad viirused. Retroviiruste onkogeenid v - onc on DNA fragmendid, milledel on rakke transformeeriv e
Protoonkogeenide, onkogeenide ja kasvajate supressorgeenide mõisted. Protoonkogeenid - tavaliselt raku jagunemist reguleerivad normaalsed geenid, mis muteerudes võivad muutuda kasvajat tekitavateks onkogeenideks. Onkogeenid - raku kasvu või jagunemise kontrollis osalevate normaalsete geenide (protoonkogeenide) üliaktiivsed või üleekspreseerunud mutantsed vormid, mis muudavad normaalse raku kasvajarakuks. Kasvajate supressorgeenid - geenid, mille muteerumisel kaob nende õige funktsioon ning mille tulemusel arenevad kasvajad. Onkogeenide ja kasvajate supressorgeenide dominantne ja retsessiivne olek kasvaja tekkel. Dominantne mutatsioon, mis viib onkogeeni üliaktiivsusele Kaks retsessiivset mutatsiooni, mis inaktiveerivad tuumorsupressor geeni Rakkude jagunemist ja kasvu kontrollivad valgud, mille muteerumine võib viia kasvaja tekkele.
onkovalkude teke translokatsioonil 362. Onkogeenid: geenid, mille alleelid võivad põhjustada rakkude kontrollimatut jagunemist, avastati esmalt RNA viirustel, Rousi sarkooniviiruse 4st geenist põhjustab kasvajaid v-src-geen, teistel leitud üle 100 virulentse onkogeeni v-onc, 363. Pro-onkogeenid: rakulised regulaarorvalgud, onkogeenide homoloogiad eukarüootide genoomis, põhjustavad intensiivset ja ebanormaalset paljunemist, nim c-src 364. Onkogeenide supressorgeenid: kasvajate tekkeks on vajalikud lisamutatsioonid vastavates geenides (supressorgeenides), avastati, uurides harvaesinevaid pärilikke vähkkasvajaid 365. Pärilikud kasvajad: vaid 1% kasvajatest on pärilikud, retinoblastoom 40% juhtudest on tegemist päritava mutatsioonilise eelsoodumusega, mittepolüüpne käärsoole-pärasoolevähk- Inglismaal haigestub eluajal sellesse kesmiselt iga 18. Naine ja 20. Mees, rinna ja munasarjavähk 366
kasvajarakud angiogeneetilisi faktoreid, mis indutseerivad kapillaaride teket, see omakorda tagab kasvajarakkudele pideva toitainete ja hapniku voo, mistõttu kasvajarakud saavad omakorda edasi areneda ja paljuneda ning kokkuvõttes viib see kasvaja pideva suurenemiseni. Onkogeenide ja tuumor-supressorgeenide mõiste. Onkogeenid geenid, mis muudavad normaalse raku kasvajarakuks. Raku kasvu või jagunemise kontrollis osaleva normaalse geeni (protoonkogeeni) mutantne vorm. Kasvajate supressorgeenid geenid, mille inaktiveerumine põhjustab kasvajaid, nende aktiivsus on vajalik raku normaalseks elutegevuseks. 27. Vereloome. Vererakud, nende eellasrakud ning vererakkude diferentseerumine. Vereloome faktorid. Vereloome e. hematopoeesi (ka hemopoees) käigus arenevad kõigepotentsetest vereloome tüvirakkudest kindlatesse diferentseerumisradadesse kuuluvad küpsed vererakud. Iga vererakkude diferentseerumise rada reguleeritakse individuaalselt
aeglaselt. 18. Onkogeenid ja protoonkogeenid onkogeen (ingl. Oncogene)- Geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist, aga võib põhjustada loomarakkude kasvu täieliku peatamise või ka vohamise (kasvajaliste rakkude kasvu e. transformatsiooni) koekultuuris ja kasvajate teket in vivo. proto-onkogeen (ingl. Proto-oncogene)- Normaalne geen genoomis, mis võib mutatsiooni tagajärjel muutuda onkogeeniks. 19. Kasvajate supressorgeenid ja valgud supressorgeen (ingl. Supressor gene)- Geen, mis surub maha mutantse geeni avaldumise. Supressormutatsioonide puhul toimub järglaskonnas lahknemine (osa omandab mutantse fenotüübi, osa mitte). Mutatsioonid kasvajate supressorrakkudes soodustavad kasvajate teket. 20. Kasvajate avaldumise osaline penetrantsus penetrantsus (ingl. Penetrance)- Indiviidide protsent, kellel on
see omakorda tagab kasvajarakkudele pideva toitainete ja hapniku voo, mistõttu kasvajarakud saavad omakorda edasi areneda ja paljuneda ning kokkuvõttes viib see kasvaja pideva suurenemiseni. Onkogeenide ja tuumor-supressorgeenide mõiste. Onkogeenid geenid, mis muudavad normaalse raku kasvajarakuks. Raku kasvu või jagunemise kontrollis osaleva normaalse geeni (protoonkogeeni) mutantne vorm. Kasvajate supressorgeenid geenid, mille inaktiveerumine põhjustab kasvajaid, nende aktiivsus on vajalik raku normaalseks elutegevuseks. 27. Vereloome. Vererakud, nende eellasrakud ning vererakkude diferentseerumine. Vereloome faktorid. Vereloome e. hematopoeesi (ka hemopoees) käigus arenevad kõigepotentsetest vereloome tüvirakkudest kindlatesse diferentseerumisradadesse kuuluvad küpsed vererakud. Iga vererakkude diferentseerumise rada reguleeritakse individuaalselt
ja hiire fibroblaste senesentsi eest. 116. Mesenhümaalne-epiteliaalne üleminek (ingl.k. mesenchymal-epithelial transition, MET). Ekstravasatasioonil – vähirakud muutuvad tagasi epiteliaalseteks rakkdudeks (pööördprotsess) vajalik et kinnituda epiteelirakkudele et koloniseerida uusi kudesid. 😊 😊 😊 117. Mis on põhiline tunnus kasvajarakul, mis metastaseerub? Tal väheneb adhesiivsus ning ta hakkab tungima ümbritsevatesse kudedesse. 118. Onkogeenid ja kasvajate supressorgeenid. 119. Tuumorsupressorvalk p53: funktsioon rakus. Kuidas p53 valgu olemasolu rakus on reguleeritud valgu tasemel? P53 – guardian of the genome – selle geeni tegevus lõpetab kasvajate formeeringu – selle geeni mutatsioon on üks tavalisemaid vähi tekke algeid 1) G1/S kontrollpunkt – lõpetab kahjustunud rakkude rakutsüklis edasi liikumise 2) Indutseerib DNA reparatsioonigeenide transkriptsiooni
herneterad, tunnus, mida Mendel kasutas alleelide pärandumisseaduspärasuste uurimisel, on tekkinud metsiktüüpi alleelist transponeeruva elemendi insertsiooni tulemusena. Ames'i test kemikaalide mutageensuse uurimiseks Mutageenid on sageli ka kartsinogeennse toimega. See tähendab, et nad indutseerivad vähi teket. Vähirakkudele on iseloomulik kontrollimatu paljunemisvõime. Rakkude jagunemist kontrollib terve rida geene (onkogeenid ja tuumori supressorgeenid). Kui mõnes neist geenidest on tekkinud mutatsioon, kaob raku jagunemise kontroll ja võib areneda kasvaja. Kuna kaasaegne tööstus toodab järjest uusi kemikaale, on vaja eelnevalt, kui lubada neid masstootmisesse, testida nende mutageenset ja kartsinogeenset toimet. Algselt testiti uusi kemikaale vastsündinud hiirtel, viies nende organismi kemikaale toiduga või süstides. Kuna mutatsioonisagedus on madal, on usaldusväärsete andmete
herneterad, tunnus, mida Mendel kasutas alleelide pärandumisseaduspärasuste uurimisel, on tekkinud metsiktüüpi alleelist transponeeruva elemendi insertsiooni tulemusena. Ames'i test kemikaalide mutageensuse uurimiseks Mutageenid on sageli ka kartsinogeennse toimega. See tähendab, et nad indutseerivad vähi teket. Vähirakkudele on iseloomulik kontrollimatu paljunemisvõime. Rakkude jagunemist kontrollib terve rida geene (onkogeenid ja tuumori supressorgeenid). Kui mõnes neist geenidest on tekkinud mutatsioon, kaob raku jagunemise kontroll ja võib areneda kasvaja. Kuna kaasaegne tööstus toodab järjest uusi kemikaale, on vaja eelnevalt, kui lubada neid masstootmisesse, testida nende mutageenset ja kartsinogeenset toimet. Algselt testiti uusi kemikaale vastsündinud hiirtel, viies nende organismi kemikaale toiduga või süstides. Kuna mutatsioonisagedus on madal, on usaldusväärsete andmete
annaabi.ee 
