Established in 1960 as a trade bloc-alternative for European states who were either unable or unwilling to join the then-European Economic Community (EEC) which has now become the EU (AT, DK, FI, IS, LI, NO, PT, SE, CH, UK). - Absence of a common external customs tarif - Elimination of customs duties on industrial products, but not on agricultural products or maritime trade - No political integration - Only Council of Ministers (no supranational institutions) Economic and Monetary Union Agreed in 1969 to harmonize economic policies and make them compatible/ready for the switch to single currency. - End convertibility of US dollar into gold - Monetary/political instability - „Snake in the tunnel“ linked to USD and to DM (UK, DK, IT, FR out) - Economic disparities among Members (European Regional Development Fund, 1973) - European Monetary System
liikmesriikide huvide teenrid. Liikmesriikidevaheline majanduslik integratsioon ei arene evolutsiooniliselt poliitiliseks integratsiooniks, kuna rahvusriigid ei ole nõus loovutama suveräänsuse põhialuseid (välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitikat). III. Teooriad, mis käsitlevad Euroopa Liitu kui riigilaadset poliitilist süsteemi ning rõhutavad rahvusüleste institutsioonide rolli Rahvusülese valitsemise teooriad (supranational governance) kerkisid esile seoses integratsiooni uue hoogustumisega 1980. aastate keskel. Teooriad üritavad seletada Ühtse Euroopa akti ja Maastrichti lepingu järgset ,,uut Euroopat," mida iseloomustasid tugevad rahvusülesed institutsioonid ning integratsiooni kiire laienemine uutesse poliitikavaldkondadesse. Rahvusülene valitsemine (RÜV) on üldnimetus, mis koondab
näiteks: söe ja terase tootmine -> ülejäänud majandussektorid -> 'kõrge poliitika' (ühine välis- ja julgeolekupoliitika) rahvusülesus, poliitiline integratsioon on majandusliku kaasnähe Valitsustevahelisus- Euroopa integratsioon kui valitsuste-vaheliste kompromisside ja koostöö vili kerkis esile 1960ndatel, väljakasvanud realismist ja neorealismist (Waltz): rahvusvahelist suhtlust iseloomustavad - rahvuslikud ja julgeoleku-huvid - tunnustab ka teisi tegijaid (supranational & subnational), kuid kontrolliv roll valitsustel peamine teoreetik S. Hoffmann: kõige olulisem faktor Euroopa ühendamisel on rahvusriik 45. Uuenenud teooriad 80ndatest: rahvusülesus (uus-neofunktsionalism), uus(/liberaalne)- valitsustevahelisus, uus- institutsionalism Rahvusülene valitsemine (supranational governance): EL kui kihiline valitsemissüsteem; koondab mitmeid kesktasandi
Millist rolli on Euroopa Komisjon mänginud Euroopa integratsiooni protsessis? Euroopa Komisjon on ühiste huvide kaitsja, juhib Euroopa Liitu. Funktsioonid: a) õigusaktide ettepanekute tegemine Parlamendile ja Nõukogule b) ELi poliitikate juhtimine, elluviimine ning eelarve täitmine c) ELi õigusaktide jõustamine koos Euroopa Kohtuga d) ELi esindamine maailmas Roll integratsiooni protsessis: Kõige riigiülesem (supranational) ELi institutsioon. Liikmed määratakse liikmesriikide valitsuste poolt, kuid nad on poliitiliselt sõltumatud ehk tegutsevad ELi kui terviku hüvanguks. Komisjon on oma tegevuses üsnagi sõltumatu. Tema ülesanne on seista Euroopa Liidu ühishuvide eest ja ta ei tohi kuuletuda ühegi liikmesriigi valitsusele. Olles n-ö lepingute valvur, peab ta hoolitsema nõukogu ja parlamendi määruste ja direktiivide elluviimise eest liikmesriikides.
Eraldi: Punane Rist Regionaalsed liidud (NATO, EN, OSCE, Araabia Liiga, ASEAN, ARO, Aafrika Liit jt) Riikide lepingusüsteemid OECD, G8, G48, IMF, WB, WTO, GATT Rahvusvahelised ettevõtted Greenpeace, ATTAC 23 1 Tutvusta Euroopa Liidu (EL) tekkimise peamisi eeldusi, kujunemise käiku ja liidu tänast sisu; selgita EL riikideülest (supranational) olemust. Sõjajärgne ühistöövaimustus ja üksikud lepped (söe-, terase-, ja tuumaenergiaühendus) Rooma lepingu aeglane rakendumine u 1960-1990: vabakaubandus, ühine tolliruum, ühised majanduspoliitikad, lõpuks ühine majandusruum Uued ambitsioonid ja valdkonnad: 1987 Ühtse Euroopa Akt ja järgnenud lepingud. Euroopa Ühend- riikide idee ja kõhklused liikmesriikides (ÜK, Taani)
6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9
6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1 1) Prantsusmaa 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9
6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9
6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9
5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid · Kiirendada majandusliku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid · Ülemamet (High Authority) · Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) · Euroopa Assamblee (Common Assembly) · Euroopa Kohus (Council of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid · Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte · Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada rahvuste vahelised piirid. · Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9
Martin and Jon Pierre (eds.)Challenges to State Policy Capacity. Global Trends and Comparative Perspectives (NY: Palgrave Macmillan), 52-70 Riigikeskne/valitsustevaheline mudel (intergovernmentalism) 1. integratsioon kui valitsustevaheliste kompromisside ja koostöö vili 2. rahvusvahelist suhtlust iseloomustavad rahvuslikud ja julgeoleku huvid 3. riikideülesed institutsioonid (nt Euroopa Komisjon) kui rahvusriikide “agendid” Rahvusülene mudel (supranational governance) 1. integratsiooni edendajateks on rahvusülesed (rahvusriikidest suhteliselt sõltumatud) institutsioonid - EL- i integratsiooni eestvedajad Euroopa Komisjon ja Kohus 2. integratsiooni seletus läbi ülekande-efekti (spill-over effect): integratsioon kandub ühest sektorist teise ja madalamalt astmelt kõrgemale 3. rahvusülesus, poliitiline integratsioon on majandusliku kaasnähe 4. “Regioonide Euroopa”
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon: maailma riikide keskühendus ÜRO allühendused (UNESCO, ILO, UNICEF, FAO jt). Eraldi: Punane Rist Regionaalsed liidud (NATO, EN, OSCE, Araabia Liiga, ASEAN, ARO, Aafrika Liit jt) Riikide lepingusüsteemid OECD, G8, G48, IMF, WB, WTO, GATT Rahvusvahelised ettevõtted Greenpeace, ATTAC 118. Tutvusta Euroopa Liidu (EL) tekkimise peamisi eeldusi, kujunemise käiku ja liidu tänast sisu; selgita EL riikideülest (supranational) olemust. EL tekkimise eeldused (vajadus) a. Sõjajärgne majanduslik ülesehitustöö b. Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks c. Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks) d. Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile e. USA soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne- Euroopa J) EL kujunemine 1
3) Belgia * Kolmas laienemisvoor 1995 a: : Austria, Soome, Rootsi 4) Holland * Neljas laienemisvoor : Ida laienemine 5) Itaalia 13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 6) Luksemburg 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) SEA) põhimõte Lepingu eesmärgid 1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted · ombudsmani institutsiooni loomine Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu · konsulteerimine komisjoni kinnitamisel sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste · Kaasotsustamise menetluse loomine
väljakutsed *From outside – intensiivistunud rahvusvaheline konkurents esitab väljakutse HORi ümberjagamisvõimele *From within – muutunud soorollid ja pere- ja tööelu tasakaal, pikenenud eluiga, vähenev sündimus, teenindussektori esiletõus, töösuhete nn destandardiseerumine – uued sotsiaalsed riskid (USR) 20 *From the past – crowding out-fenomen *At the supranational level – EL, kes nii piirab kui ka soosib HORi arengut; nn semi-suveräänsed rahvusriigid *Precarious political context – keskklassi paaniline hirm oma järglaste nn downward mobility pärast, valimisväsimus, rahvusšovinism VÄLJAKUTSE 1- From outside: Interconnectedness- HORid pole suletud süsteemid, vaid sotsiaalpoliitikat tingivad mitmed parameetrid, mis on seotud teiste maade olukordadega. Trade
tähtsamate sammude üle Kooselumudel-eeldab, et ühiskond on segmenteerunud segmendid on otsustetegemisel esindatud proportsionaalselt, domineerivad eliidid otsused kompromissipõhised ja konsensuslikud Valitsustevahelisus- Euroopa integratsioon kui valitsuste-vaheliste kompromisside ja koostöö vili kerkis esile 1960ndatel, väljakasvanud realismist ja neorealismist (Waltz): rahvusvahelist suhtlust iseloomustavad - rahvuslikud ja julgeoleku-huvid - tunnustab ka teisi tegijaid (supranational & subnational), kuid kontrolliv roll valitsustel 45 peamine teoreetik S. Hoffmann: kõige olulisem faktor Euroopa ühendamisel on rahvusriik Liberaalne valitsustevahelisus- eeldab, et riigid käituvad ratsionaalselt riikide sees toimub huvigruppide võitlus rahvusvahelisel tasandil toimub valitsuste-vaheline võistlus/kauplemine
procedures. The Union is open to other countries provided that they share a common border with the existing members. Within the CIS, this stipulation currently precludes Armenia, Moldova and Tajikistan, but the Kyrgyz Republic is considering membership and Ukraine has been invited to join. The next stage was launched on 1 January 2012 with the creation by Belarus, Kazakhstan and Russia of the Common Economic Space of the Eurasian Economic Community. It involves developing supranational institutions, modeled explicitly or implicitly on those of the European Union, headed by the Eurasian Economic Commission, with nine commissioners responsible for various areas of economic integration. The Commission is expected to gradually assume some of the competencies of national authorities, including import tariff- setting (previously delegated to its predecessor, the Customs Union Commission), technical regulations and competition policy.
annaabi.ee 
