See on õõnes võll, mille parempoolsesse otsa kinnitatakse toorikut hoidvad rakised, näiteks padrun. Spindli paneb pöörlema vasaku jala õõnsusse paigutatud elektrimootor kiilrihmade, hammasrataste ja sidurite abil. Viimased kaks asetsevad spindlikastis. Mehhanismi, mis võimaldab muuta spindli pöörelemissagedust, nimetatakse kiirustekastiks ( hammasrataste ja sidurite süsteem) ·2. Kitarr on määratud supordi häälestamiseks nõutavale ettenihkele vastavate hammasrataste valikuga ·3. Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja võllile ning muudab ettenihke suuruse. Ülekanne toimub reversi ja vahetatavate hammasratastega kitarri kaudu ·4. Säng on enamasti malmist valatud massiivne alus. Selle külge on monteeritud pingi kõik osad. Sängil asetsevad ka erineva ristlõikega juhikud, mis on karastatud, täpselt töödeldud ja millel nihkuvad suport ja tagapukk. Säng
Kelku on võimalik ümber paigutada ka käsiratta abil. Spoonipakkide vuukimismasin Juhul kui spoonipakkide juurdelõikamisel ei saavutata vajalikku pinna kvaliteeti, tehakse järelvuukimist. Vuukimismasin võimaldab töödelda spoonipakke pikkusega kuni 2000 mm. Vertikaalsed freespead on paigutatud liikuvale supordile. Mõlemal freespeal on eraldi ajam. Esimene freespea teeb jäme-, teine puhastöötluse. Suport pannakse liikuma piki töölauda hammaslattmehhanismi abil. Supordi ajamiks on kahe kiirusastmega reduktor. Käiku reverseeritakse teekonnalülitiga. Spoonipakk asetatakse horisontaalsele töölauale ja kinnitatakse pneumosurveseadme abil. Seejärel käivitatakse supordi ajam ning töödeldakse spoonipaki üks serv. Pärast seda vabastatakse spoonipakk survest ja töödeldakse teine serv. Liimivaltsid Liimi pealekandmine liimivaltsidega põhineb kontaktmeetodil. Valtsid on valmistatud
ülekandemehhanismi. Trensli abil saab spindli pöörlemise üle kanda ettenihkekastile ja sealt omakorda käigukruvi või käiguvõlli abil supordile. Kooli treipingil toimub trensli ümberlülitamine kiiruskasti esiküljel asuva vasakpoolse kangi abil. Ettenihkekast on samuti käigukast, mille ülekandeks on panna vajaliku kiirusega pöörlema käiguvõll ja käigukruvi. Neist esimene annab supordile automaatettenihke treimisel, teine aga keerme lõikamisel treipingi abil. Supordi sobiv ettenihkekiirus saadakse ettenihkekasti esipinnal olevate kangide pööramisega vastavalt kastile kinnitatud tabelile. Nii nagu kiiruskastis peab ka ettemnihkekastis olema nõutav õlitase. Suport on ette nähtud terahoidikusse kinnitatud treitera nihutamiseks vajalikus suunas. Suport koosneb supordipõllest ning alumisest, keskmisest ja ülemisest kelgust (joon. 2). Joon. 2
Kordamisküsimused õppeaines „Universaalsed seadmed ja rakised“ 1. Treipingi osad Spindlikast, kitarr, ettenihkekast, säng, padrun, lünett, terahoidja, ülemine pikikelk, tagapukk, supordi põll. 2. Treipingi põhikarakteristika eelisnäitajad Tsentrite vahe, Suurim tooriku läbimõõt(sängi kohal, suppordi kohal, silla kohal), Risti kelgu max, Spindli Ava, Spindli pöörded, Ettenihke kiirus, Mass, Tehniline tugi(support) 3. Treipingi kasutatavad detaili kinnitusrakised Padrun: 3-4pakilised isetsentreeruvad, Tsangpadrun, Plaanseib, Tornid 4. Treipinkide tüübid Universaal, laua, spetsiaal, kopeer, treiautomaadid, varbautomaadid, revolver, APJ treipingid(CNC) 5
Vastufreesimisel tahab vertikaalne lõikejõu komponent toorikut laualt lahti tõmata, pärifreesimisel surutakse see aga vastu lauda. Muidu kasutatakse vastufreesimist, millel on ka suurem püsivusaeg. Kui toorikut on aga raske kinnitada, siis kasutatakse pärifreesimist. 10. Kuidas töödeldakse koonilisi pindu treimisega? Koonilisi pindu treitakse neljal viisil: · Lühikeste koonuste treimine laia treilõikuriga ristettenihkel · Supordi ülemise lõikurikelgu pööramisega · Tsentrite nihutusega, kus vajalik tsentripuki nihutuse suurus h= l × sin · Treimine kopeerjoonlauaga (või hüdrokopeerseadmega), kus pikiettenihe saadakse pingi veovõllilt, ristettenihe aga vastavalt koonuse tipu poolnurgale kopeerjoonlaualt, mis on asetatud paralleelselt koonuse moodustajaga pingi sängile
toorikut hoidev rakis, näiteks padrun. ● Spindli paneb pöörlema vasema jala õõnsusse paigutatud elektrimootor kiilrihmade , hammasrataste ja sidurite abil. ● Mehhanismi, mis võimaldab muuta spindli pöörlemiskiirust, nimetatakse kiirustekastiks. ● Suport on seadis lõikeriista kinnitamiseks ja nihutamiseks. Nihutada võib käsitsi ja mehaaniliselt. ● Supordipõll on mehhanismide süsteem, mis muudab käiguvõlli ja - kruvi pöörlemise supordi sirgjooneliseks liikumiseks. ● Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja -võllile ning muudab ettenihke suuremaks. Ülekanne toimub reversi ja vahetatavate hammasrataste kitarri kaudu. Puurpink Puurpingi ohutus ● Vertikaalpuurpingis peab toorik olema töölauale või rakisesse kindlalt kinnitatud. ● Kui puur tuleb pardunist lahti või kui toorik hakkab pöörlema, tuleb puurpink viivitamata peatada.
2 m 3 / vah. V - spooni väljatulek ühest pakust, m 3 t - ühe vineeripaku lõikamise tsükli kestvus, sek t =t1 +t 2 +t 3 +t 5 +t 6 +t 7 + t 8 +t 9 = 14 sek. t1 - spoonipaku asetamise aeg pinki, sek t 2 - spoonipaku kinnisurumise aeg, sek t 3 - supordi juurdetoomine spoonipakule, sek t 4 - tsentreerimise ja treispooni lõikamise aeg, sek [ 30 ( k + 0,02 ) D - d p ] t1 = = = 22 sek. s xn 10 k spoonipaku vormi koefitsient
Al = = = 27,8 m 3 / vah. t + t4 14 + 20,53 Iga kolme tunni järel tera vahetuseks 10 minutit. V - spooni väljatulek ühest pakust, m 3 t - ühe vineeripaku lõikamise tsükli kestvus, sek t =t1 +t 2 +t 3 +t 5 +t 6 +t 7 + t 8 +t 9 = 14 16 sek. t1 - spoonipaku asetamise aeg pinki, sek t 2 - spoonipaku kinnisurumise aeg, sek t 3 - supordi juurdetoomine spoonipakule, sek t 4 - tsentreerimise ja treispooni lõikamise aeg, sek [ 30 ( k + 0,02 ) D - d p ] = 30[(1,2 + 0,02 ) 210 - 70] 5586 = = 20,53 t4 =
2 m 3 / vah. V - spooni väljatulek ühest pakust, m 3 t - ühe vineeripaku lõikamise tsükli kestvus, sek t =t1 +t 2 +t 3 +t 5 +t 6 +t 7 + t 8 +t 9 = 14 sek. t1 - spoonipaku asetamise aeg pinki, sek t 2 - spoonipaku kinnisurumise aeg, sek t 3 - supordi juurdetoomine spoonipakule, sek t 4 - tsentreerimise ja treispooni lõikamise aeg, sek [ 30 ( k + 0,02 ) D − d p ] t1 = = = 22 sek. s xn 10 k – spoonipaku vormi koefitsient
(kildumine palju noavõllist välja. Liiga paks laast. ja kiudude rebestumine). Höövelnoad on nürid. Hööveldatav puit on 7. Töödeldaval pinnal on karvkiulisus ja niiske. Hööveldamine toimub vastukiudu. lemmendus. Tehnoloogiline praak universaalfreespingile. Freesi kõrgus töölauast ei ole täpselt 1. Valtsi, soone, punni jms, profiili seadistatud. Supordi asend ei ole fikseeritud. vertikaalmööde ei ole õige. Freesi väljaulatus juhtlatist ei ole täpselt 2 Profiili (valtsi . Soone, ehisserva jne.) sügavus seadistatud. Toorikud ei ole kindlalt surutud ei ole õige. vastu juhtlatti. 3. Lõigatavad pinnad ei ole baasküljega risti. Spindlivõlli telg ei ole risti töölauaga. Freesi lõikeserv ei ole parallelsed püstteljega
Ka mittesümmeetriliste toorikute töötlemisel tuleb paigaldada va- stukaal (vt.joon. ); Joon. Tooriku paigaldamine nurgikule: 1 plaanseib, 2 vastukaal, 3 klamber, 4 nurgik 3) tsentripuki pinooli väljaulatus peab võllide töötlemisel olema väike, tsentripukk ise hoolikalt kinnitatud ja pinool lukustatud; 4) treitera väljaulatus l ≤ 1,5H. Kui tekib vajadus väljaulatust suuren- dada, siis vähendatakse tera koormust; 5) pikiettenihketa otstreimisel ja mahalõikamisel surutakse supordi pikikelk kinni. Ristettenihketa töötamisel piiriku järgi kiilutakse kinni supordi ristkelk; 6) treitera tagapinnale plangitakse vibratsiooni summutav faas (vt.joon. a), mis hõõrdub vastu töödeldud pinda ja vähendab mõningal määral vibratsiooni. Seda meetodit kasutatakse musttöötlusel; 7) väikese jäikusega võllide puhastöötlusel kasutatakse vibratsiooni sum- mutava piluga tera (vt.joon. b). Pilusse paigaldatakse puit või kartong- liistak.
Tooriku diameeter oli üsna väike, seega sobiva nurkkiiruse saamisekt valisime suhteliselt suured pöörded (750 p/min). Korraga eemaldasime tooriku pinnald ~2mm paksuseid laaste. Detaili mõõtmeid kontrollisime nihikuga ning kui diameeter oli mõõdus asusime 30º teraviku töötlemise juurde. Kuna 30º koonuse treimiseks puudus sobiv treitera siis kasutasime taas astmetera. Selleks kinnitasime tera suporti ning muutsime supordi nurka tooriku suhtes nii ,et ristiettenihe telje suunas liiguks 30º ,sedasi eemaldasime taas ~2mm paksuseid laaste kuni 4 teravik valmis sai. Kuna koonuse treimisel on vaja eemaldada üsna palju laaste siis oli see üsna tüütu ja aeganõudev tegevus. Järgnevalt õppisime kuidas detailile saada keermestatud ava. Ava pidi olema keermega M10
OPERATSIOONIKAARDI KUJUNDAMINE Operatsioonikaart sisaldab detaili valmistamise käigu üksikasjaliku kirjelduse siirete kaupa ja annab andmeid ka lõikeprotsessi elementide suurusest, kasutatud rakistest ja lõikeriistadest ning lõikeprotsessi elementide suurusest. 20 LÜHIKESE KOONUSE KALDENURGA ARVUTAMISE VALEM Lühikeste koonuste töötlemiseks universaaltreipingis ülemise väikese supordi pööramise teel koonuse kaldenurga arvutamine. VALEM--> tan alfa = D - d 2l 21 SOOJUSBILANSS ja JÕUDUDE JAOTUS met. lõiketöötlem. Lõikeriistale mõjuvad jõud. Pz= 2,5 Py = 4 Px Pz = lõikejõud Py = radiaaljõud Px = telgjõud 22
· Hööveldamine toimub vastukiudu. Tehnoloogiline praak höövelpinkidel (Paksushöövel) Freesidpingid Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Valtsi, soone, punni jms. Profiili vertikaalmõõt ei ole · Freesi kõrgus tööauast ei ole täpselt seadistatud. õige. · Supordi asend ei ole fikseeritud. 2. Profiili (valtsi, soone, ehisserva jne.) sügavus ei ole · Freesi väljaulatuva juhtlatist ei ole täpselt õige. seadistatud. · Toorik ei ole aurutatud kindlalt vastu juhtlatti. 3. Lõigatud pinnad ei ole baasküljega risti. · Spindlivülli telg ei ole risti töölauaga.
· Hööveldamine toimub vastukiudu. Freesidpingid Tehnoloogiline praak freesidel (Universaalfreespingid) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Valtsi, soone, punni jms. Profiili vertikaalmõõt ei ole · Freesi kõrgus tööauast ei ole täpselt seadistatud. õige. · Supordi asend ei ole fikseeritud. 2. Profiili (valtsi, soone, ehisserva jne.) sügavus ei ole · Freesi väljaulatuva juhtlatist ei ole täpselt seadistatud. õige. · Toorik ei ole aurutatud kindlalt vastu juhtlatti. 3. Lõigatud pinnad ei ole baasküljega risti. · Spindlivülli telg ei ole risti töölauaga.
pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkesihiga. Treimise põhioperatsioonid ja treilõikurid: Treimistööd liigitatakse musttöötlemiseks ehk koorimiseks, mis eraldub tooriku põhilise töötlusvaru, ja poolpuhastöötlemiseks ehk silumiseks ja puhastöötlemiseks ning peentöötlemiseks, mis annab tootele lõpliku kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteedi. Koonuspinna treimine toimub neljal viisil: 1) lühikeste koonuste treimine laia treilõikuriga ristettenihkel 2) supordi ülemise lõikurikelgu pööramisega 3) tsentrite nihkumisega, kus vajalik tsentripuki nihkutuse suurus h=l*sin alfa 4) treimine kopeerjoonlauaga. Keermestamine: Universaaltreipingil lõigatajse nii sise- kui ka väliskeemeid. Lõikeriistaks on keerme treilõikus, mille profiil vastab lõigatava keerme profiilile. Treipingid: otstarbe järgi jagunevad metallilõikepingid üld- ja eriotstarbelisteks. Eriotstarbelised pingid on kitsa kasutusalaga enamasti ühetüübiliste detailide töötlemiseks
enamasti raami- ja kastitapilõikepinke. Ühepoolene raamitapilõikepink Tapilõikepink võimaldab töödelda ühe- ja kahekeelelisi raamitappe. Pink koosneb järgmistest põhi osadest: kerest, lõikemehhanismidest, töölauast, töölaua kande- ja suundseadmetest, eendurmehhanismist ning hüdroajamist. Lõikeriistad on kinnitatud otse elektrimootori võllile. Elektrimootorid on kinnitatud supordiplaatidele, mis on varustatud seadekruvidega. Ühepoolene raamitapilõikepink Supordi plaate on võimalik reguleerida kolmes suunas. Piki tööpingi keret kulgevad ümarjuhikud töölaua jaoks. Töölaud toetub rullikutele, tema esi- ja tagaosale on kinnitatud hüdroajamiga käivitatav kett. Hüdroajam koosneb hüdrosilindrist, jaotus-, kaitse- ja juhtaparatuurist ning pumbast. Ühepoolne raamitapipink Hüdrosilindri vardale on töödeldud hammaslatt hambumiseks vaheülekande- hammasrattaga. Töölaua käigu suunda muudetakse elektrilülitite abil. Eendekiirust reguleeritakse
Liikumisi telgede suunas tähistatakse tähtedega X, Y, Z ja pöörded ümber telgede vastavalt A, B, C. Kui pingil liigub töödeldav detail muutuvad koordinaatide suunad vastupidisteks ja neid tähistatakse vastavalt X’, Y’, Z’, A’, B’, C’. Vastavalt koordinaatide süsteemile tähistatakse ka vastavad tasandid ruumis (süsteemidele, kus juhtimine toimub üheaegselt vaid kahes koordinaadis) APJ treipingil kasutatakse kaheteljelist koordinaatsüsteemi. X-telg on supordi ülemise kelgu ristettenihke sihiga paralleelne. Liikumissuund märgitakse järgmiselt: treiali poole pluss, tooriku poole miinus. Z-telg on paralleelne spindli teljega ja ühtib supordikelgu pikkiettenihke sihiga. Kui supordikelk liigub tsentripuki poole, siis loeteakse liikumissuund positiivseks, spindlikasti poole aga negatiivseks. Koordinaatide alguspunkt võetakse tavaliselt telje ja tooriku vasaku (spindlikasti poolse otsa) lõikepunkt.
ulatub välja töövõll e. spindel. Kiiruskasti mehha- ristisihis, mis on vajalik koonuse treimisel. nismid ja ülekanded võimaldavad töövõlli erinevaid Revolvertreipink on pink, millel on lõikurite pöörlemissagedusi ja -suundi. Töövõllile on paigal- kinnitamiseks tagapuki asemel revolverpea. Revol- datud tooriku kinnitusseade. Esipukist allpool paik- vertreipinkide kasutamine on otstarbekas suurema neb ettenihkekast, kus on mehhanismid supordi eri- detailipartii valmistamiseks paljude lõikurite järjesti- nevate liikumiskiiruste saamiseks. Liikumine kiirus- kulise kasutamisega. Karusselltreipingis töödeldak- kastist ettenihkekasti antakse ülekandemehhanismi se suuregabariidilisi raskeid toorikuid, mille pikkuse abil. ja läbimõõdu suhe on 0,3...0,5. Nende pinkide Pikisuport koos etteula- tuva supordipõllega toetub sängi
annaabi.ee 
