Uue tähe hilisemad mõõtmed Andromeeda udukogus süttinud uus täht sai nimeks S Andromedae.Seda tähte vaadelti viimati 1886. aasta veebruaris. Tolleaegsed teadmised ja teadmised jätsid S Andromedae olemuse saladuseks.Alles hilisemad tööd, mis kasutasid M31( Andromeeda udukogu) kauguse määramiseks teisi meetodeid, tõid välja selle tegelikuse olemuse. Paarkümmend aastat oli Andromedae`t peetud noovaks. S Andromedae on tuntud ka tänapäeval SN1885 Ia tüüpi supernoovana, mis tähendab, et tegemist on kaksiksüsteemi kuulunud valge kääbuse plahvatusega. S Andromedae massiks on : 100 miljardit Päikese massi. Tänan kuulamast! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
tähe tuumas olevate ainete muutumiseni (heelium-süsinik -hapnik-neoon-magneesium-räni-väävel- raud). Punase hiiu väliskiht aga jääb gaasiliseks. Surm: See, mis nüüd järgneb, on suurte ja väikeste tähtede korral erinev. Väiksemad tähed kaotavad nüüd oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. Suurte tähtede korral aga tõmbub nende raudtuum kokku ja plahvatab omaenda külgetõmbejõu mõjul. Gaasilised väliskihid paiskuvad maailmaruumi supernoovana. Raudtuum aga laguneb mõne sekundi jooksul uuesti heeliumiks, millest seejärel tekivad kõik olemasolevad keemilised elemendid. Lõpuks jääb järele väga tihe neutrontäht, ehk pulsar. Pulsaris olevad neutronid (energiakandjad) tungivad omakorda üksteisesse, aine läheb meile teadmata olekusse ja omandab nii tugeva külgetõmbejõu, et sellest ei pääse läbi isegi valgus. Tekib must auk, mis imeb endasse universumis olevat materjali ja millest välja ei pääse mitte miski.
maailmaruumi hajunud gaasi- ja tolmupilvedes. Päikese-suurused tähed säravad taevas umbes 10 miljardit aastat. Väga suured tähed (100 korda suurema massiga kui päike ) säravad eelmistest heledamalt, kuid nende eluiga on palju lühem - ainult 10 miljonit aastat. (2) Enamus oma elust veedavad tähed normaalse peajadatähena, mille tuumas põleb vesinikheeliumiks. Vanadusest paisuvad kõik tähed punaseks hiiuks. Pärast hiiu staadiumi läbimist suure massiga tähed plahvatavad supernoovana, väikesed aga tõmbuvad kokku väikseks kääbuseks.(6) 1.2. Tavalised tähed Peajadatähed ongi tavalised parimas meheeas olevad tähed, mille tuumajaamad töötavad täisvõimsusel. Osa neist on võrdlemisi noored, osa vanad, kuid neis kõigis on veel piisavalt kütust vesinikku. Peajada tähed erinevad üksteisest massi poolest. Kõige väiksemate tähtede mass on pisut alla kümnendiku päikese massist. Väikesed tähed on suhteliselt
Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb, kuni algavad termotuumareaktsioonid. Väliskiht jääb gaasiliseks Väiksemad tähed kaotavad oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks Suurte tähtede korral aga tõmbub nende raudtuum kokku ja plahvatab omaenda külgetõmbejõu mõjul. Gaasilised väliskihid paiskuvad maailmaruumi supernoovana. Raudtuum aga laguneb mõne sekundi jooksul uuesti heeliumiks, millest tekivad olemasolevad keemilised elemendid. Lõpuks jääb järele väga tihe neurontäht ehk pulsar Pulsaris olevad neutronid tungivad omakorda üksteisesse, aine läheb meile teadmata olekusse ja omandab nii tugeva külgetõmbejõu, et sellest ei pääse läbi isegi valgus. Tekib must auk, mis imeb endasse universumis olevat materjali ja millest välja ei pääse miski Tänan
Hüaadid on palju vanem parv. palju suure massiga kuumi O- ja B-tähti, need ioniseerivad ümbritsevat gaasi, pannes selle helenduma. Nii tekibki pilt, millisena meile paistab põhjataeva tuntuim ja heledaim hajusparv Plejaadid ehk Sõel. "Seitse tähte taevasõelas," ütles eesti vanarahvas. (ligi 500 tähte) Plejaadid on hästi vaadeldavad kogu talve ja ka märtsi lõpus . Leidub ka vanemaid hajusparvi, kust kuumemad tähed on enamasti supernoovana plahvatanud või muul viisil elu lõppvaatusse jõudnud. Kuna gravitatsiooniline side hajusparve tähtede vahel on üsna lõtv, hajuvad need parved aja jooksul. Praegu on Galaktikas teada üle 1000 hajusparve. Kuna nad asuvad ainult Galaktika ketta tasandis, siis me kaugeltki kõiki vaadelda ei saa; hajusparvede koguarv meie kodugalaktikas võib olla mitmeid kümneid tuhandeid. Kerasparved Need on väga suured palli- või kerakujulised parved.
Hüaadid on palju vanem parv. ● palju suure massiga kuumi O- ja B-tähti, need ioniseerivad ümbritsevat gaasi, pannes selle helenduma. ● Nii tekibki pilt, millisena meile paistab põhjataeva tuntuim ja heledaim hajusparv – Plejaadid ehk Sõel. “Seitse tähte taevasõelas,” ütles eesti vanarahvas. (ligi 500 tähte)Plejaadid on hästi vaadeldavad kogu talve ja ka märtsi lõpus . ● Leidub ka vanemaid hajusparvi, kust kuumemad tähed on enamasti supernoovana plahvatanud või muul viisil elu lõppvaatusse jõudnud. Kuna gravitatsiooniline side hajusparve tähtede vahel on üsna lõtv, hajuvad need parved aja jooksul. ● Praegu on Galaktikas teada üle 1000 hajusparve. Kuna nad asuvad ainult Galaktika ketta tasandis, siis me kaugeltki kõiki vaadelda ei saa; hajusparvede koguarv meie kodugalaktikas võib olla mitmeid kümneid tuhandeid. Kerasparved 1. Need on väga suured palli- või kerakujulised parved. 2
Keskmise suurusega kaugele evolutsioneerunud täht heidab oma välimised kihid planetaaruduna ilmaruumi Tuumasünteesiprotsessid suuremates tähtedes jätkuvad, kuni raudtuum on kasvanud nii suureks (rohkem kui 1,4 Päikese massi), et see ei suuda enam tasakaalustada enda massi Sel hetkel kukub raudtuum kokku Tuuma kokkukukkumisele järgneb tähe ülejäänud massi tuumale kukkumine Tekkiv lööklaine põhjustab ülejäänud tähe plahvatamise supernoovana Krabi udukogu, supernoova jäänused esimest korda vaadeldud 1050 AD
suureks 2 - Statsionaarsusraja ja sündmuste horisondi vahele jäävas piirkonnas ei saa ükski sinna tunginud keha jääda liikumatuks. 3 singulaarsus pole mitte enam punkt, vaid rõngakujuline Miniatuursed mustad augud · Arvatakse, et moodustusid varsti peale "Suurt pauku" · Mass: kuni kuu massini · Suurus: kuni 0,1 mm Tähe suurused mustad augud · Tekib kui massiivne täht kokku kukub. · Siis plahvatab täht supernoovana. · Mass: ~10 päikese massi. · Suurus: ~30 km. Supermassiivsed mustad augud · Tekivad gallaktikate keskele · Mass: ~10^5 10^9 päikese massi · Suurus: ~0.00110 aü · Linnutee keskmes olev must auk on umbes 1 aü suurune. · Võimas kiirgusallikas · Akretsioonketas Hävimine · Nüüd teatakse, et mustad augud aurustavad ära. · Aeglaselt tagastavad Universumile oma energia. · Kvantmehaanika-alased uurimused vihjavad, et
Hiid tähed on väga hõredad. Kui tavaliste tähtede tihedus on saamas suurusjärgus vee tihedusega, siis hiidude tihedus on sellest rohkem kui miljon korda väiksem. Hiidude väliskihid koosnevad gaasist, mis on hõredam kui õhk. Kui hiidtäht läbi hakkab põlema, siis muutub ta punaseks hiiuks. Osa tema gaasilisest ainest valgub naabertähele, mis muutub selle tagajärjel oma kaaslasest palju suuremaks. Esialgsest hiiust saanud punane ülihiid aga plahvatab supernoovana ja moodustub kas valge kääbus, pulsar või must auk, olenevalt tähe algsest suurusest. Nüüd muutub teine hiidtäht punaseks hiiuks ja temaga kordub sama, kuni lõpuks tiirlevad üksteise ümber 2 läbipõlenud tähte. Hiid täht on tunduvalt suurema raadiuse ja heledusega kui peajada täht, mis on sama pinnatemperatuuriga. Hiidtähtede raadius on tavaliselt 10 kuni 100 korda suurem kui Päikese raadius, mis on 695 500 km. Tähti mis on heledamad kui hiiud kutsutakse superhiidudeks või
Suurenevad tähe heledus ja mõõtmed ning täht muutub punaseks hiiuks või ülihiiuks. c. Tähe elukäigu lõppetapp sõltub jälle tähe massist. Päikesesarnaste tähtede (mille mass pole suurem 1,2 M) kest paisub järk-järgult ja lõpuks jääb järele ainult tuum Punane hiid > valge kääbus. Kui tähe mass on Päikese massist üle kahe korra suurem võib ta kaotada tasakaalu ja plahvatada supernoovana, mille tuuma kokkulangemisel moodustub neurontäht. Universumi evolutsioon Universum haarab kõik astronoomiliste vaatenurgaga jälgitud galaktikad ja nende süsteemid. Suure Paugu kosmoloogia kohaselt on Universumi paisumine kestnud juba lõputu aja, kusjuures alguses olid rõhk ja tihedus ülisuured. Peaaegu kohe pärast tekkimist läbis universum lühikese inflatsioonifaasi. Kuum universum · Ühe sajandiksekundimöödudes oli temperatuur umbes 100 miljardit kraadi. Sellisel
prototäht-> punane hiid-> valge kääbus (kui tähe massoon 0,1- 1,5 päikese massi) punane hiid- H2 lõpeb, välispind jahtub ja täht paisub. Heeliumi tuum hakkab kokku tõmbuma ja temperatuur tuumas kasvab mis tekitab heeliumi põlemise. Prototäht-> superhiid-> supernoova: * valge kääbus *neutrontäht Tähe tuum ei jõua väliskihtide rõhumist tasakaalustada tekitab tähe kiire kokkutõmbamine raskusjõu mõjul ja toimub plahvatus supernoovana. Supernoova- tähe heledus kasvab tähe pinna suurenemise tõttu; väliskihid paisuvad maailmaruumi ( täht tervikuna ei säili) Supernoova plahvatusest järele jäänud tähe tuum väiksem kui või võrdne 1,5 päikese massi ja tekib valge kääbus Valge kääbus- tekib tähe kokkuvarisemisel kütuse lõppemise tagajärjel Plahvatusest järele jäänud tähe tuum suurem kui 1,5 päikese massi järgneb tugev
tõmbuma ja tuuma temperatuur kasvama. Jahtunud välikiht ei suuda kiirgust läbi lasta ja paisub seetõttu. Suurenevad tähe heledus ja mõõtmed. Täht muutub punaseks hiiuks või ülihiiuks. Selle staadiumi lõpus põleb heelium süsinikuks. Lõpuks jääb järele ainult tuum. Punane hiidtäht muutub väikeseks ja kuumaks valgeks kääbuseks. Need jahtuvad väikese pinna tõttu aeglaselt. Evolutsiooni lõppfaasis võivad need plahvatada supernoovana, mille tuuma kokkulangemisel moodustub neutrontäht. Massilt suuremad tähed võivad samuti kokku tõmbuda ja muutub lõpuks ,,mustaks auguks".. Neutrontähes on aine neutron-kõdunud seisundis, mustas augus on aine seisundis, mida hetkel ei mõisteta. Supernoova plahvatuse käigus eemale heidetud tähe väliskihid sisaldavad raskeid elemente, mis võivad minna ringlusse uutes tähetekkeprotsessides. Click to edit Master text styles Second level Third level
E-protsess. Kui T>3* 109K, ent tihedus jääb vahemikku 105- 109 g/cm3, saabub nn stastiline tasakaal ja enamik aatomeid muundub raua grupi elementideks. Tähel võib tekkida peamiselt Fe56 tuum. Protsess on väga kiire. Raua hulk võib märgatavalt suureneda vaid paari sekundi jooksul, kuid samal ajal tähe tuuma piiril jätkuv alfaprotsess võib kesta 10 000 aastat. Arvatakse, et e-protsessi sisselülitumine massiivsetes tähtedes eelneb tähe plahvatamisele supernoovana. Teoreetilistel kaalutlustel on rauast tuuma tekkimine tõenäolisim, kui T= 3.78*109K ning prootonite ja neutronite arvu suhe np/nn= 300. Tulemus on saadud Päikesesüsteemist määratud isotoopide (Ti, V, Cr, Mn, Fe, Co, Ni) esinemissageduse järgi. Valgete kääbuste keemiline koostis näib olevat moodustunud alfaprotsessi tulemusena, kuid mõne valge kääbuse spektris esinevad väga intensiivsed raua jooned, mis viitab e-protsessile ja rauast tuumale
ei tähenda aga tingimata tähe aeglast kustumist. Mõne tähe elukäik lõpeb metsikus plahvatusmöllus. Tähed massiga vähem kui poolteist Päikese massist tõmbuvad lõpuks kokku ja muutuvad valgeks kääbuseks. Alguses on valged kääbused kohutavalt kuumad. Aegamööda nad siiski jahtuvad, nende valgus muutub üha punasemaks, siis pruuniks. Lõpuks saavad neist kääbustähed. Kõik suure massiga tähed plahvatavad supernoovana. Sel juhul lendab täht plahvatuses tervenisti laiali. Enamasti jääb tähe siseosa aga siiski alles. Üldjuhul toimub supernoova plahvatus tähe tuuma ümbritsevas kihis. Plahvatuse jõud on suunatud nii tähest välja-, kui ka sissepoole. See jõud surub tähe keskosa kokku väga pisikeseks ja ülitihedaks. Kui supernoova plahvatanud ümbris on laiali lennanud, paljastub selle keskel pisike tihe kera, endise tähe tuum, mille olemus sõltub järelejäänud massist
lõpeb metsikus plahvatusmöllus.( D.K. Raamat "KOSMOS-tähed, planeedid ja kosmoselaevad") Tähed massiga vähem kui poolteist Päikese massist tõmbuvad lõpuks kokku ja muutuvad valgeks kääbuseks. Alguses on valged kääbused kohutavalt kuumad. Aegamööda nad siiski jahtuvad, nende valgus muutub üha punasemaks, siis pruuniks. Lõpuks saavad neist kääbustähed. Kõik suure massiga tähed plahvatavad supernoovana. Sel juhul lendab täht plahvatuses tervenisti laiali. Enamasti jääb tähe siseosa aga siiski alles. Üldjuhul toimub supernoova plahvatus tähe tuuma ümbritsevas kihis. Plahvatuse jõud on suunatud nii tähest välja-, kui ka sissepoole. See jõud surub tähe keskosa kokku väga pisikeseks ja ülitihedaks. Kui supernoova plahvatanud ümbris on laiali lennanud, paljastub selle keskel pisike tihe
Mustad augud on universumis olevad alad, mille külgetõmbejõu eest ei ole pääsu, sest nende gravitatsioonipotentsiaal on tohutu suur. Kõik, mis satub musta augu mõjupiirkonda, jääbki sinna, kaasa arvatud valguskiired. Teadlased on arvamusel, et mustad augud on tekkinud hiiglaslikest tähtedest, mis on oma arengu viimases järgus olnud meie päikesest vähemalt kolm korda suuremad. Kui termotuumaenergia tekkimiseks kuluva vesiniku varu on ammendunud, siis plahvatab täht supernoovana. Plahvatuse järel muutub tähe mass ülitihedaks ja tähe ümbritsev gravitatsiooniväli ülitugevaks, seepärast tõmbabki must auk kõik läheduses oleva endasse. (TEA LASTE- ja NOORTENTSÜKLOPEEDIA, 2 osa, lk 298) Arvatavasti paikneb ka linnutee keskel must auk. (TEA LASTE- ja NOORTENTSÜKLOPEEDIA, 2 osa, lk 180) 1.2 Mustade aukude teke Reaalselt võivad mustad augud tekkida suurtest, oma evolutsiooni lõppstaadiumisse jõudnud
-hapnik-neoon-magneesium-räni-väävel-raud). Punase hiiu väliskiht aga jääb gaasiliseks. See, mis nüüd järgneb, on suurte ja väikeste tähtede korral erinev: Väiksemad tähed kaotavad nüüd oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. Suurte tähtede korral aga tõmbub nende raudtuum kokku ja plahvatab omaenda külgetõmbejõu mõjul. Gaasilised väliskihid paiskuvad maailmaruumi supernoovana. Raudtuum aga laguneb mõne sekundi jooksul uuesti heeliumiks, millest seejärel tekivad kõik olemasolevad keemilised elemendid. Lõpuks jääb järele väga tihe neutrontäht, ehk pulsar. Pulsaris olevad neutronid (energiakandjad) tungivad 1 omakorda üksteisesse, aine läheb meile teadmata olekusse ja omandab nii tugeva külgetõmbejõu, et sellest ei pääse läbi isegi valgus
kiirendab neutriinoproduktsiooni. Lõpuks on neutriinod tähest nii palju energiat ära viinud, et täht ei suuda enam endisena püsida, vaid vajub oma võimsa raskusjõu mõjul kokku. Keskosa kokkuvarisemine tuhandiku sekundi jooksul valgest kääbusest palju tihedamaks kehaks vabastab nii palju neutriinosid, et need rebivad väljapoole tormates tähe väliskihid laiali. Selline plahvatus on Maal jällegi nähtav supernoovana. 8 Teist tüüpi supernoovast jääb niisiis järele kas ainult paljas tuhk või ebatavaliselt tihe leha, mis arvutuste järgi on kas neutrontäht või must auk. Supernoova paisuvad välisosad kiirgavadki seda valgust, mida nähakse Maal. Mõne päeva jooksul pärast plahvatust, kui supernoova on kõige heledam, on tema paisuv kest nii suur, et selle sisse mahuks ligikaudu kogu Päikesesüsteem
Nagu astronoomias tavaline, alustati kohe taevakaartide koostamisest uue kiirgusliigi jaoks; küll hiljem on aega huvitavamaid leide võimekamate teleskoopidega detailsemalt uurida. Kui 1950. aastatel valmisid esimesed raadiokiirguse taevaülevaated, ootas astronoome ees mitu üllatust. Selgus, et Universumis leidub palju ulatuslikke raadiokiirguse allikaid. Osa neist oli võimalik seostada meie galaktikas supernoovana plahvatanud tähtede jäänustega, kuid teine, veelgi põnevam osa paistis olevat seotud Linnuteest kaugel väljaspool olevate galaktikatega. Kaugust arvestades pidid selliste objektide mõõtmed olema hiiglaslikud, ületades sadu ja isegi tuhandeid kordi galaktikate eneste mõõtmeid. Üksikasjalikumal vaatlemisel selgus, et neid raadiokiirguses nähtavaid piirkondi ühendab kodugalaktika keskosaga pikk ja peenike, samuti üksnes raadiokiirguses nähtav ainevool. Ilmselt
ülitihedad: tihedus umbes miljon korda suurem kui Maal; kiirgab vähe; võib eksisteerida väga kaua). Kui ka see energia tähel otsa saab, tekib must auk (nimetatakse universumi solgitoruks, mis neelab kõik teda ümbritseva endasse). Mustad augud on mootorid, mis panevad galaktikad tööle. 6. Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Kui täht on suurema massiga kui Päike, siis võib see täht plahvatada supernoovana, millest paisumise tagajärjel tekib udukogu (nt. Orioni udukogu). Supernoova plahvatuse oluliseks tagajärjeks on see, et tekivad uued raskemad keemilised elemendid kui raud. Kui plahvatusi ei toimuks, jääksid kõik rasked elemendid tähtede sisse ja meil poleks millestki valmistada ei "jääd" ega "kive", elusorganismidest rääkimata. Seega pole meie Päikesesüsteem mitte esimene tähtede hulgas. Juba ammu enne Päikese ja planeetide teket
(heelium-süsinik -hapnik-neoon-magneesium-räni-väävel-raud). Punase hiiu väliskiht aga jääb gaasiliseks. See, mis nüüd järgneb, on suurte ja väikeste tähtede korral erinev. Väiksemad tähed kaotavad nüüd oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. Suurte tähtede korral aga tõmbub nende raudtuum kokku ja plahvatab omaenda külgetõmbejõu mõjul. Gaasilised väliskihid paiskuvad maailmaruumi supernoovana. Raudtuum aga laguneb mõne sekundi jooksul uuesti heeliumiks, millest seejärel tekivad kõik olemasolevad keemilised elemendid. Lõpuks jääb järele väga tihe neutrontäht, ehk pulsar. Pulsaris olevad neutronid (energiakandjad) tungivad omakorda üksteisesse, aine läheb meile teadmata olekusse ja omandab nii tugeva külgetõmbejõu, et sellest ei pääse läbi isegi valgus
tõmbuma ja tuuma temperatuur kasvama. Jahtunud välikiht ei suuda kiirgust läbi lasta ja paisub seetõttu. Suurenevad tähe heledus ja mõõtmed. Täht muutub punaseks hiiuks või ülihiiuks. Selle staadiumi lõpus põleb heelium süsinikuks. Lõpuks jääb järele ainult tuum. Punane hiidtäht muutub väikeseks ja kuumaks valgeks kääbuseks. Need jahtuvad väikese pinna tõttu aeglaselt. Evolutsiooni lõppfaasis võivad need plahvatada supernoovana, mille tuuma kokkulangemisel moodustub neutrontäht. Massilt suuremad tähed võivad samuti kokku tõmbuda ja muutub lõpuks ,,mustaks auguks". · Universumi evolutsioon - Millises olekus oli mateeria ja mis oli enne universumi paisumise algust, pole teada. Võib oletada, et tema mõõtmed olid ainult 10-33 cm. 15-20 miljardit aastat tagasi hakkas see ülitihe moodustis paisuma. Paisumise algust nimetatakse Suure Pauguks.
heeliumi süntees süsinikuks ja süsinik rauaks. Energiat annavad need väha ja kui täht sinnamaani jõuab, ei ole ta punaste hiidude seas enam kaua. Täht tõmbub tasapisi kokku ja muutub valgeks kääbuseks. Valge kääbus läbimõõt on võrreldav maa omaga, aga tihedus on miljon korda suurem maa omast. Selline täht kiirgab vähe aga kestab kaua. Suuremate tähtede(päiksest umbes 5 korda suuremad) evolutsioon on tormilisem. Suur täht ei stabiliseeru, vaid plahvatab supernoovana. Ainult supernoova käigus tekivad rauast raskemad elemendid. Suuremad tähed plahvatavad, kuna nad on raskemad ja saavad sünteesida raskemaid elemente. Raua tekkimisel täht lõpeb. Kui gaasipilvest tekkiv gaasikera mass on liiga suur, ei teki stabiilset olekut ja tekib hoopis mitmiktäht. Pruun kääbus on täht, mis saavutanud piisavat temperatuuri,et sünteesida vesinikust heeliumi. Kiirgab vähe ja temp madal. Galaktikad
H2 on põlenud He-iks, edasi põleb heelium raskemateks elementideks. 24. Kuidas lõppeb tähe areng? Päikese sarnaste tähtede arengu lõpp: vesinik muundub heeliumiks ja tähed hakkavad paisuma, muutudes punasteks hiidtähtedeks, mis varisevad kokku ja lõpuks saavad neist valged kääbused. Päikesest suuremate tähtede arengu lõpp: 1. võimalus on see, et nad kaotavad oma tasakaalu ja plahvatavad supernoovana ehk kogu tähe aine paiskub laiali ning 2. võimalus on see, et nad plahvatavad noovadena ehk lihtsalt ühe tähe aine kandub teisele tähele üle, kuid tuum jääb alles ja sellest tuumast võib tekkida väga suure tihedusega neutrontäht. Eriti suurte tähtede arengu lõpp: nad võivad kollapseeruda ehk siis kokku variseda mustaks auguks. 25. Millisesse masside vahemikku kuuluvad "normaalsed" peajada tähed? Normaalsed peajada tähed kuuluvas masside vahemiku 0,1-50 Päikese massi. 26
kui pinna temperatuur langeb. Vesinik on põlenud heeliumiks, edasi põleb heelium raskemateks elementideks. 73. Kuidas lõpeb tähe areng? Päikese sarnaste tähtede arengu lõpp: vesinik muundub heeliumiks ja tähed hakkavad paisuma, muutudes punasteks hiidtähtedeks, mis varisevad kokku ja lõpuks saavad neist valged kääbused. Päikesest suuremate tähtede arengu lõpp: 1. võimalus on see, et nad kaotavad oma tasakaalu ja plahvatavad supernoovana ehk kogu tähe aine paiskub laiali. 2. võimalus (tavaliselt mitmiktähtede puhul) on see, et nad plahvatavad noovadena ehk lihtsalt ühe tähe aine kandub teisele tähele üle, kuid tuum jääb alles ja sellest tuumast võib tekkida väga suure tihedusega neutrontäht . Eriti suurte tähtede arengu lõpp: nad võivad kollapseeruda ehk siis kokku variseda mustaksauguks. 74. Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks?
elemente, paraku vabaneb raskemate elementide tekkel vähem energiat kui kergemate tekkel ning tuuma välisosa hakkab paisuma. VII. Ammendanud kogu „termotuumakütuse“ jätkub tähe evolutsioon sõltuvalt tema massist järgmiselt: (7.1) täht jahtub aeglaselt (kui tähe mass on väiksem kui Päikese mass) muutudes lõpuks pruuniks kääbuseks. (7.2) täht heidab ära oma pindmised kihid ja plahvatab noovana või supernoovana ning pärast plahvatust jääb alles kas: Ülitihe ja ülikuum tuum (valge kääbus), mis kiirgab ümbritsevasse keskkonda alguses röntgenkiirgust, siis aina pikalainelisemat (külmemat) kiirgust kuni lõpuks täielikult jahtub (pruun kääbus) – mass kuni 100 Päikese massi või Must auk – mass üle 100 Päikese massi VIII. Mida suurem on tähe mass, seda kiirem on elukaar sünnist surmani (so termotuuma- reaktsioonide lõppemiseni. Must auk
66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 6 Mustad augud Mustad augud on aegruumi piirkonnad, kus aeg ja ruum on lakanud eksisteerimast. Must auk avaldub ainult gravitatsioonis, mille külgetõmbejõud on niivõrd suur, et isegi valgus ei pääse sealt välja. Mustad augud sünnivad pärast tähtede surma. Kui massiivsel tähel saab tuumkütus otsa, plahvatab ta supernoovana. Mustad augud sünnivad surevatest tähtedest siis, kui nende tähtede massid ületavad vähemalt kolm korda meie Päikese massi. Musta augu tihedus on lõpmata suur ja tekkinud auk on aga väga väike. Aegruum on musta aegu ümber kõverdunud lausa lõpmatuseni. Kõik, mis musta auku kukub, ei pääse sealt enam kunagi välja. Musta auku ümbritseb nn sündmuste horisont, mis on seda suurem, mida massiivsem on must auk. Musta augu keskel asub singulaarsus, mis on lõpmata väike
60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 6 Mustad augud Mustad augud on aegruumi piirkonnad, kus aeg ja ruum on lakanud eksisteerimast. Must auk avaldub ainult gravitatsioonis, mille külgetõmbejõud on niivõrd suur, et isegi valgus ei pääse sealt välja. Mustad augud sünnivad pärast tähtede surma. Kui massiivsel tähel saab tuumkütus otsa, plahvatab ta supernoovana. Mustad augud sünnivad surevatest tähtedest siis, kui nende tähtede massid ületavad vähemalt kolm korda meie Päikese massi. Musta augu tihedus on lõpmata suur ja tekkinud auk on aga väga väike. Aegruum on musta aegu ümber kõverdunud lausa lõpmatuseni. Kõik, mis musta auku kukub, ei pääse sealt enam kunagi välja. Musta auku ümbritseb nn sündmuste horisont, mis on seda suurem, mida massiivsem on must auk. Musta augu keskel asub singulaarsus, mis on lõpmata väike
66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 6 Mustad augud Mustad augud on aegruumi piirkonnad, kus aeg ja ruum on lakanud eksisteerimast. Must auk avaldub ainult gravitatsioonis, mille külgetõmbejõud on niivõrd suur, et isegi valgus ei pääse sealt välja. Mustad augud sünnivad pärast tähtede surma. Kui massiivsel tähel saab tuumkütus otsa, plahvatab ta supernoovana. Mustad augud sünnivad surevatest tähtedest siis, kui nende tähtede massid ületavad vähemalt kolm korda meie Päikese massi. Musta augu tihedus on lõpmata suur ja tekkinud auk on aga väga väike. Aegruum on musta aegu ümber kõverdunud lausa lõpmatuseni. Kõik, mis musta auku kukub, ei pääse sealt enam kunagi välja. Musta auku ümbritseb nn sündmuste horisont, mis on seda suurem, mida massiivsem on must auk. Musta augu keskel asub singulaarsus, mis on lõpmata väike
annaabi.ee 
