tumedaks. Arvatatakse, et Kesk-Aasiast pärit türgi nomaadid nimetasid merd sellepärast Karadeniz (Must meri). · Mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. · Raud-, vask-, hõbe- ja pliiesemed (näiteks ankrud), mis jäävad Mustas meres pikemaks ajaks üle 150 meetri sügavusele, kattuvad väävelvesiniku toimel sulfidogeensete bakterite kaasabil musta katuga, mis koosneb musta värvi sulfiididest. · Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks. 3 Kliima Kliima on üldiselt pehme, suved on jahedad, sügised soojad, talved lühikesed ja kevaded pikad. Kõige paremad tingimused on Krimmi lõunaosas ja kagukallastel mägede varjus
Türklased, kes püüdsid Musta mere äärseid rahvaid vallutada, kohtasid raevukat vastupanu tserkesside, adõgeede ja teiste rahvaste poolt, mistõttu anti merele nimeks Karadeniz 'Must meri, külalislahkuseta meri'. Raud-, vask-, hõbe- ja pliiesemed (näiteks ankrud), mis jäävad Mustas meres pikemaks ajaks üle 150 meetri sügavusele, kattuvad väävelvesiniku toimel sulfidogeensete bakterite kaasabil musta katuga, mis koosneb musta värvi sulfiididest (raud(II) oksiid, hõbesulfiid, pliisulfiid, vasksulfiid). Rüdiger Schmitti oletuse järgi tähendab "Must meri" ilmakaarte värvisümboolika järgi 'Põhjameri' (lõuna on punane, nii et ka Punase mere nimetus saab seletuse). Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks. 3. SISEMERI Must meri on sisemeri
Võtsin tsentrifuugiklaasi 1,5 ml A-alarühma lahust, hapestasin seda 4 tilga konts. HCl-ga, lisasin 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2 , TAA) lahust ning hoidsin kuumas vesivannis 5 minutit. Keetmine oli vajalik seetõttu, et TAA hüdrolüüs on toatemperatuuril väga aeglane. Sadenemise käigus tekkis must sade, seega olid lahuses tõenäoliselt CuS ja Bi2S3 sademed.Tsentrifuugisin. CH3CSNH2 + H2O CH3CONH2 + H2S Sademe täielikkuse kontroll. Kuna CdS ja SnS on II rõhma sulfiididest kõige suurema lahustuvuskorrutisega, siis pärast tsentrifuugimist lisasin 0,5ml dest.vett tsentrifuugiklaasi ning jälgisin, kas tekib vee ja lahuse piirpinnale kollane CdS või pruunikas SnS rõngas. Tekkis pruunikas rõngas, seega pidin lahust lahjendama kahekordse mahuni ning lisama 5 tilka TAA. Hoidsin lahust keeval vesivannil veel 2 minutit ning tsentrifuugisin, mistõttu sadenesid nii CdS kui SnS täielikult. CuS must [Cu(NH3) 4]²+ + 2H2S CuS + 4NH4+
5 min (TAA kasutamisel tuleb lahust alati kuumutada/keeta, sest toatemperatuuril on tema hüdrolüüs väga aeglane). Sulfiidide sadenemine toimub nende lahustuvuse suurenemise järjekorras. Kuna mitmete sulfiidide värvused on üksteisest erinevad, siis võib juba sadestamise käigus teha märkmeid lahuses sisalduda võivate katioonide kohta. Tsentrifuugitakse. Sadenemise täielikkuse kontroll. Kuna CdS ja SnS on II rühma sulfiididest kõige paremini lahustuvad (kõige suurema lahustuvuskorrutisega), siis peale tsentrifuugimist lisatakse tsentrifuugiklaasi ~0,5 ml H2O nii, et vesi valguks mööda katseklaasi seina alla ja koguneks lahuse pinnale. Kui vee ja lahuse piirpinnal kollast CdS või pruunikat SnS rõngast ei teki, siis pole vaja lahjendada. Kui aga piirpinnal tekib sade, siis lahjendatakse lahust veega kahekordse mahuni, lisatakse 5 tilka TAA ja hoitakse keeval vesivannil veel 2 min
Sellel põhinebki II ja III rühma katioonide eraldamine süstemaatilise analüüsi käigus. Võtsin tsentrifuugiklaasi umbes 1 ml õppejõult saadud alglahust. Lisasin lahuse hapestamiseks 3-4 tilka konts HCl, lisasin 1 ml 1 M tioatseetamiidi lahust ja hoidsin 5 minutit kuumas veevannis, kuna toatemperatuuril on TAA hüdrolüüs väga aeglane. Soojendamisel tekkis põhja musta värvi sade. Tsentrifuugisin. Seejärel tegin sadenemise täielikkus kontrolli. Kuna CdS ja SnS on II rühma sulfiididest kõige paremini lahustuvad, siis lisasin pärast tsentrifuugimist tsentifuugiklaasi 0,5 ml destilleeritud vett nii, et vesi valguks mööda klaasseina alla ja koguneks lahuse pinnale. Vee ja lahuse piirpinnale tekkis tekkis kollakas-pruunikas rõngas (kollane viitab lahuses olevale CdS-le ja pruun SnS-le). Kuna mul tekkis sade, siis lahustasin lahust kahekordse mahuni, lisasin 5 tilka TAA ja hoidsin keeval veevannil 2 minutit, et CdS ja SnS sadestuks täielikut.
Minerallid, mis koosnevad väävlist ja metallist on sulfiidsed. Need on küllaltki levinud mineraalid, millest mõnesid leidub ka Eestis. Eriti levinud on püriit, mis on raua ja väävli ühend. Õlgkollase värvusega ja esineb sageli väljakujunenud kuubilise kujuga kristallidena, mille tahkusel esineb viirutus. Kriipsu värvus pruunikasmust, läige metalliline. Rohkelt leidub püriiti Alam-Ordoviitsiumis, kus selle kihi paksus ulatub kuni 30 cm-ni. Sulfiididest on veel levinud galeniit, sfaleniit, kinaver ja kalkopüriit. Sulfiidide analoogideks on arseniidid, teluriidid ja seleniidid. Kusjuures antud järjekord on mineraalse leidumise põhjal kahanev. KASUTATUD KIRJANDUS Kirsimäe, K. Kirs J. Pani, T. (2008). Maateaduse alused I loengu materjalid. [WWW]. http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_mineraalid.htm#KLASSIF (26.02.2009). Isakar, M. (2003). Sulfiidid ja nende analoogid. [WWW]. http://www.ut
Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid. Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu. Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid (Kulgemise peamised põhjused): · Sademe (vähelahustuva ühendi) teke · Gaasi teke (CO karbonaatidest, HS sulfiididest, NH kuumutamisel ammooniumisooladest) · Vähe- (või vähem) dissotsieeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke · Hüdrolüüsiprotsessid (soola moodustavate ioonide vastastiktoime veega), mis kulgevad väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi · Kompleksühendi teke. Kompleksühendid on keemilised ühendid, mille kristallvõres või
NB! TAA kasutamisel tuleb alati lahust kuumutada, sest toatemperatuuril on hüdrolüüs väga aeglane. TAA hüdrolüüsi võrrand: CH3CSNH2 + H2O CH3CONH2 + H2S Sulfiifide sadenemine toimub nende lahustuvuse suurenemise järjekorras. Kuna mitmete sulfiidide värvused on üksteisest erinevad, siis võib juba sadenemise käigus teha märkmeid lahuses sisalduda võivate katioonide kohta. Tsentrifuugitakse. Sademe täielikkuse kontroll. Kuna CdS ja SnS on II rühma sulfiididest kõige paremini lahustuvad, siis peale tsentrifuugimist lisatakse tsentrifuugiklaasi ~0,5 ml H 2O nii, et vesi valguks mööda katseklaasi seina alla ja koguneks lahuse pinnale. KUi vee ja lahuse piirpinnal korras CdS või pruunikat SnS rõngast ei teki, siis pole vaja lahjendada. Kui aga piirpinnal tekib sade, siis lahjendatakse lahust veega kahekordse mahuni, lisatakse 5 tilka TAA ja hoitakse keeval vesivannil veel 5 min. CdS ja SnS täielikuks sadenemiseks. Sulfiidide värvused: CuS must
vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt) vesi H2O ning muud vähedissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 ⋅ H2O, CH3COOH jt) kompleksioonid ( [Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3– jt) laengute summa võrrandi vasakul pool peab võrduma laengute summaga paremal pool Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Kulgemise peamised põhjused: 1. Sademe (vähelahustuva ühendi) teke. 2. Gaasi teke (CO2 karbonaatidest, H2S sulfiididest, NH3 kuumutamisel ammooniumisooladest) 3. Vähe- (või vähem) dissotsieeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke. 4. Hüdrolüüsiprotsessid (soola moodustavate ioonide vastastiktoime veega), mis kulgevad väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi. 5. Kompleksühendi teke. Kompleksühendid on keemilised ühendid, mille kristallvõres või
2NaOH (aq) + CuSO4 (aq)→ Cu(OH)2(s) + Na2SO4 (aq) Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu (selles näites SO42+ ja Na+). Sama reaktsioon ioonvõrrandina 2OH- (aq) + Cu2+ (aq) → Cu(OH)2(s) Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Kulgemise peamised põhjused 1. Sademe (vähelahustuva ühendi) teke 2. Gaasi teke (CO2 karbonaatidest, H2S sulfiididest, NH3 kuumutamisel ammooniumisooladest). 3. Vähe- (või vähem) dissotsieeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke nõrga happe teke. 4. Hüdrolüüsiprotsessid (soola moodustavate ioonide vastastiktoime veega), mis kulgevad väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi. 5. Kompleksühendi teke. Kompleksühendid on keemilised ühendid, mille kristallvõres või
laengute summa võrrandi vasakul pool peab võrduma laengute summaga paremal pool (ülaltoodud näites vasakul 2*(1) + 2 = 0, ka paremal laeng puudub). Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Kulgemise peamised põhjused 1. Sademe (vähelahustuva ühendi) teke: BaCl2 (aq) + Na2SO4 (aq) BaSO4 (s) + 2NaCl (aq) Ba2+ (aq) + SO4 2 (aq) BaSO4 (s) 2. Gaasi teke (CO2 karbonaatidest, H2S sulfiididest, NH3 kuumutamisel ammooniumisooladest): Na2CO3 (aq) + 2HCl (aq) 2NaCl (aq) + H2O (l) + CO2 (g) CO32 (aq) + 2H+ (aq) H2O (l) + CO2 (g) 3. Vähe- (või vähem) dissotsieeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke nõrga happe teke: H2SO4 (aq) + 2KCN (aq) K2SO4 (aq) + 2HCN (aq) H+ (aq) + CN (aq) HCN (aq) nõrga aluse teke NH4Cl (aq) + NaOH (aq) NaCl (aq) + NH3 H2O (aq)
Aja jooksul kattuvad punakaspruunid vaskkujud ja katused rohelise paatina korraga. See kord on vaskkarbonaat. Ta moodustub, kui vask reageerib õhus leiduva niiskuse ja süsinikdioksiidiga. (Leelo Laurits jt, 2004) 5 2. VASEMAAGID Vasemaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt vaske ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv. Kuni 90% vaske toodetakse vase sulfiididest. (Vasemaak, 2015) Vasemaagiräbu vanuseks hinnatakse 8000 aastat (H.Karik, 1984). 170 vaske sisaldavast mineraalist kasutatakse vase tootmisel 17: ehe vask (Cu), borniit (Cu5FeS4), kalkopüriit (CuFeS2), kalkosiin (Cu2S), koveliin (CuS), burnoniit (CuPbSbS3), tetraedriit (Cu12Sb4S13), tennantiit (Cu12As4S13), enargiit (Cu3AsS4), kupriit (Cu2O), tenoriit (CuO), malahhiit (Cu2[CO3](OH)2), asuriit (Cu3[CO3](OH)2), krüsokolla (CuSiO3•nH2O),
mittemetalliliste odaustega kuid jäävad elektornegatiivsuselt alla halogeenidele. Nende tavaliseks o.a-ks on II või VI. Negatiivne o.a on ta tavaliselt metalliliste ja vähemaktiivste mittemetalliliste elementidega. Positiivne o.a on neil hapniku ja suurema elektronegatiivsusega ainetega reageerimisel(väävel regeerib nii). · Hapnik on levinuim element maakoores ja teda leidub lihtainena kui ka ühenditena. · Väälite leidub kõige enam väävliühenditest sulfiididest(püriit DeS , PbS jt) ja õhkusaastavatest gaasilistest väävliühenditest(H S, SO ). Väävlit leidub ka looduses ehedal kujul. · Hapnik · Lõhnata, maitseta, värvuseta gaas. Vees suhteliselt vähe lahustuv. Keemis temp -183C · Hapniku o.a II. Hapniku alotroop trihapnik O ehk osoon. Hapnikut saadakse hapnikurikaste ainete(KMnO , KNO ,KClO ) kuumutamisel eriti kergesti saa hapniku H O lagunemisel katalüsaatori(MnO ) mõjul.
Türklased, kes püüdsid Musta mere äärseid rahvaid valllutada, kohtasid raevukat vastupanu tserkesside, adõgeede ja teiste rahvaste poolt, mistõttu anti merele nimeks Must meri, külalislahkuste meri. Raud-, vask-, hõbe- ja pliiesemed (näiteks ankrud), mis jäävad Mustas meres pikemaks ajaks üle 150 meetri sügavusele, kattuvad väävelvesiniku toimel sulfidogeenste bakterite kaasabil musta katuga, mis koosneb musta värvi sulfiididest (raud (II)sulfiid, hõbesulfiid, pliisulfiid, vasksulfiid). Rüdiger Schmitti oletuse järgi tähendab Must meri ilmakaarte sümboolika järgi Põhjameri (lõuna on punane, nii et ka Punase mere nimetus saab seletuse). Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kladale visata ning vee värvus muutub mustaks. [4] Rannajoon
Nad seovad veest kaltsium ja magneesiumioone, muutes sellega vee pehmemaks. Difosfaadid leiavad kasutust toiduainelisanditena. Näiteks leivaküpsetamisel kasutatakse Na2H2P2O7, pudingusegudes Na4P4O7. Ca2P2O7 kasutatakse abrasiivina hambapastades. Fosfaate lisatakse toiduainetesse ka nende konserveerimisel ja vorstide valmistamisel, kuna ta seob fosfaadid seovad endasse niiskust ja aitavad lihal säilitada parema värvuse, lõhna ning maitse. Fosfori sulfiididest kasutatakse enam tertafosfordekasulfiidi P4S10, mida läheb vaja palju orgaaniliste ainete sünteesimiseks (määrdeainete lisandid, pestitsiidid jm). Tetrafosfortrisulfiidi P4S3 kasutatakse peamiselt tuletikupeade koostises, kusjuures seda ainet sisaldav tuletikupea süttib hõõrdumisel igasuguse kardeda pinna vastu. Füsioloogiline toime Fosforit leidub kõikides elusorganismides ja tema tähtsus eluslooduses on erakordselt suur
· 6% spordijoogina - 1000 ml ja · 8 % spordijoogina - 750 ml vedelikku tunnis. MINERAALVEED · Ravitoimega põhjavesi, milles rohkelt Mineraalsoolad, gaasid, mikroelemendid, orgaanilised ühendid jm Lisaks radioaktiivsus, pH, temperatuur · Mineraalvesi põhjavesi, milles on liitri kohta min 1 gr mineraalsooli ja ravitoime · Mineraalvees on rikkad kas.... Süsinikdioksiidist, kloorist, rauast, broomist, sulfaatidest, sulfiididest, radoonist, ränist, joodist. Lisaks võivad sisaldada lämmastikku, metaani, väävel vesinikku · Vähem soolased veed on joogiks, soolasemad vannideks Koostis määrab mineraalvee toime · Rauarikas mineraalvesi Kehvveresus, menstruatsioonihäired · Sulfiidide ja kloriidide rikas Seedeelundid, sapiteed, kuseteed, maks, neerud · Ränisisaldus Põletikuvastane · Radoonirikas Rasvaainevahetuse häired, kilpnääre Müügil mineraalvete asendajad
kasutatakse Na2H2P2O7,pudingusegudes Na4P4O7. Ca2P2O7 kasutatakse abrasiivina hambapastades. Fosfaate lisatakse toiduainetesse ka nende konserveerimisel ja vorstide valmistamisel,kuna ta seob fosfaadid seovad endasse niiskust ja aitavad lihal säilitada parema värvuse,lõhna ning maitse. Puhverdavate omadustega näiteks NaH2PO4, mida kasutatakse olmevee pH korrigeerimisel ja lahtistina. Samuti kasutatakse vesinikfosfaate, eriti K2HPO4 laialdaselt puhverlahustena. Fosfori sulfiididest kasutatakse enam tertafosfordekasulfiidi P4S10, mida läheb vaja palju orgaaniliste ainete sünteesimiseks (määrdeainete lisandid, pestitsiidid jm).Tetrafosfortrisulfiidi P4S3 kasutatakse peamiselt tuletikupeade koostises, kusjuures seda ainet sisaldav tuletikupea süttib hõõrdumisel igasuguse kardeda pinna vastu. Naatriumtrifosfaati sisaldav pesupulber Bonux. FOSFORVÄETISED Kuna fosfor on üks tähtsamaid keemilisi elemente taimede kasvuks ja arenguks, siis
81. Pulbriliste segude lahutamine- Osakeste suuruse järgi; Erikaalu järgi; Õhu voolus- kergemad osakesed liiguvad kiiremini; Magnetiliste omaduste järgi VII METALLID, SULAMID 82. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi- Kergsulavad (Tina); Rasksulavad (Titaan); Kesksulavad (Cr) 83. Metallide liigitus- mustad (malm, teras), värviline 84. Flotatsioon- kasutatakse sulfiidide, karbonaatide ja silikaatide korral, mis ei märgu vee toimel. 85. Metallide saamise meetodid- Sulfiididest või oksiididest kuumutamisel; Oksiidide reageerimisel koksiga või CO-ga; Sulatatud soolade elektrolüüsil- 86. Malmid: hallmalm- kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus helbelise grafiidina. tempermalm - süsinik on pesalise grafiidina. valgemalm - kogu süsinik on Fe-ga seotud tsementiidina. kõrgtugev malm - süsinik on keraja grafiidina "pesadena". 87. Terased: Tootmisviisi järgi; Kasutusala järgi; Keemilise koostise järgi; Kvaliteedijärgi; Struktuuri järgi. 88
(Pildiallikas: http://site.voila.fr/bonux/bonux.jpg ) Fosfaate lisatakse toiduainetesse ka nende konserveerimisel ja vorstide valmistamisel, kuna ta seob fosfaadid seovad endasse niiskust ja aitavad lihal säilitada parema värvuse, lõhna ning maitse. Puhverdavate omadustega näiteks NaH2PO4, mida kasutatakse olmevee pH korrigeerimisel ja lahtistina. Samuti kasutatakse vesinikfosfaate, eriti K2HPO4 laialdaselt puhverlahustena. Fosfori sulfiididest kasutatakse enam tertafosfordekasulfiidi P4S10, mida läheb vaja palju orgaaniliste ainete sünteesimiseks (määrdeainete lisandid, pestitsiidid jm). Tetrafosfortrisulfiidi P4S3 kasutatakse peamiselt tuletikupeade koostises, kusjuures seda ainet sisaldav tuletikupea süttib hõõrdumisel igasuguse kardeda pinna vastu. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 12
Küüslauk kasvab pea kõikjal, ta tahab viljarikast pinnast ja päikesepaistelist kasvukohta. Võib kasvada kuni 60cm kõrguseks, tal on ühise kuivsoomusega ümbritsetud ja tütarsibulatest koosnev liitsibul. (Küüslauk ravib 47 haigust) Küüslaugus leidub väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti spetsiifilise lõhnaga väga tugevaks bakteritsiidse toimega lenduvaks antibiootikumiks. Peale selle sisaldab küüslauk sulfiididest koosnevat lenduvat õli, fütosteriine, C-vitamiini ja B-grupi vitamiine, süsivesikuid, tärklist, inuliini, fruktoosi, orgaanilisi happeid, mikroelemente. Küüslaugu fütontsiidid on tugevamad sibulast ja hävitab paljusid mikroobe. (Biokeemiline koostis) Meie rahvameditsiinis tuntakse küüslauku kui üldise enesetunde parandajat, südame tugevdajat, vererõhu korrastajat ning sooltetegevuse parandajat (eriti lihatoitude söömisel).
pehmeim Na. Magnetiseeritavus (Fe, Co, Ni). Sulamistemperatuur (Kõige kõrgem volfram (W, 3410 kraadi), kõige madalam elavhõbe (Hg, -38,9 kraadi), raua sulamistemp. on ~1535 kraadi Tihedus (kõige tihedam Os, kõige vähem tihe Li) Metallide levik looduses 1) Nimetada ehedalt ja ühenditena leiduvaid metalle. 2) Nimetada 6 maakoores levinumat metalli 3) Tuua näiteid metalle sisaldavatest oksiididest, silikaatidest, karbonaatidest, sulfiididest, nitraatidest, kloriididest ja fosfaatidest. 4) Mis on maak? 5) Sulami mõiste, näiteid. Miks kasutatakse neid rohkem kui puhtaid metalle? 1) Ehedalt leidub nt. kulda ja plaatina ja teisi väärismetalle, ühenditena vaske, hõbedat, tina jne. 2) Alumiinium, raud, kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium. 3) Fe2O3, Na2O, K2CO3, ZnS, salpeetrid, NaCl, fosforiit/apatiit. 4) Maak on metallide looduslik ühend, millest tööstuses metalle toodetakse.
2)Terased- Fe-le lisatud <2% C; Lisatud ka räni, Mangaani; Väga laialdase kasutusega. 84. Flotatsioon Saab maaki kontsentreerida. Esmalt purustatakse metall veskis ära, siis kaetakse osakeste pind õli vms ainega. seejärel puhutakse õhku läbi maagi, õli ja vee suspensiooni. Moodustuvad mullid ja need põhjustavad maagi osakeste tõusmise segu pinnale. Maagi kontsentraat tekib seega segu pinnale ja eraldatakse. 85. Metallide saamise meetodid Sulfiididest või oksiididest kuumutamisel- Hg, Cu, Pb Oksiidide reageerimisel koksiga (C) või CO-ga- Mn, Zn, Cr, Fe Sulatatud soolade elektrolüüsil- Li, K, Ca, Na, Mg, Al 86. Malmid: liigitus, omadused 1)Hallmalm- head valuomadused, hästi lõiketöödeldav, kulumiskindel)tehakse suuri tooteid. 2) valgemalm-. kõva, kuid läheb kergelt katki. Temast saadakse teisi malme. Kasutatakse autode mootorites. 3).tempermalm-suurem löögitugevus, head valamisomadused
raudpentakarbonüüli termilisel lagundamisel: Fe(CO)5Fe + 5CO Koobalt- lihtaine saadakse oksiidi redut. Süsinikuga: Co3O4 + 4C3Co+4CO/ Co3O4+4CO3Co+4CO2 Nikkel- Saadakse peamiselt sulfiidsetest maakidest, mis kõigepealt säratakse nikkel(II)oksiidiks ja seejärel redutseeritakse. Nikli puhastamiseks pannakse ta reageerima süsinikoksiidiga, mille tulemusena moodustub nikkeltetrakarbonüül Ni(CO)4, mis keeb 43 °C juures: Ni(s) + 4CO(g) Ni(CO)4(g) Vask- Enamasti saadakse sulfiididest, nt kalkopüriidist CuFeS2. 2CuFeS2(s) + 3O2(g) 2CuS(s) + 2FeO(s) + 2SO2(g) Hõbe- Hõbe reageerib väävliga, andes hõbesulfiidi. AgCl+2NaCNNa((Ag(CN)2)) +NaCl Kuld- 2Na((Ag(CN)2))+Zn2Au+Na((Zn(CN)4)) (Kuld ei reageeri isegi tugevate oksüdeerijatega, nagu lämmastikhape) Tsink- Tsinki saadakse maagi särdamisel ja oksiidi redutseerimisel söega: 2ZnS(s) + 3O2(g) 2ZnO(s) + 2SO2(g) ZnO(s) + C(s) Zn(l) + CO(g) Kaadmium- saadakse samamoodi nagu tsinki
Seemne hoidmine peaks aset leidma 2-6oC juures. Küüslauk on pikapäeva kasvutaim, eelistab päikesepaistelist kohta. On ka niiskuselembeline, mistõttu vajab täiendavat kastmist, eriti arenguperioodil. Biokeemiline kooslus Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti spetsiifilise lõhnaga allitsiiniks, väga tugeva bakteritsiidse toimega lenduvaks antibiootikumiks. Peale selle sisaldab küüslauk 0,4% sulfiididest koosnevat lenduvat õli, fütosteriine, kuni 10mg% C-vitamiini ja B-grupi vitamiine, süsivesikuid, tärklist, inuliini, fruktoosi, orgaanilisi happeid, mikroelemente. Küüslaugu fütontsiidid on tugevamad sibulast, säilitab oma bakteritsiidsed omadused ja aktiivsuse pikka aega, hävitab paljusid mikroobe. Küüslauk kui ravim Meie rahvameditsiinis tuntakse küüslauku kui üldise enesetunde parandajat, südame
Seemne hoidmine peaks aset leidma 2-6oC juures. Küüslauk on pikapäeva kasvutaim, eelistab päikesepaistelist kohta. On ka niiskuselembeline, mistõttu vajab täiendavat kastmist, eriti arenguperioodil. Biokeemiline kooslus Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti spetsiifilise lõhnaga allitsiiniks, väga tugeva bakteritsiidse toimega lenduvaks antibiootikumiks. Peale selle sisaldab küüslauk 0,4% sulfiididest koosnevat lenduvat õli, fütosteriine, kuni 10mg% C-vitamiini ja B-grupi vitamiine, süsivesikuid, tärklist, inuliini, fruktoosi, orgaanilisi happeid, mikroelemente. Küüslaugu fütontsiidid on tugevamad sibulast, säilitab oma bakteritsiidsed omadused ja aktiivsuse pikka aega, hävitab paljusid mikroobe. Küüslauk kui ravim Meie rahvameditsiinis tuntakse küüslauku kui üldise enesetunde parandajat, südame tugevdajat, vererõhu korrastajat ning sooltetegevuse parandajat (eriti
(S6+ redutseerub, → SO2 või H2S): 2H2SO4 + C → 2SO2 + CO2 + 2H2O H2SO4 soolad: sulfaadid SO42-, vesiniksulfaadid HSO4- Akt. metallide sulfaadid on püsivad, vesiniksulfaatide kuumutamisel tekivad disulfaadid: to 2KHSO4 → K2S2O7 + H2O kaaliumdisulfaat Kõrgemal temp-l disulfaadid lagunevad: to K2S2O7 → K2SO4 + SO3 Tootmine - Lähtutakse kas vabast väävlist või lood. sulfiididest (näit. püriidist FeS 2) - Toorme põletamisel (“särdamisel”) → SO2 - SO2 oksüdeeritakse õhuhapnikuga o katalüsaatori (V2O5, Pt) manulusel: 500 C 2SO2 + O2 V2O5 2SO3 - SO3 lahustatakse H2SO4-s → “ooleum” Tegelikult on palju tööstuslikke meetodeid (tööstustootm. juba XVIII sajandil) Praegu üks mastaapsemalt toodetavaid keemiatööstuse produkte
annaabi.ee 
