trükiplaadi kõrgemad osad · Lametrükktrükitehnika, mille puhul trükiplaadi pind on täiesti tasane · Reljeefskulptuurteos, mille puhul kujutis eendub tahvlitaoliselt pinnalt või on sellesse süvistatud · Keraamikamaterjali põlemisel rajanev savitöötehnika · Metalliseloomuliku läike, suure plastsuse ning hea elektrija soojusjuhtivusega hästi sepistatav sulam · Klaassilikaatide sulatisest toodetav valgust läbilaskev habras tahke amorfne materjal · Nahklooma keha väliskate nülituna, pargituna, nahkesemeteks töödelduna
KÜLLASTUMATA LAHUS tekib kui lahustunud ainet saab veel lahustada OKSIID liitaine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik ALUS aine, mis liidab vesinikioone HAPE liitaine, mis koosneb ühest või mitmest vesinkust ning happe anionist SOOL liitaine, mis koosneb aluse katioonist ja happe anionist METALL liitaine, millel on metallidele iseloomulikud füüsikalised ja keemilised omadused LEELIS vees lahustuv hüdroksiid ELEKTROLÜÜS lahusest ja sulatisest elektrivoolu läbijuhtimisel kulgev redoksprotsess INDIKAATOR aine, mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel MITTEMETALL lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused KEEMILINE REAKTSIOON ainete muundumine teisteks aineteks KEEMILINE NÄHTUS muutus, millega kaasneb keemiline reaktsioon FÜÜSIKALINE NÄHTUS nähtus, mille käigus muutub aine olek või kehakuju ALKAAN süsivesinik, mille molekulides on ainult kovalentsed üksiksidemed
Tänu vähesele imavusele kuivavad nad kiiresti. Kiud on termoplastilised, st neid on võimalik kuumuse abil vormida. Sünteeskiudained Sünteeskiudained valmistatakse sünteetiliselt. Lähteaineks on väikese molekuliga ained, mille liitumisel tekivad pikad polümeersed molekulid. Reaktsioon kulgeb analoogiliselt eteenist polüetüleeni saamisega. Saadud termoplastne polümeer lahustatakse sobivas orgaanilises lahustis või muudetakse kuumutamise teel vedelaks. Lahusest või sulatisest valmistatakse läbi peente avade pressides pikad kiud nagu tehiskiudainete puhulgi. Kui lahusti aurab ära või sulatis jahtub, saadakse tugev peen kiud. Nii valmistatakse polüamiid- (nailon), akrüül-, polüesterkiudu (terüleen) ja teisi tekstiilikiudaineid. Tehis-ja sünteeskiudained on sageli odavamad kui looduslikud, nad on tugevad ja kulumiskindlad ning välimuselt ilusad. Mõned neist näitekspolüestrid on ka keemiliselt vastupidavad. Polüamiidid aga kardavad väga happeid
väga pikad ühtlase jämedusega siiditaolised kiud, mis kedratakse niidiks, milest kootakse kangas. Nii valmistatakse tehissiidi. Sünteeskiudained Sünteeskiudained valmistatakse sünteetiliselt. Lähteaineteks on väikese molekuliga ained, mille liitumisel tekivad pikad polümeersed molekulid. Reaktsioon kulgeb analoogiliselt eteenist polüetüleeni saamisega. Saadud ternoplastne polümeer lahustatakse sobivas orgaanilises lahustis või muudetakse kuumutamise teel vedelaks. Lahusest või sulatisest valmistatakse läbi peente avade pressides pikad kiud nagu tehiskiudainete puhulgi. Kui lahusti aurab ära või sulatis jahtub, saadakse tugev peen kiud. Nii valmistatakse polüamiid- (nailon), akrüül-, polüesterkiudu (terüleen) jt tekstiilikiudaineid. Tehis- ja sünteeskiudained on sageli odavamad kui looduslikud, nad on tugevad ja kulumiskindlad ning välimuselt ilusad. Mõned neist, näiteks polüestrid, on ka keemiliselt vastupidavad. Polüamiidid aga kardavad väga happeid
Tselluloosist tekivad väga pikad ühtlase jämedusega siiditaolised kiud, mis kedratakse niidiks ning millest kootakse kangas. Nii valmistatakse tehissiidi. Sünteeskiudained valmistatakse sünteetiliselt. Lähteaineks on väikese molekuliga ained, mille liitumisel tekivad pikad polümeersed molekulid. Reaktsioon kulgeb analoogiliselt eteenist polüeteeni saamisega. Saadud polümeer lahustatakse sobivas orgaanilises lahustis või muudetakse kuumutamise teel vedelaks. Lahustes või sulatisest valmistatakse läbi peente avade pressides pikad kiud nagu tehiskiudainete puhulgi. Kui lahusti aurab ära või sulatis jahtub, saadakse tugev peen kiud. Nii valmistatakse polüamiid-, akrüül-, polüesterkiudu jt tekstiilikiudaineid. Polüesterkiud suurendatult umbes 70x http://www.google.ee/imgres?q=tekstiilkiud&um=1&hl=et&biw=1280&bih=663&tbm=isch&tbnid=1- pHba9zly2p2M:&imgrefurl=http://ekool.tktk
hapetega (HCl, HBr, H2SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja. Mida enam pingereas vesinikust vasakul on metalli, seda kergemini loovutavad selle metalli aatomid elektrone ja lähevad üle ioonidena lahusesse või moodustavad pinnale mõne ühendi ning seda raskem on tema ioone redutseerida tagasi metalliks. Negatiivsema potentsiaaliga metall tõrjub välja temast positiivsema potentsiaaliga (suurema E ±väärtusega) metalli tema soola lahusest või sulatisest 3. Mida nimetatakse standardseks redokspotentsiaaliks? Teiste elektroodide (metallide või ka muude redokssüsteemide) potentsiaale vesinikelektroodi suhtes standardolekus, nad on toodud käsiraamatutes vastavate tabelitena. 4. Kuidas tekib galvaanipaar? Kui elektrolüüdi lahuses või sulatises on kokkupuutes kaks erinevat metalli, siis tekib nn galvaanipaar. Anoodiks on negatiivsema potentsiaaliga metall, katoodiks aga positiivsema potentsiaaliga metall. 5
Mg(t) + H2SO4(v) = MgSO4(v) + H2(g) Mg(t) + 2H (v) = Mg2(v) + H2(g) Mida enam vasakul pingereas on metalli sümbol, seda kergemini loovutavad selle metalli aatomid elektrone ja lähevad üle ioonidena lahusesse või moodustavad pinnale mõne ühendi ning seda raskem on tema ioone redutseerida tagasi metalliks. Negatiivsema potentsiaaliga metall tõrjub välja temast positiivsema potentsiaaliga (suurema E ±väärtusega) metalli tema soola lahusest või sulatisest Zn(t) + CuSO4(v) = ZnSO4(v) + Cu(t) Zn(t) + Cu2+(v) = Zn2+(v) + Cu(t) E ± (Cu2+/Cu) = 0,34 V E ± (Zn2+/Zn) = 0,76 V 3. Mida nimetatakse standardseks redokspotentsiaaliks? Teiste elektroodide (metallide või ka muude redokssüsteemide) potentsiaale vesinikelektroodi suhtes standardolekus (25 ±C ja kõikide ioonide kontsentratsioonidlahustes 1M) nimetatakse standardseteks redokspotentsiaalideks (Eo, V) või
Mg(t) + H2SO4(v) = MgSO4(v) + H2(g) Mg(t) + 2H (v) = Mg2(v) + H2(g) Mida enam vasakul pingereas on metalli sümbol, seda kergemini loovutavad selle metalli aatomid elektrone ja lähevad üle ioonidena lahusesse või moodustavad pinnale mõne ühendi ning seda raskem on tema ioone redutseerida tagasi metalliks. Negatiivsema potentsiaaliga metall tõrjub välja temast positiivsema potentsiaaliga (suurema E ±väärtusega) metalli tema soola lahusest või sulatisest Zn(t) + CuSO4(v) = ZnSO4(v) + Cu(t) Zn(t) + Cu2+(v) = Zn2+(v) + Cu(t) E ± (Cu2+/Cu) = 0,34 V E ± (Zn2+/Zn) = –0,76 V 3. Mida nimetatakse standardseks redokspotentsiaaliks? Teiste elektroodide (metallide või ka muude redokssüsteemide) potentsiaale vesinikelektroodi suhtes standardolekus (25 ±C ja kõikide ioonide kontsentratsioonidlahustes 1M) nimetatakse standardseteks redokspotentsiaalideks (Eo, V) või
Mg(t) + H2SO4(v) = MgSO4(v) + H2(g) Mg(t) + 2H (v) = Mg2(v) + H2(g) Mida enam vasakul pingereas on metalli sümbol, seda kergemini loovutavad selle metalli aatomid elektrone ja lähevad üle ioonidena lahusesse või moodustavad pinnale mõne ühendi ning seda raskem on tema ioone redutseerida tagasi metalliks. Negatiivsema potentsiaaliga metall tõrjub välja temast positiivsema potentsiaaliga (suurema E ±väärtusega) metalli tema soola lahusest või sulatisest Zn(t) + CuSO4(v) = ZnSO4(v) + Cu(t) Zn(t) + Cu2+(v) = Zn2+(v) + Cu(t) E ± (Cu2+/Cu) = 0,34 V E ± (Zn2+/Zn) = 0,76 V 3. Mida nimetatakse standardseks redokspotentsiaaliks? Teiste elektroodide (metallide või ka muude redokssüsteemide) potentsiaale vesinikelektroodi suhtes standardolekus (25 ±C ja kõikide ioonide kontsentratsioonidlahustes 1M) nimetatakse standardseteks redokspotentsiaalideks (Eo, V) või
Mg(t) + H2SO4(v) = MgSO4(v) + H2(g) Mg(t) + 2H (v) = Mg2(v) + H2(g) Mida enam vasakul pingereas on metalli sümbol, seda kergemini loovutavad selle metalli aatomid elektrone ja lähevad üle ioonidena lahusesse või moodustavad pinnale mõne ühendi ning seda raskem on tema ioone redutseerida tagasi metalliks. Negatiivsema potentsiaaliga metall tõrjub välja temast positiivsema potentsiaaliga (suurema E ±väärtusega) metalli tema soola lahusest või sulatisest Zn(t) + CuSO4(v) = ZnSO4(v) + Cu(t) Zn(t) + Cu2+(v) = Zn2+(v) + Cu(t) E ± (Cu2+/Cu) = 0,34 V E ± (Zn2+/Zn) = 0,76 V 3. Mida nimetatakse standardseks redokspotentsiaaliks? Teiste elektroodide (metallide või ka muude redokssüsteemide) potentsiaale vesinikelektroodi suhtes standardolekus (25 ±C ja kõikide ioonide kontsentratsioonidlahustes 1M) nimetatakse standardseteks redokspotentsiaalideks (Eo, V) või
Mg(t) + H2SO4(v) = MgSO4(v) + H2(g) Mg(t) + 2H (v) = Mg2(v) + H2(g) Mida enam vasakul pingereas on metalli sümbol, seda kergemini loovutavad selle metalli aatomid elektrone ja lähevad üle ioonidena lahusesse või moodustavad pinnale mõne ühendi ning seda raskem on tema ioone redutseerida tagasi metalliks. Negatiivsema potentsiaaliga metall tõrjub välja temast positiivsema potentsiaaliga (suurema E ±väärtusega) metalli tema soola lahusest või sulatisest Zn(t) + CuSO4(v) = ZnSO4(v) + Cu(t) Zn(t) + Cu2+(v) = Zn2+(v) + Cu(t) E ± (Cu2+/Cu) = 0,34 V E ± (Zn2+/Zn) = 0,76 V 3. Mida nimetatakse standardseks redokspotentsiaaliks? Teiste elektroodide (metallide või ka muude redokssüsteemide) potentsiaale vesinikelektroodi suhtes standardolekus (25 ±C ja kõikide ioonide kontsentratsioonidlahustes 1M) nimetatakse standardseteks redokspotentsiaalideks (Eo, V) või lihtsalt standardpotentsiaalideks ja nad on
on puidu struktuuri hävimine. 34. Milline protsess on elektrolüüs? Elektrolüüsi printsipiaalne aparatuur ja põhiparameetrite suurusjärgud. Mis on lagunemispinge ja mis on ülepinge? Millest olenevad nende suurused? Milliseid aineid toodetakse elektrolüüsi abil (näited)? Millistel eesmärkidel ja kuidas töödeldakse puitu kemikaalidega? a. Elektrolüüs on protsess, milles alalisvoolu läbijuhtimisel kas elektrolüüdi lahusest või elektrolüüdi sulatisest positiivse laenguga osakesed liiguvad negatiivsele elektroodile ja vastupidi ning elektroodidel toimub oksüdatsiooniastme muutumine. Katoodil leiab aset redutseerimis- ning anoodil oksüdeerimisprotsess. Kui oksüdatsiooniaste on null eraldub elektroodil lihtaine, kui oksüdatsiooniaste erineb nullist eraldub elektroodil mingi muu aine. b. Lagunemispinge on pinge, mis tuleb anda elektroodile, et algaks
SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja. Mida enam vasakul pingereas on metalli sümbol, seda kergemini loovutavad selle me- talli aatomid elektrone ja lähevad üle ioonidena lahusesse või moodustavad pinnale mõne ühendi ning seda raskem on tema ioone redutseerida tagasi metalliks. Negatiiv- sema potentsiaaliga metall tõrjub välja temast positiivsema potentsiaaliga (suurema E◦ väärtusega) metalli tema soola lahusest või sulatisest Metallide pingereas eespool asuv metall on galvaaniahelas anoodiks (-), tagapool asuv katoodiks (+). 112. Nernsti võrrand. Elektroodpotentsiaal näitab, mil määral elektrokeemilises ahelas eksisteerivad kontsentratsioonid erinevad nende tasakaalukontsentratsioonidest. RT (C ) c ( D) d E E0 ln nF ( A) a ( B ) b 113
käigus neutr elektrolüüdi molekul laguneb iooniks. CuCl2 <-> Cu2+ + Cl2 - Samuti toimub keemil reakts elektr vesilah-s, kui need lahused pole küllastunud. Elektrolüüte iseloomustatakse lahustuvkorrutisega ja kui ioonide kontsentrats ületab selle korrutise, siis tekib küllastunud vesilahus. Elektrolüütide lahustes toimuvad lõpuni minevad reakts-d (mittepööratavad), tekib gaas. Elektrolüüs protsess, milles alalisvoolu läbijuhtimisel elekrolüüdi lahusest või sulatisest pos laenguga osakesed liiguvad neg laenguga elektroodile ja vastupidi ning elektroodidel muutub nendes osakestes olevate aatomite oksüdats-aste, st elektroodide pinnal toimuvad redoksreakts-d. Elektrienergia->keemiliseks energiaks. +katoodil on redutseerumine ja anoodil on oksüdeerumine . Elektrolüüdid ained, mis annavad elektrit juhtivaid lahuseid. Vee karedus iseloomustab Ca2+ ja Mg2+ -soolade sisaldust vees. Üldine karedus Ca ja Mg ioonide kogusisaldus vees
Metallide pingerida on metallelektroodide rida, järjestatuna standardse redokspotentsiaali (Eo) kasvu järgi. Mida enam vasakul pool pingereas on metall, seda kergemini loovutavad selle metalli aatomid elektrone ja lähevad üle ioonidena lahusesse või moodustavad pinnale mõne ühendi ning seda raskem on tema ioone redutseerida tagasi metalliks. Negatiivsema potentsiaaliga metall tõrjub välja temast positiivsema potentsiaaliga (suurema E ± väärtusega) metalli tema soola lahusest või sulatisest. Seega aktiivsus kahaneb liikudes pingereas vasakult paremale. Galvaanipaar moodustavad 2 erineva potentsiaaliga materjalid, mis on kas kontaktis või on kompaktse keha erinevad piirkonnad. Galvaanipaari saamine: Elektrolüüdid on ained, mille lahused või sulatised juhivad elektrit. Kui elektrolüüdi lahuses või sulatises (soolade, aluste, hapete lahustes, aga ka niiskes õhus või pinnases) on kokkupuutes kaks erinevat metalli, siis tekib nn galvaanipaar.
Nt: Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2; 2Na + 2HCl = 2NaCl + H2. Mida enam vasakul pingereas on metalli sumbol, seda kergemini loovutavad selle metalli aatomid elektrone ja lähevad ule ioonidena lahusesse või moodustavad pinnale mõne uhendi ning seda raskem on tema ioone redutseerida tagasi metalliks. Negatiivsema potentsiaaliga metall tõrjub välja temast positiivsema potentsiaaliga (suurema E väärtusega) metalli tema soola lahusest või sulatisest. Nt: Zn+ CuSO4= ZnSO4+ Cu Kui elektrolüüdi lahuses või sulatises (soolade, aluste, hapete lahustes, aga ka niiskes õhus või pinnases) on kokkupuutes kaks erinevat metalli, siis tekib nn galvaanipaar. Anoodiks on negatiivsema potentsiaaliga metall, katoodiks aga positiivsema potentsiaaliga metall. 35. Millised järgmised metallide sulamite grupid on süsinikterase(põhikomponent raud!!!) suhtes anoodideks, millised katoodideks: pronksid (Cu sulamid Sn, Si jm.); tsink,tsink+legeerivad
mitteoksüdeerivate hapetega (HCl, HBr, H2, SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja. Mida enam vasakul pingereas on metalli sümbol, seda kergemini loovutavad selle metalli aatomid elektrone ja lähevad üle ioonidena lahusesse või moodustavad pinnale mõne ühendi ning seda raskem on tema ioone redutseerida tagasi metalliks. Negatiivsema potentsiaaliga metall tõrjub välja temast positiivsema potentsiaaliga (suurema E väärtusega) metalli tema soola lahusest või sulatisest Elektrolüüdid on ained, mille lahused või sulatised juhivad elektrit. Kui elektrolüüdi lahuses või sulatises (soolade, aluste, hapete lahustes, aga ka niiskes õhus või pinnases) on kokkupuutes kaks erinevat metalli, siis tekib nn galvaanipaar. Anoodiks on nega- tiivsema potentsiaaliga metall, katoodiks aga positiivsema potentsiaaliga metall. 34. Millised järgmised metallide sulamite grupid on süsinikterase suhtes anoodideks,
reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega (HCl, HBr, H2SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja. Mida enam vasakul pingereas on metalli sümbol, seda kergemini loovutavad selle metalli aatomid elektrone ja lähevad üle ioonidena lahusesse või moodustavad pinnale mõne ühendi ning seda raskem on tema ioone redutseerida tagasi metalliks. Negatiivsema potentsiaaliga metall tõrjub välja temast positiivsema potentsiaaliga (suurema E väärtusega) metalli tema soola lahusest või sulatisest. Elektrolüüdid on ained, mille lahused või sulatised juhivad elektrit. Kui elektrolüüdi lahuses või sulatises (soolade, aluste, hapete lahustes, aga ka niiskes õhus või pinnases) on kokkupuutes kaks erinevat metalli, siis tekib nn galvaanipaar. Anoodiks on negatiivsema potentsiaaliga metall, katoodiks aga positiivsema potentsiaaliga metall. 35. Millised järgmised metallide sulamite grupid on süsinikterase suhtes anoodideks, millised katoodideka: pronksid (Cu sulamid Sn, Si jm
annaabi.ee 
