tardudes tekib okeaanilist maakoort, magma kivimite kuhjudes tekivad veealused mäeahelikud ja kui need ulatuvad üle veepinna, siis moodustavad vulkaanilisi saari, taoline olukord on ookeanide keskmäestike aladel 2. kui eemalduvad üksteisest kaks ML, siis võib laieneda ookean ning eralduda uued maismaa tõmbed 3. kui põrkuvad OL ja ML, siis rsakem OL sukeldub oma servaga kergema ML alla, sukeldumisjoonele tekib kitsas sügav vagumus, sukelduv laam sulab vahevöös ning annab põhjuse magma kollete tekkeks, mandrilise laama serv surutakse tuhandete meetrite kõrgusteks mäestikeks, kõike seda saadavad väga tugevad maavärinad ning vulkaanipursked (NAZCA L. ja L-AMEERIKA L.) 4. kui põrkuvad 2 mandrilist laama, siis nende servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeteks mäeahelikeks, ML on kõrged ning nad ei sukeldu iialgi, vaid kuhjavad
Tähtis osa selles töös on Golfi hoovusel ja tema jätkul PõhjaAtlandi hoovusel. Mõlemad kannavad sooja vett polaarjoone taha ja kindlustavad meile suhteliselt mõõduka kliima. Peale Golfi hoovusena alguse saava soojakonveieri on tähtis polaarfront kui eraldusjoon külmade polaarvete ja suhteliselt soojade veemasside vahel. Talved on Euroopas seda pehmemad, mida enam sooja vett liigub hoovusega Arktikasse, et seal jätkata oma ringlust juba süvaveena. Pinnakihist süvakihtidesse sukelduv vesi peab olema ümbritsevast veest suurema tihedusega, kas külmem või soolasem ehk siis mõlemad korraga. Käesoleval ajal sõltub see protsess rohkem temperatuurist kui soolsusest. Atlandi ookeani polaarfront määrab, kui kaugele põhja õnnestub soojal veel tungida. Polaarfronti on võrreldud uksega, mille hinged asuvad Newfoundlandi lähistel ja mis avanedes keerab Euroopast Gröönimaa poole (vt joonis 1). Praegu on avali uks lükatud üsna vastu Gröönimaa kaldaid ja
Läbipaistev tekst ,,100EEK EESTI PANK". Ultraviolettvalguses siniselt helenduv turvaniit. 500 EEK 1991/1992 Vertikaalselt paiknev läbipaistev hele turvaniit, millel on tumedate tähtedega korduv mikrotükis tekst ,,EESTI PANK". Tekst on nähtav pangatähte vastu valgust vaadates 1994 Vertikaalselt paiknev läbipaistev hele turvaniit, millel on tumedate tähtedega korduv mikrotrükis tekst ,,EESTI PANK". Tekst on nähtav pangatähte vastu valgust vaadates. 1996 Vertikaalselt paiknev sukelduv turvaniit metalliläikeliste aknakestega. Sama turvaniit pangatähe läbivalgustamisel, nähtav on korduv mikrotrükis tekst ,,500KR/EP". 1999/2000 Tume turvaniit läbipaistva korduva mikrotrükis tekstiga ,,500EEK EESTI PANK". Ultraviolettvalguses helenduv turvaniit 2006/2007 Tume turvaniit läbipaistva korduva mikrotrükis tekstiga ,,500EEK EESTI PANK". Ultraviolettvalguses helenduv turvaniit. Kasutatud kirjandus http://www.eestipank.ee/pub/et/yldine/pangatahed/pangatahed/index.html?ok=1
murdes(Homerose kreeka keeles).Dateeritud 8.saj eKr.Autorss omistatud laulik Homerosele ''Vanem Edda'' ja ''Noorem Edda'':Kirja pandud 13.sajandil käsikirjad 14.-17.sajandist vana-islandi keeles.''Vanema Edda'' autor teadmata.''Noorema Edda' autor Snorri Sturluson.Eestikeelsed tõlkd teinud Rein Sepp 46. Ava eepose "Kalevala" kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Väinamöinen:Väine kui vetevallaga seotud teonüüm;ktoonilisi jõude esindav taevajumala openent,maad loov sukelduv demiurg.Germaanipärase loitsu mõjul.Ülivõimas teadja.Eeposes Väinamöisel saamani roll. Ilmarinen:Ilma kui läänemeresoomlase tenüüm.Germaani traditsiooni mõjul:'taevajumal',müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi kaasa rauatöötlemise tehnoloogia revolutsioonile levimine läänemere regioonis.Müütiline taevalaotuse sepp, kes sepistab sampo. 47. Ava eepose "Kalevala" kangelaste Lemminkäise ja Kullervo mütoloogilist tausta. Lemmikäise:lempi'füüsiline armastus'
google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&ved=0ahUKEwi4vOyGo_LRAhVmDJo KHd1pAn4QjRwIBw&url=http%3A%2F%2Fwww.miksike.ee%2Freferaadid %2Fvulkaanid1.htm&psig=AFQjCNHl8HKm8amTwinuF2YvCsHAKfGOSQ&ust=1486 154492733998) Vulkaanid tekivad või hakkavad purskama ka siis, kui omavahel põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laam. Ookeaniline maakoor on raskem (suurema tihedusega) ning surutakse mandrilise või teise ookeanilise laama alla. Sukelduv laam satub järjest suureneva rõhu kätte, mistõttu hakkavad merepõhjas moodustunud vett sisaldavad mineraalid ja kivimid moonduma, vabastades kristallstruktuuris sisaldunud vee kivimite pooriruumi. See protsess alandab kivimite sulamistemperatuuri olulisel määral, mistõttu hakkavad kivimid sulama ning tekkinud magma hakkab taaskord ülespoole tungima. Magmatilgad koonduvad ja moodustavad lõpuks magmakambreid, nende kohale tekivad vulkaanid. (vt kasutatud kirjandus 2)
magmast. 23. Magma teke ja selle liikumine maakoores ning magmakambrite teke? Magma teke kõrgel temperatuuril ja rõhul tekkinud maakoores või vahevöö ülemises osas vedel sulam, peamised koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2, H2S. Liikumine maakoores ehk intrusioon. Magmakeha tungimine ülespoole. Magmakambrite teke kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laama põrkuvad sukelduv laam satub järjest suurema rõhu alla, mineraalid/kivimid hakkavad moonduma vabastades kivimite pooriruumi, see tegur alandab kivimite olulisel määral levimise sulamistemperatuuri kivimid hakkavad sulama, magma tungib ülespoole, magmatilgad koonduvad ja tekivad magmakambrid (nende kohale tekivadvulkaanid). 24. Magmakivimite klassifitseerimise printsiibid. Kuna magmakivimid sisaldavad eelkõige O2
sügavuses üle horisontaalseks lõigutuspinnaks - Millised on võimalikud kivimkeskkonna pingeväljad ja deformatsioonid? · survepinged, venituspinged, nihkepinged · paindedeformatsioonid: kurd, venitud, külgpaine · rebenddeformatsioonid: kerke-, langatus-, nihkemurrang - Mis on kurru elemendid ja tüübid? · sümmeetriline kurd · sukelduv kurd - Mille poolest erineb antiklinaal sünklinaalist? antiklinaal tõuseb üles, sünklinaal vajub alla - Milline murrangutüüp ilmneb venituspingete väljas? lüstriline murrang Maavärinad Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mis on põhjustatud kivimeis mehhaanilistes pingetes kuhjunud elastsusenergia momentaalsest vabanemiset kivimite elastse relaktsiooni ja rabenddeformatsiooniprotsessides
Laamtektoonikat põhjustab soojuste transport Maa sügavusest pinnale. 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Sukeldub ookeanilise laama serv mandrilise laama serva alla. Mandriline laam ei sukeldu, sest selle tihedus on väiksem kui vahevöö kivimite oma. Selle protsessi käigus tekib laama sukeldumise kohta ookeani põhjas kitsas ja sügav süvik. Mandrilise laama serv kerkib veidi kõrgemale, sukelduv ookeanilise laama serv hakkab vahevöös sulama, tekkiv magma hakkab mööda litosfääri lõhesid maapinna suunas tõusma ning tekitab mandrilise laama servale vulkaanide rea. Laamade põrkumisel tekkiv surve pressib mandrilaama servas olevad kivimid mitme tuhande meetri kõrgusteks mäestikeks, nii tekib mandrilaama servale aktiivsete vulkaanidega kurdmäestik. Selle protsessidega kaasnevad maavärinad ja tsunami. (Andid, Atacama süvik) 3
saj. eKr kuni 4. saj. pKr; tuntakse 15.‐ 16. saj. käsikirjade põhjal, sanskriti keeles „Ilijas“ ja „Odüsseia“ – 8. Saj eKr, Homeros, vana kreeka ioonia murdes “Kalevipoeg” - Fr. R. Kreutzwald, 1857‐1861 46. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. *väinä ‘lai, rahulik, sügav, aeglaselt liikuv vesi’ Väinä kui vetevallaga seotud teonüüm; ktoonilisi jõude esindav taevajumala oponent, maad loov sukelduv demiurg germaanipärase loitsu‐kultuuri mõjul > ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu teame teda “Kalevala” eeposest *Ilma kui läänemeresoomeline või ka soomeugriline taevajumaluse teonüüm germaani traditsiooni mõjul: ‘taevajumal’ > ‘müütiline taevalaotuse sepistaja’ (Ilmarine sepistab sampo) 47. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Lemminkäise ja Kullervo mütoloogilist tausta.
käsikirjade põhjal, sanskriti keeles. ,,Ilijas" ja ,,Odüsseia" 8. sajandil eKr, Homeros, vana kreeka ioonia murdes "Kalevipoeg" - Fr. R. Kreutzwald, 18571861 42. Ava eepose "Kalevala" kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Ilmarise: ilma- ehk taeva. Ta oli taevane jumalus. Ta oli müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi kaasa rauatööstuse areng läänemere regioonis. Väinamöinen: väinä kui rahulik, lai, sügav, aeglaselt liikuv vesi, väin. Maad loov sukelduv demiurg, veejumalus. Ülivõimsa teadja võrdkuju. Kultuuriheerose, lauliku ja samaani roll. 43. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose "Kalevala" mütoloogilist geograafiat. Kalevala: Väinamöise valdus. Pohjola: Põhjala emanda Louhi valdus, asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga. Tuonela: Allmaailm, eraldatud muust maailmast Toonela jõega. 44. Too esile vähemalt kolm samanistlikku motiivi või süzeed eeposes "Kalevala". Lemminkäise surm ja elluäratamine
19. Magma teke ja selle liikumine maakoores ning magmakambrite teke? Magma teke kõrgel temperatuuril ja rõhul tekkinud maakoores või vahevöö ülemises osas vedel sulam, peamised koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2, H2S. Liikumine maakoores ehk intrusioon. Magmakeha tungimine ülespoole. Magmakambrite teke kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laama põrkuvad sukelduv laam satub järjest suurema rõhu alla, mineraalid/kivimid hakkavad moonduma vabastades kivimite pooriruumi, see tegur alandab kivimite olulisel määral levimise sulamistemperatuuri kivimid hakkavad sulama, magma tungib ülespoole, magmatilgad koonduvad ja tekivad magmakambrid (nende kohale tekivad vulkaanid). Magma paisub ülessulamisel ja siis tekivad magmatilgad. Magmatilgad hakkavad
magmakolleteks. Magma võib tõusta maapinnale läbi vulkaanipursete, mille tulemusena tekivad efusiivsed ehk purskekivimid. Kui magma kristalliseerub maakoore sügavamates kihtides, tekivad intrusiivsed ehk süvakivimid. Magmad, mis kristalliseeruvad kivimite lõhedes, moodustavad daikide ja sillidena soonkivimeid. Magmakambrite teke kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laama põrkuvad sukelduv laam satub järjest suurema rõhu alla, mineraalid/kivimid hakkavad moonduma vabastades kivimite pooriruumi, see tegur alandab kivimite olulisel määral levimise sulamistemperatuuri kivimid hakkavad sulama, magma tungib ülespoole, magmatilgad koonduvad ja tekivad magmakambrid (nende kohale tekivad vulkaanid). Eri tüüpi magmad tekivad eri kivimite ülessulamisel. · Aluseline magma tekib astenosfääris · Keskmine magma tekib subduktsioonivööndis
-17. sajandist vana-islandi keeles · "Vanema Edda" autor teadmata; "Noorema Edda" autor Snorri Sturluson (1178/9-1241) · Eestikeelsed tõlked teinud Rein Sepp (VE 1970 ja 2008; NE osaliselt 1990) 42. Ava eepose "Kalevala" kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Väinämöinen *väinä lai, rahulik, sügav, aeglaselt liikuv vesi *väinä kui vetevallaga seotud teonüüm; ktoonilisi jõude esindav taevajumala oponent, maad loov sukelduv demiurg Germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu teame teda ,,Kalevala" eeposest Väinämöinen Eeposes Väinämöisel ka kultuurheerose, väeka lauliku ja samaani roll Ilmarinen *ilma kui läänemeresoomeline või ka soomeugriline taevajumaluse teonüüm Germaani traditsiooni mõjul ,,taevajumal" müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi
Saj eKr, Homeros, vana kreeka ioonia murdes Vanem Edda ja Noorem Edda – 13. Saj eKr vana-islandi keeles, Vanem- autor teadmata, Noorem autor Snorri Sturluson. 42. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. *väinä ‘lai, rahulik, sügav, aeglaselt liikuv vesi’ Väinä kui vetevallaga seotud teonüüm(jumalusnimi); ktoonilisi (alumine, taevale vastanduvsfäär) jõude esindav taevajumala oponent, maad loov sukelduv demiurg germaanipärase loitsu‐kultuuri mõjul > ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu tea -me teda “Kalevala” eeposest *Ilma kui läänemeresoomeline või ka soomeugriline taevajumaluse teonüüm germaani traditsiooni mõjul: ‘taevajumal’ > ‘müütiline taevalaotuse sepistaja’ (Ilmari ne sepistab sampo 43. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose “Kalevala” mütoloogilist geograafiat. „Kalevala“ on suures laastus jaotatud kolmeks piirkonnaks: 1) Kalevalaks (nimetust
annaabi.ee 
