m proovikeha mass kuivatatult (g); V kuiva proovikeha maht (cm3); v vee tihedus (g/cm3). 3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud silikaattellisest (õõnteta kivide puhul võib kasutada poolikuid kive asetatud teineteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Oma katses määrasime me esmalt kuivade silikaattelliste survetugevuse ning seejärel 7 ööpäeva hiljem määrasime katsekehade survetugevused, mis olid veetnud 7 ööpäeva vees. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi Valem 4.3.4 abil. F Rs = Valem 4.3.4 S
3. Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikehasi koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi 3.4 järgi: Tabel nr 3- Survetug evuse määrami ne Prk Survepinna Purustav Survetugevus
m1- proovikeha mass veega immutatult [g] V-kuivatatud proovikeha maht [cm3] Pv- vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Proovikehi katsetatakse mitte varem kui 3 ööpäeva peale mördi paigaldamist. Enne katsetamist määratakse proovikeha mõõtmed. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Purunemine tuleb kindlustada 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustatav jõud. Survetugevus [N/mm2] arvutatakse valemi 4 järgi. Toote partii survetugevus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 5 proovikeha katsetulemustest. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutatakse survetugevus läbi kujuteguriga.
v - vee tihedus, [g/cm3]. 3.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi 3 järgi. Valem 3: Rs = F/S , kus Rs proovikeha survetugevus, [kgf/cm2]; F purustav jõud, [kgf] S proovikeha ristlõikepind, [cm2]. 3.4 Paindetugevuse määramine
wv veeimavus mahu järgi [%] V kuiva proovikeha maht [cm3] v - vee tihedus [g/cm3] 3.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4
4.3 2b h kus, fp katsekeha paindetugevus, [kPa] F purustav jõud; l tugiava; h katsekeha paksus; b katsekeha laius; 3.5. Survepinge määramine 3.5.1. Survepinge määramine 10%-lisel deformatsioonil otsekatsetusega Koormustaluvused viiakse läbi kolme katsekehaga mõõtmetega 50x50x50 mm või 100x100x100 mm. Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250±10 Pa. Kui keha deformeerub oluliselt, siis valitakse 50 Pa. Peale koormuse rakendamist määratakse näit d0 mm-tes ning jätkatakse koormamist kuni 10%- lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit valemiga Valem 3.5.4. F 10= Valem 3.5.4 S
Paindetugevus arvutatakse valemi 3 järgi. 3F l Rp = 2bh2 (Valem 3) Kus, F-purustatav jõud [N] l- tugedevaheline kaugus [mm] b- proovikeha laius, [mm] h- proovikeha paksus [mm] 3.5 Survepinge määramine 10%-lisel deformatsioonil otsekatsetusega Määratakse katsekeha mõõted ning seejärel asetatakse katsekeha pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250+/- 10 Pa. Koormustaluvus arvutatakse valemiga 4. Koormustaluvus kaudsel meetodil arvutatakse valemiga 5. 10 = FS (Valem 4) 10 = 10,0 * P 0 - 81,0 (Valem 5) Kus, F-koormus 10%-lisel deformatsioonil S- katsekeha ristlõikepind 3.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudse meetodiga
V – kuiva proovikeha maht (cm3); ρv – vee tihedus (g/cm3). 4.3. Survetugevuse määramine. Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud silikaattellisest (õõnteta kivide puhul võib kasutada poolikuid kive asetatud teineteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Oma katses määrasime me esmalt kuivade silikaattelliste survetugevuse ning seejärel 7 ööpäeva hiljem määrasime katsekehade survetugevused, mis olid veetnud 7 ööpäeva vees. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valem abil: F ƒ s= S
m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4
wk veeimavus massi järgi [%] wv veeimavus mahu järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi poolikute proovikehadega nii, et murtud otspinnad oleks vastassuundades. Enne katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundi jooksul peale katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse valemiga 4. Valem 4: Rs - proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] Keskmise survetugevuse arvutamisel ei võeta arvesse neid tulemusi, kus survetugevus ületab
wv veeimavus mahu järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi.
otsekatsetusega vastavalt standardile EVS-EN 826:1999 Katseks võeti vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5 oC hoitud katsekeha. Enne proovikeha katsetamist määrati tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm punktis 3.1 toodud kirjelduse järgi. Koormustaluvuse määramine viidi läbi 3 katsekehaga kahest erinevast tootepartiist, mille mõõtmed olid 50x50x50 mm. katsekeha asetati pressi alumisele surveplaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormati eelkoormusega 250±10 Pa; katsekeha eelkoormus 0,064±0,003 kgf. Katsekeha koormati ühtlase kiirusega kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutati igale katsekehale eraldi valemi (4) järgi. 10=F/S (4) 10 katsekeha koormustaluvus [kPa] F koormus 10%-lisel deformatsioonil [N]
Vaata Tabel 5.2.1. 4.3. Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed ning viga ei tohi olla üle 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi järgi: 𝐹 𝑓𝑠 = (Valem 4) 𝑆 Kus:
F purustav jõud [kgf] l tugiava [mm] h katsekeha paksus [mm] b katsekeha laius [mm] 4.5.1 Soojusisolatsioonmaterjalide survepinge (koormustaluvuse) määramine 10%-lisel deformatsioonil otsekatsetusega. Enne katsetamist määratakse proovikehade mõõtmed veaga mitte üle 1mm. Koormustaluvuse määramine viiakse läbi 3 katsekehadega mille mõõtmed on 50*50*50 mm (d=50 mm). Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250±10 Pa: katsekeha mõõtudega 50*50*50 eelkoormus = (0,064±0,003) kgf. Kui katsekeha deformeerub eelkoormusega 250 Pa oluliselt siis valitakse eelkoormuseks 50 Pa. Peale eelkoormuse rakendamist määratakse rakendamist määratakse joonlaual näit d 0 mm- tes. Katsekeha koormatakse ühtlaselt kiirusega d/10 (d=katsekeha paksus) mm/min kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit
F purustav jõud [kgf] l tugiava [mm] h katsekeha paksus [mm] b katsekeha laius [mm] 4.5.1 Soojusisolatsioonmaterjalide survepinge (koormustaluvuse) määramine 10%-lisel deformatsioonil otsekatsetusega. Enne katsetamist määratakse proovikehade mõõtmed veaga mitte üle 1mm. Koormustaluvuse määramine viiakse läbi 3 katsekehadega mille mõõtmed on 50*50*50 mm (d=50 mm). Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250±10 Pa: katsekeha mõõtudega 50*50*50 eelkoormus = (0,064±0,003) kgf. Kui katsekeha deformeerub eelkoormusega 250 Pa oluliselt siis valitakse eelkoormuseks 50 Pa. Peale eelkoormuse rakendamist määratakse rakendamist määratakse joonlaual näit d 0 mm- tes. Katsekeha koormatakse ühtlaselt kiirusega d/10 (d=katsekeha paksus) mm/min kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit
5. Survepinge (koormustaluvuse) määramine 10%-lisel deformatsioonil Tulemused punktis 5.4. 4.5.1. Otsekatsetusega Katseteks võetakse vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC hoitud katsekeha. Enne proovikeha katsetamist määratakse tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm punktis 4.1. toodud kirjelduse järgi. Koormustaluvuse määramine viiakse läbi 6 katsekehaga, mille mõõtmed on 50*50*50 mm (d=50 mm). Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega (0,064±0,003) kgf. Peale eelkoormuse rakendamist määratakse joonlaua algnäit d 0 millimeetrites. Katsekeha koormatakse ühtlase kiirusega d/10 (d = katsekeha paksus) mm/min kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutatakse igale katsekehale eraldi valemi [4] järgi. Soojusisolatsioonmaterjali koormustaluvus
liikluses toimuvat ja võtavad kriisiolukorras sohvrilt juhtimise üle. (Võimekas Eesti...) 10 KOKKUVÕTE Ühtne logistika haldussüsteem koosneb erinevatest liigenditest alates tellimuse tegemisest kuni auto ning kaubasaadetise jälgimiseni. Arvestades võrdlemisi suuri transpordikulusid, annab auto ja kaubasaadetise jälgimine võimaluse kulusid kokku hoida. Tähtis on, et kauba laadimised oleksid asetatud võimalikult sujuvasse järjekorda ja kasutatud teekond lühim. Seda kõike võimaldab GPS- süsteem ja mitte ainult. (Talv 2009) GPS- süsteemiga saab valida kiireima, lühema ja ökonoomseima teekonna, näitab sõiduki asukohta reaalajas ja ka päeva jooksul läbitud teekonna. Lisaks koordinaatidele saab saatja infot võimalikest kõrvalekaldumistest marsruudilt ja saadetise olukorra kohta - näiteks temperatuur, niiskus, vibratsioon, kas konteineri uksed on avatud või suletud, valguse hulk konteineris jne
KOKKUVÕTE Ühtne logistika haldussüsteem koosneb erinevatest liigenditest alates tellimuse tegemisest kuni auto ning kaubasaadetise jälgimiseni. Arvestades võrdlemisi suuri transpordikulusid, annab auto ja kaubasaadetise jälgimine võimaluse kulusid kokku hoida. Tähtis on, et kauba laadimised oleksid asetatud võimalikult sujuvasse järjekorda ja kasutatud teekond lühim. Seda kõike võimaldab GPS- süsteem ja mitte ainult. GPS- süsteemiga saab valida kiireima, lühema ja ökonoomseima teekonna, näitab sõiduki asukohta reaalajas ja ka päeva jooksul läbitud teekonna. Lisaks koordinaatidele saab saatja infot võimalikest kõrvalekaldumistest marsruudilt ja saadetise olukorra kohta - näiteks temperatuur, niiskus, vibratsioon, kas konteineri uksed on avatud või suletud, valguse hulk konteineris jne.
kuivararult LCM' J Veimavusanlakseprotsentides. VeeimamsemZiiiramise tulemusedon toodudouoktis 5.2. mearamine 4.3Survetugevuse Swvetugevusemeiiramineviiakse l[bi poolikute tellisteganii, et mudud otspinnadoleks vastassuundades. Survepinnadtasandatakse. Eme katsetamistmeiiiratakse suwepirmam66hed veagaalla 1mm- Proovikehaasetatakse pressialuroiseleplaadile,tsenteedtaksning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressiillemise plaadiga Proovikehakoormarakseilhtlaselt kuni purunemiseni,seejuwestuleb kindlustadata purunemine20-60 sekundijooksul peale katsealgust. F Survetuge!,usarvutatakseigale proovikehaleeraldi valemi ,t" = -, kus & - proovikeha t f f l -r - survehrgr,us W.r*" jdud [kgfl, S - proovikeha stl6ikepindlcm'?l. | ;i I, Tootepartiisurvetuge!'us
organisatsioonikultuuri kujunemisele efektiivse kommunikatsiooniprotsessi abil. Suhtekorraldaja informeerib asutuse töötajaid ja loob järjepideva infovahetusprotsessi töötajate ja juhtkonna vahel. Sisekommunikatsiooni eesmärk on suurendada töötajate motivatsiooni, rahulolu ja organisatsioonilojaalsust ning vähendada ebakindlust infohulga abil. Efektiivselt planeeritud ja hästi toimiv organisatsiooni suhtekorraldus annab suure panuse ettevõtte igapäevaste protsesside sujuvasse toimimisse nii osakonnas, eri osakondade kui ka eri tasandi töötajate vahel. Eriti tähtsaks muutub avatud ja operatiivne sisekommunikatsioon muutuste juhtimisel või kriisiolukorras. Näide Halvasti toimiva organisatsiooni suhtekorralduse tagajärjed · Halb maine nii organisatsioonis kui ka väliste sihtrühmade seas. · Teatud töötajate või rühmade vähene või ebaadekvaatne informeeritus, nende sattumine
annaabi.ee 
