Mõnus sigarett hommikukohvi kõrvale? Või tubli nikotiiniannus pärast pingelist päeva? Eestis on taoliste harjumuste ohvriks rohkem kui pooled mehed ning naistest kuulub suitsetajate ridadesse tubli neljandik. Kõik teavad fakti, et suitsetamine on tervisele äärmiselt kahjulik. Suitsetamine põhjustab näiteks südameveresoonkonna haigusi, raseduse katkemist, erinevaid kasvajaid, suurendab maohaavandite ja osteoporoosi ohtu. Seega -- kui sa suitsetad, siis teed sa üsna palju selle heaks, et võimalikult vara hauda minna. Harjumus ja sõltuvus Suitsetamise mahajätmise muudab raskeks asjaolu, et tuleb loobuda nii suitsetamisharjumusest kui ka nikotiinisõltuvusest. Niisiis peabki esiteks muutma oma harjumusi, mis kutsuvad esile vajaduse sigareti järele. Koosta näiteks nimekiri toimingutest ja situatsioonidest, mille käigus sa alati suitsetad või tunned suuremat soovi suitsetada ning proovi võimalikult paljudest vabaneda.
Tervislikud eluviisid Uurimustöö Kas arvate,et teie eluviisid on tervislikud? Kas oled kunagi suitsu/alkoholi proovinud? Kas tarbid regulaarselt alkoholi? Kas suitsetad? Kas kasutad narkootikume? Kas teed regulaarselt sporti? Mida vaatate toidu valikul? Täname tähelepanu eest!
Suitsetamine ja hambad. Suitsetaja hammaste eripära tavaliste inimeste hammastest on see et suitsetajatel on need kollasemad, rohkelt on hambakivi Hambakivi kahjustab hamba kinnitusaparaati ja seepärast hakkavad hambad suus loksuma. Suitsetamine muudab ka hineõhu haisvaks, nüristab lõhna- ja maitsetaju. Uurimustöö Korraldasin ka väikese küsitluse Adavere Põhikooli 6, 8, ja 9 klassile. Küsimustikus vastajaid oli kokku 24. Esimene küsimus : Kas sa suitsetad ? 34 õpilasest 8 vastasid jah 11 õpilast vastasid ei ja 5 õpilast vastasid vahest harva. Minu arvamus sellest et 34 õpilasest 8 on ainult igapäevased suitsetajad , polegi nii hull , kui mõelda mis mujal koolides võib olla. -7- Teine küsimus : Millal süütad peale hommikust ärkamist esimese sigareti 1 õpilane vastas esimese 5 minuti jooksul. 7 õpilast vastas et 6-30 minuti jooksul 1 õpilane vastas et 31-60 minuti jooksu
................. ............................................ 4. Kas oled kuulnud tubaka tarbimise negatiivsetest pooltest? ....................................................................................... ..................... 5. Kui jah, siis mida täpsemalt? ....................................................................................... ....................................................................................... ............................................ 6. Kas suitsetad? ............................................ 7. Mis paneb sind tubakat tarbima? ....................................................................................... ....................................................................................... ............................................ 8. Kui noorelt suitsetasid esimest korda? ....................................................................................... ..................... 9
spordi tegemine NRG õpilaste tervislikku seisundit ja kuidas on omavahel seotud alkoholi ja tubaka tarbmine ning spordi tegemine. Küsimused: 1.Kui vana oled? 2.Sugu 3.Mitu tundi nädalas teed sporti? 4.Kas toitud tervislikult? 5.Kui tihti on sul nohu või köha? 6.Mitu tõsisemat vigastust on sul olnud (luumurrud, väänamised, mõrad, põrutused)? 7.Mitu neist vigastustest said sporti tehes? 8.Kas tarbid alkoholi tihemini kui kord kuus? 9.Kas suitsetad? Valimiks võtsin ma 48 inimest, kellest pooled olid tüdrukud ja pooled poisid. Vanuselise koosseisu osas jagunesid õpilased võrdselt 16,17 ja 18aastasteks. Küsitlus oli anonüümne ning suuline. Hüpoteesid: · NRG õpilaste seas teeb enamus sporti rohkem kui 4 korda nädalas · Mittesuitsetajate ja alkoholi mittetarbijate seas on rohkem sportlasi · Sportlased toituvad enamasti tervislikult · Sportlastel on tugevam tervis
KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS Valimiks olid Kuressaare Gümnaasium põhikooli astmes õppivad õpilased( 5-9 klass). Küsitluse viisin läbi 68 õpilase vahel, ehk iga viies õpilane klassist vastas. Küsitlus oli trükitud A4 formaadis( vaata Lisa 1) ja selleks, et õpilased ausalt vastaksid ei käinud küsitluslehed kellegi kolmanda isiku käest läbi. Vastuste analüüs: 11 1.Kas sa suitsetad ? 50 40 30 20 10 S a ri1 0 S1 Jah Ei Kuigi põhikooli astme jaoks on 26 palju, on siiski mitte suitsetajaid rohkem! Kui JAH siis: 1.1 Kust saad raha, et osta suitsu? 18 16 14 k a s u ta n
toetab petlik arvamus, et läbi vesipiibus oleva veefiltri tulev tubakasuits ei saa olla tervisele nii kahjulik kui sigareti suitsetamisel. Samamoodi kui kõik teised tubakatooted, on ka vesipiip tervisele kahjulik. Mõju tervisele on suures osas sarnane, nagu tavaliste sigarettide suitsetamisel Miks lapsed suitsetamist alustavad ? Peamiselt saavad noored eeskuju vanematelt, sõpradelt, iidolitelt. Levinud eksiarvamus noorte seas on see, et kui suitsetad oled täiskasvanulikum ja lahedam. Veel on põhjusteks see, et tahetakse kuuluda gruppi ja olla teistega sarnane ja ei teadustada endale seda kui ebatervislik ja ebavajalik suitsetamine tegelikult on. Ja suur osa on ka reklaamidel, filmidel ja näiteks muusivavideodel, milles justkui propageeritakse suitsetamist nagu see oleks positiivne ja vabastav tegevus. Suitsetajat on kujutatud reklaamides eduka, seksapiilse ja heas vormis oleva inimesena, mis
kasvõi nii tõsiste haiguste nagu diabeedi või kõrgvererõhutõve vastu vahetada. ,,Neid haigusi saan ma ravimitega kontrolli all hoida," rääkis Welch. Kuid suitsetava raseda naise last ei kaitse ohu eest mitte miski. Miks on raseduse ajal suitsetamine ohtlik? Sigaretisuits sisaldab üle 4000 erineva kemikaali, sealhulgas eriti hirmsaid aineid nagu tsüaniidi, pliid ja vähemalt 60 vähki tekitavat ühendit. Kui sa raseduse ajal suitsetad, satub see toksiline kokteil sinu vereringesse, su lapse ainsasse toitainete ja hapniku allikasse. Kuigi mitte ükski neist kemikaalidest ei ole lapsele hea (sa ju ei lisaks iialgi näpuotsatäit pliid ja tsüaniidi beebitoidule), on kaks neist eriti kahjulikud: nikotiin ja süsinikoksiid (vingugaas). Need kaks mürkainet põhjustavad pea igat suitsetamisega seotud raseduskomplikatsiooni, ütleb Virginias Henrico Doctors haiglas perinataalse meditsiiniala spetsialist James Christmas.
piirkonnas -lootevõie katab loote keha üleni või esineb ainult naha-voltides -loote soolde koguneb tume mass looteroe, mis väljub esimeste sooleliigutustega pärast sündi Lk 7 Millest tuleks raseduse ajal hoiduda? Raseduse vältel hoiduda suitsetamisest, alkoholist ja ravimitest, kui arst ei ole nende ohutust kinnitanud. Eriti oluline on nendest ainetest hoidumine esimesel kolmel raseduskuul, mil arenevad loote organid. SUITSETAMINE Kui sa suitsetad tekib lootel hapnikupuudus. Suitsetavate emade lapsed on suurema tõenäosusega enneaegsed ja madala sünnikaaluga. Suitsetamine suurendab ka raseduse katkemist, surnud lapse sünnitamist ja loote väärarendite ohtu, samuti riski, et laps sureb pärast sündi. Mida rohkem sa suitsetad seda suurem on risk, seega loobu suitsetamisest täielikult. Kui sa aga tõesti ei suuda suitsetamisest loobuda siis vali madala tõrvasisaldusega
Selle protsessi käigus tekkivad rasvaladestused moodustavad naaste, mis omakorda ahendavad veresooni ning muudavad need jäigaks. Oksüdeerunud LDL-kolesterool on veresoonte seintele mürgine, soodustab põletike teket ja veresoonte sisekesta haavandumist. Selle kahjustuse tagajärjeks võib olla tromboos, aju- või südameinfarkt. NB! Lase kontrollida oma kolesteroolitaset vähemalt kord aastas, kui sul on · kõrgenenud vererõhk · sa suitsetad · perekonnas on alla 55 aasta vanuses esinenud südameinfarkti, ajuinfarkti või äkksurma Soovitused söömiseks: · kiudainerikkad toiduained · oad ja herned · kaks portsjonit kala nädalas · vähemalt viis puu- või köögivilja iga päev · taimeõli · mõõdukalt pähkleid · väherasvast piima (maksimaalselt 2,5%) · ilma nahata valget liha (kana- ja kalkuniliha) Väldi · maiustusi
Suitsetavate emade lastel võivad esineda õpiraskused ja käitumisprobleemid. Lord Lytton: ,,,,Piip, see suur tüünestaja, hea tuju ja rahu andja. Kogu masendus kaob tema kirka sõõmu ees. Ta selgitab mõtteid ja avab südame, ning inimene kes suitsetab piipu, mõtleb kui filosoof, ja käitub kui samariitlane.""(http://www.erm.ee/html/piibud/Piibud/Pipesmoking %20History.htm) Suitsetamine nõrgendab maitse- ja lõhnaaistinguid- mida rohkem suitsetad, seda vähem tunned lõhnu ja erinevaid maitseid. Eriti kahjulikult mõjub nikotiin näonahale ja silmatorkavam on see just naiste puhul-nahk muutub lõdvaks, jume kollakashalliks, hääl kähedaks, hambad värvuvad kollakaks ja sigaretti hoidnud sõrmed pruunikaks. Kui siia lisada veel suitsetaja ebameeldiv hingeõhk, siis on tulemuseks päris kurb pilt. Muidugi saab mõned need muutused kosmeetiku juures ehk ära parandada, aga kindlasti mitte neid kortsukesi, mis suitsu hoidvate huulte
mis kaasnevad loobumisega. Võivad tekkida peavalud, unehäired, kehv enesetunne, ärrituvus jms. Oluline on pidada meeles, et need on ajutised ning kindlasti ei tohiks sellepärast uuesti suitsetama hakata. Kõige tähtsam on teadvustada endale, et see on aeganõudev protsess, kuid see tasub end ära. Küsitlus Küsitluse raames küsitlesin 8 inimest enda tutvusringkonnast üle Eesti. Isikud, kes vastuseid andsid olid 14 kuni 22 aastased. Küsimused: 1. Kas sa suitsetad/oled suitsetanud? Kui oled, siis kui kaua ja miks alustasid ning kas sulle meeldib suitsetada? 2. Kas oled proovinud ka teisi tubakatooteid peale sigarite ja sigarettide(snus, snuff, vesipiip jms)? 3. Kuidas suhtud sellesse, et teised sinu ümber suitsetavad? Vastused: Sugu: N Vanus: 14 Asukoht: Tallinn 1. Jah. Esimese suitsu tegin vist, kui olin 11. Seda miks ma suitsetama hakkasin, ma ei mäleta
saavutada. Sinu keha taluvus alkoholi suhtes kasvab. Kui lõpetad joomise, võid kogeda võõrutusnähte. Suurte alkoholikoguste regulaarne tarbimine võib viia depressiooni ja dementsuseni. Nikotiin Tubakat saadakse tubakataimest Nicotiana tabacum. Kuigi tubakas on kindlaks tehtud tuhandeid keemilisi aineid, on nikotiin neist kõige tähtsam. See, kuidas nikotiin täpselt oma toimet tekitab, pole veel teada. Selgitame siin kõige uuemaid teadmisi. Kui suitsetad sigaretti, tunned end mõnusalt, rahulikult ja lõdvestunult ning suudad paremini keskenduda. Nikotiin põhjustab neid efekte imiteerides ajus neurotransmitteri atsetüülkoliini toimet. See sekkub aju normaalsesse funktsioneerimisse. Atsetüülkoliin on neurotransmitter, mis vahendab suhtlemist närvirakkude ja lihaste vahel. Seda ainet eritab seljaaju ja ajutüvi ja see aitab lihastel liikuda. Atsetüülkoliin mõjutab ka
2) kardate kokkupuudet politseiga 3) tean alkoholi kahjulikest mõjudest tervisele 4) muu põhjus 11.Kas olete kunagi suitsetanud tubakatooteid? 1) jah 2) ei 12.Kas olete regulaarne suitsetaja?(see tähendab et vähemalt üks suits iga nädal) 1) jah 2) ei 13.Kus tavaliselt suitsetate? 1) sõprade juures 2) kodus 3) pidudel 4) ei suitseta 14.Kellega tavaliselt suitsetad? 1) sõpradega 2) vanematega 3) üksi 4) ei suitseta 21 TÄNAN VASTAMAST LISA 2 22 6.2 Joonised ja tabelid (http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CFAQFjAA&url=http%3A %2F%2Fwww.tai.ee%2Fterviseandmed%2Fuuringud%2Fdownload%2F15&ei=2HmqT- DOM7KQ4gSap8CuCQ&usg=AFQjCNFZMMdl5_1EPrze8A5rfsQ7bRa5FA). 23 Pilt 1. foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF 24 Pilt 2. Pilt:guim.co.uk 25
Zhou Xun 23 LISA Suitsetamise populaarsus Keila Gümnaasiumi põhikoolis. Kallis Keila Gümnaasiumi põhikooli õpilane, Palun sul täita see küsimustik, et oleks võimalik välja selgitada, kui suur on suitsetamise populaarsus meie kooli põhikooliastmes. Vasta sellele samale lehele valikvastusteks jäetud kohtadesse. Vastamiseks tõmba ring ümber sulle sobiva vastusevariandi. 1. Kas sa suitsetad või ei? Kui jah, siis miks ja kui palju?Jah/Ei............................................................................................................................ SUITSETAJALE MITTESUITSETAJALE 2. Kas suitsetamine on mingil määral 2. Kui paljud sinu suhtlusringkonnast mõjutanud sinu suhteid vanematega? Kui suitsetavad
valu leevendus, hingamise aeglustumine, halb enesetunne). Üledoseerimisest tulenevad (lämbumis-) surmajuhtumid on päris tavalised algajatel ja endistel rohketel kasutajatel. Aastas kümneid tuhandeid surmajuhtumeid. Põhjuseks tavaliselt aine üledoseerimine ja vägivaldne surm. 2.6 Tubakas ja tubakatooted Tubakas on toode, mida valmistatakse tubakataime lehtede kuivatamise ja töötlemise teel ning seda võib nuusata, närida või suitsetad ( help- eu 2009). joonis 6. Tubakataim (autor) 2.6.1 Tubakatoodete mõjud inimese kehale: Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb, mis põhjustab naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihaste infarkti ohtu. Põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ning kopsuvähki. Põhjustab mao talitlushäireid, kõhulahtisust
annaabi.ee 
