MIDA TEHA? ABINÕUD: peaks valitsema poitiivne häälestus ja julgustav hoiak alustada võiks lihtsamatest ülesannetest, kus edu tuleb kiiremini ja kergemini ülesannete raskusastet ei tõsteta enne, kui on kujunenud rahulik ja reibas töömeeleolu vigade tekkimisel peaks järgnema positiivne didaktiline analüüs (vea analüüsimata jätmine võib mõjuda karistusena) väga oluline on kannatlikkus vältida tuleks ajasurvet ÕPETAJA ROLLIS ON OLULIS ED: Empaatia Kõne Suhtumisviis Järjekindlus ÕPETAJA PEAKS VÄLTIMA: liigne nõudlikkus Surve Kontroll Karistamine kriitika/negatiivne hoiak Ähvardamine
ühiskonna tegelane. Inglise kirjanduse suurim satiir Muusa Stella 1697. a kirjutas allegoorilise pamfleti "Raamatute lahing". Teemaks õpetatus. Samal aastal kirjutas ka religioonivastase satiiri "Vaadilugu". Käsitleb usutunnistuste vahelist sõda. Pamflett- publitsistika zanr, milles terava-tooniliselt paljastatakse ja naeruvääristatakse ühiskonna-, poliitika- ja kirjandustegelasi või nähtusi. Satiir- isiku või ühiskonna pahedele ja puudustele hinnangut andev, tauniv , väja naerev suhtumisviis. 1709. aastal ilmus esimene luulekogu "Baucus ja Pihilemon". 1713. aastal sai temast Dublini St Patricu kiriku dekaan. Pani suurt rõhku oma eraelu kaitsmisele. Kirjutas 1710- 1713. aastal Stellale 65 kirja,mis ilmusid peale Stella surma pealkirjaga "Päevik Stellale" . 1724 aastal kirjutas "Kalevikaupmehe kirjad" Kutsus iirlasi vastu seisma Inglismaa laostavale majandustegevusele. 1726.aasta teine luulekogu "Cadenus ja Vanessa". Pühendatud Vanessale
ökoloogilist jalajälge.Ainult üksikisiku tasandil suuri muutusi nii pea ei märka. Paraku peame tõdema, et palju on ühiskonnas ükskõikset ja enesekeskset suhtumist. Arvatakse, et miks peab pingutama, las teised näevad vaeva selle nimel. Sellise suhtumisega lmuutub meie planeet peagi elamiskõlbmatuks. See pole inimkonnale mingi üllatus. Aga kuna see ei juhtu ei täna ega ka homme, vaid kauges tulevikus, siis jätkub ühepäevaperemehelik suhtumisviis. Pärast meid tulgu või veeuputus. Ent üksi on võimalik päris palju korda saata: dusi all olles vett kokku hoida, vahetada majas kõik pirnid säästupirnide vastu, piirata elektritarbimist, eelistada taaskasutatavaid tooteid ühekordsetele. Rõhku peaks pöörama taaskäitlemisele. Prügi sorteerimine on vajalik, et plast- ja klaaspakendeid oleks võimalik uuele ringile saata. Samuti on läinud moodi riiete taaskasutus
Nende ohvriterikkad aktid avaldavad rahvamassidele ja poliitika ringkondadele masendavat psühholoogilist mõju ning seega mõjutavad tugevalt ka poliitikat. Hetkel jääb mulje nagu oleks terrorism seotud ainult moslemitega ja islami riikidega, kuid tegelikult see ei ole nii. Fundamentaliste võime leida erinevatest usunditest ning sagedamini mõistetakse fundamentalismi all traditsionalistlikke usulisi liikumisi, ennekõike on fundamentalism mõtte- ja suhtumisviis. Nende jaoks on olemas vaid üks tõde ning kõik muu on vale; kõik, mis ei sobi tema uskumustega kokku, on olematu. Sageli omistatakse neile seisukohtadele ka jumalik päritolu. Fundamentalismi üks oluline tunnus on eelarvamuslikkus teisitimõtlejate ja -uskujate suhtes ning suhteliselt suur ühtehoidmine fundamentalistide eneste vahel. Ka ühiskondlikke protsesse tõlgendatakse usulistes kategooriates. Kui teaduse
Isa armastust peaksid suunama põhimõtted ja lootused, see peaks olema pigem kannatlik ja salliv kui ähvardav ja autoritaarne. Vastuolud: 1) Ainult isa-südammetunnistus - karm ja ebainimlik laps. 2) Ainult ema-südammetunnistus - otsustusvõime kaotamisega ja enese ning teiste arengut takistamisega laps. 4 Armastuse objektid - Armastus - suhtumine, suhtumisviis, mis määrab inimese seostatuse maailma kui tervikuga, mitte vaid ühe armastuse «objektiga». Armastused: 1) Vennaarm - vastutustunne, hoolitsus, lugupidamine, teadmine tisest, elu edendamise soov. 2) Emaarm - hoolitsus lapse kasvamise eest ning tähendabki soovida lapse eemaldumist enesest. 3) Erootiline armastus - teise inimesega täielik ühtesulamine ja kokkukuulumise iha. Tõeline armastus avaneb vaid neile, kes ei teeni mingit eesmärki. Külget lapse elu jaatamisel:
Ekslikult arvatakse, et see on üksteisest ülekarjumine. Siiski mõte seisneb hoopis asjade selgeks rääkimises, probleemi lahendamises ja vastuse leidmises - küsimuseks jääb, kuidas seda teha. Meie peretraditsioonis pole keerdküsimuste selgeksrääkimine kuigi levinud, kindlasti on see tuttav aga ameerika seriaalide vaatajaile. Tavaliselt ütleb siis üks abielupooltest: "Sul paistab paha tuju olevat. Kas sa tahaksid sellest rääkida?" Täiesti õige suhtumisviis. Nii saab oma halva tuju ilma suurema kärata maha laadida. Mis veelgi parem: kui oma tunded sõnadesse panna, võib ebameeldivat sündmust näha uues valguses. Kui üks pooltest domineerib, on teine enamasti sõltuv või alistuv. Tavaliselt on siis nõrgemal poolel oma nõudmisi raske esitada, pealegi teab ta ette oma kaotust. Ehk teisisõnu - kui üks kivi on kõva ja teine pehmem, usub kõvem alati: minu vaated on õiged
kord ja võim ning kel puudub võime loota või vastu võtta tingimusteta armastust. Teatud tüüpi neuroosid, mida väljendavad näiteks kinnismõtted, arenevad põhiliselt tänu ühekülgsele isassekiindumisele, teised aga, mida väljendavad näiteks hüsteeria, alkoholism, võimetus end maksma panna ning elu realistlikult võtta ja depressioonid, tulevad emakesksusest. 1.2 Armastuse objektid Armastus ei ole esmajoones suhe teatud kindlasse inimesse; see on suhtumine, suhtumisviis, mis määrab inimese seostatuse maailma kui tervikuga, mitte vaid ühe armastuse ,,objektiga". Kui inimene armastab ainult seda ühte ning on ülejäänud kaaslaste suhtes ükskõikne, siis ei ole tegemist armastuse, vaid sümbiootilise kiindumuse või paisunud isekusega. Ometi usub enamik inimesi, et armastuse määrab objekt, mitte armastamisvõime. Inimesed lihtsalt ei mõista, et armastus tähendab aktiivset tegutsemist, hingejõudu; arvatakse, et vaja on vaid
Motiivid- Pöördumise motiivide käsitlused püüavad esile tuua põhjusi ja asjaolusid, miks inimesed pöörduvad. SKONOVDI õpikus Sotsiaalne kontekst- Pöördumise sotsiaalset konteksti arvestavad tüpoloogiad püüavad kirjeldada seda, kuidas ühiskonnas toimivad protsessid isiklikega kombineerudes võivad mõjutada inimeste pöördumist. (SARK) 19. Usulise fundamentalismi mõiste ja tunnused. (pigem õpikust) Fundamentalism- ennekõike mõtte – ja suhtumisviis, vormi mitte sisu kategooria. Fundamentalism puudutab ennekõike veendumusi ja uskumusi. Seega on fundamentalism seotud ennekõike inimese religioossuse ratsionaalse dimensiooniga. veendumus ainutões, vastandumine ümbritsevale moderniseerumisele ja liberaliseerimisele, kinni hoidmine väljakujunenud traditsioonidest ja seisukohtadest. 20. Fundamentalismi kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimine. Kvalitatiivse käsitluse puhul (Kultuuriline kontekst) analüüsitakse erinevaid
7. Kuni need mitmesugused arvamused suhtumise muutmise kohta mingil määral toimivad, kaldub suhtumine jääma üha stabiilsemaks, osaliselt tunnetusliku järjepidevuse tõttu, mis on asjaolusid nii nagu nad tegelikkuses on, kooshoidvaks jõuks, ning osaliselt seetõttu, et inimeset püüdlevad ühte ja samasse sotsiaalsesse ja majanduslikku keskkonda. 8. Suhtumisviis, mida me märkame teiste juures, sarnane mõningal määral meie enese tajutuga ja on mõedav ka elutute esemetevõi sündmuste puhul. Mõned teoreetikud usuvad, et mulje teistest võib olla vastavuses mallidega, mille elemendid on tõlgendatavad tervikuna, kuna arvesse võetakse kesksete iseloomulike joonte ja esialgse toime roll mulje kujunemises. Enamik hilisematest teoreetikutest rõhutavad
lahtisteks 6 - Mõisteid ei defineerita täpselt, uurimuse osad ei ole täpselt määratletud. · Jean-Francois Lyotard - teadmiste brändid. - Üldised tõed ja mõõdupuud puuduvad · Jean Bandrillard - Simulaakrumid. Kas üldse tõsikindel reaalsus on olemas? Reaalsus on vahendatud, elame simulatsioonide maailmas. - Maailm muutub lõpuks üleni hüper-reaalseks - Eriolukordades valida einev suhtumisviis inimese identiteet ei ole ühene. · James Clifford - kultuurikollaaz puhtaid kultuurierinevusi enam ei ole. - ,,unconnected tribes" · Ulf Hannertz - kreoliseerumine, nö maailmakultuuri teke, mis ei ole ühesugune: see on paiguti muundunud kujul üle võetud või poole peale jäänud; enda kultuuri eksootilisus on nö ära lörtsitud. - Toimub ühtesulamine (,,maailmaküla") ja samas barjääride kasv
kogema e-hoiakust lähtuvalt? Miks me soovime vaadata (kuulata jms) esteetiliselt? Mis on E-hoiakust tolku? 4. ajaloolisele (millal?) – Millal hakkas inimene end ümbritsevasse maailma suhtuma e-hoiakust lähtuvalt? Millal tekkis esteetiline inimene? (Mida rohkem on inimesel tema eksisteerimiseks vajalikust tegevusest vaba aega, seda suuremat rolli hakkab mängima esteetiline suhtumisviis. (Vastus sõltub e-hoiaku määratlusest) 3. Selgitage (oma näidetega) E-hoiaku erinevust mitte-esteetilistest hoiakutest. Mitte-esteetilised hoiakud (isiklikud, tunnetuslikud jms huvid ehk praktilised huvid): me kogeme objekte läbi sünni/alge, tagajärgede ja seoste (teiste asjadega). Vaatan x-i, sest: a) tahan teada ostu-hinda, nt vaatan kurki (isiklik) b) tahan teada, kes on (kunstiteose) autor (tunnetuslik) jne
karistust. Hakkab lõpuks ka vältima suhet karistajaga. (4) karistamine vähendab lähedaste turvalisust. (5) karistuse all kannatav laps jääb haigeks, tal ilmnevad psühhomotoorsed haigused (peavalu, kõhuvalu). Karistusele tuleks leida alternatiive, leida mõni muu sekkumisviis. Kiitmata jätmine on ka karistus, privileegide ära võtmine. Samuti külm ja ükskõikne suhtumisviis. Kokkuvõte Teoreetiline alus: klassikaline ja operantne tingitus Isikuse mudel: käitumine on eelkõige õpitav Kindlaksmääramise alus: vaadeldav, väline, mõõdetav käitumine Kindlaksmääramise protseduur: vaatlus, intervjuu, hinnnanguskaalad, käitumisprofiilid, käitumise ABC mudel Formuleerimise alus: probleemse käitumise säilime tänu väärkäitumise kinnitamisele Sekkumise alus: vaadeldava ja mõõdetava käitumise muutmine
Nt. ei olda nõus mingite ühiskonna normide või standarditega, siis luuakse grupp, kus inimesed n-ö jagavad oma ühesugust saatust.) 19) Usulise fundamentalismi mõiste ja tunnused Fundamentalismi mõistet kasutatakse erinevates valdkondades. (Räägitakse usulisest, poliitilisest, turu-, rahvuslikust ja elukondlikust (kaalujälgijad, loomakaitsjad) fundamentalismist.) Kuna mõiste puudutab sisult väga erinevaid elualasid, siis võib väita, et fundamentalism on ennekõike mõtte- ja suhtumisviis. Seega on fundamentalism ennekõike vormi, mitte niivõrd sisu kategooria. Kuigi fundamentalismi on defineeritud religioonipsühholoogias mitmeti, on erinevatel lähenemistel terve rida ühiseid jooni, mis aitavad mõista religioonipsühholoogilist vaatenurka: 1. Fundamentalism puudutab ennekõike veendumusi ja uskumusi. Seega on fundamentalism seotud ennekõike inimese religioossuse ratsionaalse dimensiooniga
annaabi.ee 
