Anthony Robbins. ,,miks? Selleks on vaja pingutada. Selleks on vaja pidevalt tegutseda" Motivatsioon tuleb eelkõige inimese enda seest. Mõiste motivatsioon on väga lai ning konkreetselt seda ei saa defineerida kuid üldiselt on see inimese sisemine tahe. Koolitaja Peep Vainu jaoks on motivatsioon inimese kütus millegi kordasaatmiseks. ,,Motiveeritud inimene teeb rohkem, pingutab rohkem ja naudib seda" koolitaja Mats Soomre. Võtme, kuidas muuta suhtumine ,,ma pean" suhtumiseks ,, ma tahan ,, , leiab igaüks oma peast. Tahte käivitajaks on ambitsioonikad eesmärgid, pikaajalised projektid, suur ebakindlus, ülitugeva vastuseis või oluline kriis. Kõik inimesed teevad vigu, sellest veast ei tohi lasta end kõigutada ja motivatsioonil langeda lasta. Mitte mingil juhul ei tohi vigadel enda üle võimust võtta, vaid võta seda kui väikest ebameeldivat kõrvalehüpet. Muide, isegi Albert Einstein ei saanud esimesel katsel ülikooli sisse !
kasutada. Kui loodust kasutatakse ebamõistlikult- selle tulemused on nähtavad looduse saastumisena-, siis väheneb inimese heaolu ja elukvaliteet (Blackstone 1980). Seda kutsutakse ratsionaalseks inimkeskuseks. Looduskeskne suhtumine tähendab looduse ja selle kõikide olendite heaolu arvestamist. Looduskesksust on võimalik jagada looma-,(zoo), elu- (bio) või ökosüsteemikeskseks (füsiotsentriliseks) suhtumiseks. Loomakeskne suhtumine rõhutab inimese ja loomade sarnaseid jooni, millest tähtsamaid on võime tunda valu ja kannatusi. Elukeskse suhtumise on Albert Schweitzeri eetiline printsiip : elu iseenesest on kõrgeim väärtus, kõigil elusolenditel on absoluutne iseenda väärtus. Ökosüsteemikeskne suhtumine tõstab esile looduse ilu,eheduse ja mitmekesisuse. Meie hoolitsus arvestab iga ökosüsteemi osa omadusi : loomade võimet tunda valu, taimede
ärevusse, elab läbi selliseid tundmusi nagu imestus, hämmastus, uudishimu. See on uutes muljetes orienteerumise emotsionaalne külg. Mingi asi, elusolend või arusaamatu nähtus muutub emotsionaalse seisundi objektiks enne, kui seostub selge vajadusega ja kutsub esile püsiva suhtumise. Sageli on niisuguste elamuste aluseks ainuüksi vajadus mõista "mis see on". Orienteerumistundmus pole püsiv ega pikaajaline ja läheb kergesti üle negatiivseks või positiivseks suhtumiseks objektidesse. (3, 20) 6 2. EMOTSIONAALSED SEISUNDID Emotsionaalseid seisundeid eristatakse emotsionaalse erutuvuse iseärasuste järgi, mis väljenduvad tundmuste tekkimise kiiruses, jõus ja kestvuses. Emotsionaalne erutuvus kulgeb eri juhtudel erineva kiirusega. Mõnikord tekivad tundmused väga kiiresti, äkki, näiteks rõõmu-, viha-või solvumispuhangud. Teinekord kujunevad needsamad tundmused
vastust. Ma ei reageeri oma ajuga või silmade ja kõrvadega. Ma vastan kogu oma isikuga, nii nagu ma olen. Ma mõtlen kogu oma kehaga ja näen oma südamega. Kui ma vastan objektile reaalselt minus asuvate jõududega, kõigega, mis minus omab võimet vastata, siis lakkab objekt olemast objekt. Ma saan temaga üheks ja ei ole enam lihtsalt vaatleja. Ma lakkan olemast kohtumõistja. Millised on eeldused selliseks suhtumiseks? Esimene (audentse elu) eeldus on võime hämmastuda. Lastel on see omadus veel olemas. Nad püüavad neid ümbritsevas uues maailmas orineteeruda, üha uusi asju haarata, et neid tundmaõppida. Nad on hämmeldunud, üllatunud ja suudavad imetleda ja just tänu sellele suudavad nad kreatiivselt vastata. Kui inimesed on kasvatusprotsessi juba läbinud kaotavad nad võime hämmelduda. Nad arvavad, et nad peaksid kõike teadma ja hämmeldumine on vaid nende harimatuse tunnus
tuumajaamade töö lõpetamise raskused, linnade ja tööstuspiirkondade saastumine, teravnev põletuspuidu vajak arengumaades kui ka tulla toime osade fossiilkütuste varude vähenemisega. Öeldakse, et ükski energiatootmise viis ei laabu saasteta, kuid kui on võimalik leida vahendeid ja võimalusi taastuvenergia tootmise arendamiseks Eesti ühiskonnas, siis oleks see positiivne tulevikuväljund hoolivamaks suhtumiseks ümbritsevasse keskkonda. 3 1. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD Taastuvate energiaallikate hulka kuuluvad need energia tootmisviisid, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Taastuvenergia on energia, mida toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ja taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia,
teiste eesmärkide saavutamiseks, st religioon on vahend mingite teiste huvide rahuldamiseks (vahend kindlustunde saavutamisel, suhtlemisvõimaluse loomisel, staatuse saavutamisel), nende inimeste usulised seisukohad on juhuslikud ja valivad. Usuline otsimine väljendub avatud ja ausas kahtlemises ning tõe otsimises, veendumus, et lõplik tõde on saavutamatu. Sealjuures on otsija avatud muudatustele ja muutumisele, valmis enesekriitiliseks suhtumiseks. 6. Religiooni mõju moraalse käitumise erinevatele tahkudele. Üldiselt on religioossemad inimesed konservatiivsemad (abielulahutus, alastus, pornograafia, poliitilised eelistused, abielueelne seksuaalkäitumine), kriitilisemad petturluse suhtes ja peavad ennast ka suhteliselt ausamateks, ent tegelikult pole religioossete ja mittereligioossete inimeste aususes olulist erinevust. Religioossed
ennesetunne, siis tõenäoliselt saab sellest tema õpistiil ja –harjumus. (Burnett, Jarvis, 2004) Gary Burnetti ja Kay Jarvise (2004) jõudsid järeldusele, et informatsiooni vastuvõtmise viis võib mõjutada eelistatud õpistiili ja –harjumuste väljakujunemist. Heade õpiharjumuste kujunemiseks aitab kaasa õpistiil, mis on indiviidile omane ja harjumuslik viis õppimiseks, õpitulemuste kasutamiseks ning õppimisse suhtumiseks (Brookfield 1995, Tomusk 1993; Liimets 1999). Õppima õppimine tähendab oma õpistiili teadvustamist, mille käigus õppija saab teadlikuks, milliseid õppimise viise on ta seni harjumuslikult kasutanud ning millised viisid on tema jaoks õppimisel kõige sobilikumad ning tulemuslikumad (Beljajev, Vanari 2005). 4 2. METOODIKA Valimi moodustasid Kiviõli 1. Keskkooli 3., 6. ja 9
ametikohtade täitmisel, võimalike karjääriteede kirjeldamine · tugisüsteemide olemasolu ja soodne õppekeskkond - arenguvestlused, juhendamine, sisekoolitused (Eensalu 2012: 261). Organisatsiooni areng tugineb töötaja õppimisele, mille tulemusena toimub olemasolevate teadmiste areng, uue arusaama loomine ning muutused töötaja käitumises. Õppimine on kogemuste muutumine, loomine, ülekandmine teadmiseks, oskused, suhtumiseks, väärtuseks, emotsioonideks, mõteteks ja uskumusteks. (Eensalu 2012) Olles teadvustanud endale õppimisvajadust on kõige keerulisem leida õiget ja efektiivset õppemeetodit. Juhtide arusaamades toimub õppimine organisatsioonis toimub nelja suure võimaluste grupi kaudu. 1) Koolitused. 2) Kogemus (igapäeva elust ja töökohal). 3) Teiste jäljendamine töökohal. 4) Coaching (juhendamine) (Miller 2003).
French, Blair-Stevens, McVey, Merrit (2010) on määratlenud aspektid, mida on oluline arvestada sotsiaalturunduse aktsiooni disainimisel, et saavutada eesmärgid ning toetada nende kestlikkust. Ülevaade sihtauditooriumist. On oluline saada ülevaade ja kaardistada sihtauditooriumi võimalikult laiapõhjalised tunnusjooned sh hoiakud, hirmud, ootused, unistused, tavad ja kombed, arusaamine tase käsitletavast teemast, võimalused ootuspäraseks käitumiseks ja suhtumiseks jmt. Tuleks vältida liiga kitsast käsitlust sihtauditooriumi ja käsitletava „toote“ st sotsiaalturunduse objekti seoste osas. Pigem peaks taotlema laiapõhjalist, igakülgset arusaamist teemaga seotud inimestesteesmärgiga saada teada, millised tegurid on nende puhul peamisteks motivaatoriteks taotletud muudatuse saavutamiseks. Lahendatava probleemi käitumuslike eesmärkide hindamine. Käsitleda
Usulised seisukohad on sügavalt omaks võetud. 2) Väline usulised seisukohad on juhuslikud ja valivad. Religiooni kasutatakse mingite teiste eesmärkide saavutamiseks ehk religioon on vahend mingite teiste huvide rahuldamiseks. See võib olla ka kindlustunde saavutamisel või ka lihtsalt meelelahutus. 3) Küsiv lõplik tõde on saavutamata, kuid on avatud muudatustele ja muutumisele. Samuti on küsija valmis enesekriitiliseks suhtumiseks, tunnetades eksistentsiaalsete küsimuste. Siinkohas tunnetatakse kahtlemist positiivsemana kui selgepiiriliste vastuste omamist. 9. Usulise kogemuse struktuur Karl Girgensohni järgi. Lasi lugeda inimestel tekste, mis olid vähetuntud usulisi tekste. Peale lugemist pidid kirjeldama on tundeid ja läbielamisi. Analüüs hõlmas kolme suurt kategooriat tunded (meeldivad ja ebameeldivad, kehalised aistingud ja intuitsioon), kujutlused (vaimusilmis toimuv) ja tahe.
Tooteesitluse puhul võib koos ajakirjanikega proovida selle kasutusvõimalusi siin võib sisse tuua mängu, testi või muu loomingulise tegevuse vormi (nt proovida spetsialisti käe all uut toiduretsepti või katsetada kohapeal mõnd iluprotseduuri). Huvitava viisina toote tutvustamiseks on tehtud ka näitemängu või performance'it. Mitmekülgne ja huvitavalt esitatud info suurendab tõenäosust ajakirjanike kohaletulemiseks, positiivseks suhtumiseks ja meediakajastuseks. Samal ajal tuleb silmas pidada, et ürituse vorm peab täiendama, mitte aga asendama sisu ajakirjaniku aeg on väärtuslik ja üritusest peab ta saama kasulikku infot ka siis, kui see toimub meelelahutuslikumas vormis. Samuti on ka loova ürituse puhul oluline kindel kontseptsioon: üritus peab moodustama kõigis oma elementides alates asukohast ja esinejatest ning lõpetades pressimaterjalidega ühtse terviku. Näited erinevatest meediaüritustest
French, Blair-Stevens, McVey, Merrit (2010) on määratlenud aspektid, mida on oluline arvestada sotsiaalturunduse aktsiooni disainimisel, et saavutada eesmärgid ning toetada nende kestlikkust. Ülevaade sihtauditooriumist. On oluline saada ülevaade ja kaardistada sihtauditooriumi võimalikult laiapõhjalised tunnusjooned sh hoiakud, hirmud, ootused, unistused, tavad ja kombed, arusaamine tase käsitletavast teemast, võimalused ootuspäraseks käitumiseks ja suhtumiseks jmt. Tuleks vältida liiga kitsast käsitlust sihtauditooriumi ja käsitletava ,,toote" st sotsiaalturunduse objekti seoste osas. Pigem peaks taotlema laiapõhjalist, igakülgset arusaamist teemaga seotud inimestesteesmärgiga saada teada, millised tegurid on nende puhul peamisteks motivaatoriteks taotletud muudatuse saavutamiseks. Lahendatava probleemi käitumuslike eesmärkide hindamine. Käsitleda tuleb nii
üleelamine), ebamäärasus (uued olukorrad). Vastandlik olukord lõhe vajaduste ja soovide ning nende reaalse rahuldamise vahel toob kaasa psüühilise sisepinge. Kõrge sisepinge ei saa kaua püsida, sest ta destabiliseerib isiksuse, kurnab inimest, ja seepärast vajab pinge maandamist. Võib läbi elada aktiivsusseisundina või hoopis pidurdusseisundina. Orienteerumisrefleksile rajanev orienteerumistundmus muutub selgeks emotsionaalseks suhtumiseks niipea, kui ta seondub mingi konkreetse vajadusega. Emotsioonid intensiivsus, polaarsus, kestus Emotsioonid hindavad, ergutavad/pidurdavad aktiivsust, suunavad tähelepanu, stimuleerivad mälu, väljendavad isiku suhtumist ja eelistus ning on kommunikatsioonivahendiks. Emotsioon on protsess, millel on algus ja lõpp. Emotsiooni tekitab mingi sündmus, isik või hinnang, mis puudutab või võib puudutada meie vajadusu või väärtusi.
annaabi.ee 
