Distsiplineerida last, kui see on möödapääsmatu. Õpetada lastele uskumusi/sotsiaalseid reegleid (mis võivad püsida kogu elu) viisakusväljendid jm. Olla laste jaoks usaldusisik. Suhtuda lastesse positiivselt ja toetavalt. Toetada last kohanemisega (suhtuda soojalt ja vastuvõtvalt). Kaasata lapsi ühistegevusse ja anda igale lapsele võimalus panustada ühistegevusse. Näidata lapsele, et ta kuulub gruppi (reageerida, kui teda nt tõrjutakse). Õpetada lapsi toime tulema erinevates suhtlussituatsioonides. Anda lastele nende käitumise/tegevuse kohta tagasisidet (et nad teaksid, kuidas edaspidi sarnases olukorras tegutseda). Õpetada lapsi, kuidas efektiivselt suhelda ja funktsioneerida erinevates sotsiaalsetes keskkondades. Arvestada, et mõnel lapsel võib esineda käitumis-/õpiraskusi. Lugeda lastele tekste/jutte ning nendest hiljem vestelda (arendada kuulamis-ja vestlemisoskust). Õpetada, kuidas kontrollida oma käitumist tugevate emotsioonide korral.
teenindaja) või enesemääratlusele(teadlane) Rollid- internaliseerumine (GOFFMAN 1959) mina osaks muutumine - isiksusest rollid sisenevad ajapikku meisse. GOFFMAN:Tähelepanu osutamine teistsugustele- eelarvamused, liigne hoolitsus, eemale hoidmisega HEIDER Attributsiooni teooria- põhjuste omistmine seletamiseks, atributeerimise liigid: personaalne ja ajutine, situatiivne ja ajutine,personaalne ja püsiv, situatiivne ja püsiv. HALL, Edward Distants suhtlussituatsioonides (intiimne, Personaalne, Sotsiaalne, Avalik) JANIS, Irving- grupimõtlemine, eriarvamuste vältimine, ebaratsionaalsus, välja kujunenud mõtlemisviisi teistsugune suhtumine surutakse maha(grupikaitserefleks). Krosnick,Prelly- tugeva hoikau tunnused: püsiv, vähemuutlik, sellest lähtub käitumine, seotud subjektiivse infoga. LEWIN, kurt: ,,eluruum", tähelepanekud kultuurides inimeste põrkumisest-tõmbumisest Latane-sotsiaalse mõju tabel. Sotsiaalne mõju= tugemus, arvukus, lähedus (45)
arendamine, kus last õpetatakse keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel; 2) Peetakse oluliseks, et lapse köne arengut toetatakse kõikides tegevustes (mängimine, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõneleda; laps opib rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga; 3) Suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma raamatute koostamise jm tegevuste kaudu kirjandust möistma ja hindama; ettelugemiseks valitakse z^ anriliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemsihuvi, lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist; 4) Õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi(häälikupikkuse eristamine, sönade häälimine jmt) mänguliselt ja igapäevategevusega seostatult;
huvitanud kehakeel ning selle mõistmine. Pean tõdema, et tekst ei vastanud päris ootustele, sest ma ootasin rohkem informatsiooni siiani veel mulle teadmata asendite kohta, samuti toodi raamatu algul välja, et peamiselt on jälgitud ameeriklaste iseloomulikke zeste, mis eestlaste puhul tunduvad võõravõitu. Autoritega nõustun kehakeele tundmise vajalikkuses ja kasulikkuses. Töö eesmärgiks oleks välja tuua kehakeele põhilised funktsioonid ning mõned kasulikud zestid, mida kasutada suhtlussituatsioonides. 1. KEHAKEEL Teerajajaks kehakeele uurimisel võib pidada Charles Darwinit, kelle teoses ,,Inimeste ja loomade emotsioonide väljendumine" on välja toodud vaatluste põhjal vastus küsimusele, kas samad väljendusvahendid ja kehaliigutused on omased kõikidele rassidele. Kehakeele ja sõnalise teabe mõistmine on igas vestluses võrdselt oluline. Ligikaudu poole vestluses omandatavast informatsioonist annab kehakeel, mis on reflektoorne. Raamatu
valeinformatsiooni siis kehakeelt on raskem kontrollida ja kehakeele jälgimine ning oskus seda tõlgendada annab oluliselt tõesemat infot edasi inimese kavatsustest ja sõnumist, mida ta edastab. 11. Loetle suhtlemist mõjutavad ruumivööndid ja selgita nende tähendust. Ruumisuhe käsitleb mugavat vahemaad kahe suhtleja vahel, on nn. oma ruum, mida me privaatselt vajame, et ennast suhtlemisolukorras hästi tunda. Erinevates suhtlussituatsioonides on see erinev. Endale lähedaste ja kallite inimestega suheldes on see vahemaa väike, kuid tavasuhtluses tuttavatega või enese hästi tundmiseks ametkondlikkus suhtluses vajame juba suuremat vahemaad suhtluspartnerist. Erinevust võime tajuda ka kultuurikontekstist sõltuvalt. Tavapäraselt vajab põhjamaine inimene, kelleks ka meie end eestlastena võime lugeda, suuremat distantsi oma suhtluspartnerist kui lõunamaine inimene.
reeglite alusel. Põhimeetod keelenähtuste leviku täpne kaardistamine: fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Dialektomeetria - Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus. Eelkõige sõnavarasuhted ja statistilised analüüsid. Sotsiolingvistika - Uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. · Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. · Tegeleb keele kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. · 20. saj uudne keele nägemise viis. 20. Vana kirjakeele varasem uurimislugu. Kirjakeele ajalugu - on üks lingvistika uurimisvaldkondi, mille objektiks on kirjutatud (nii trükitud kui ka käsikirjalised) tekstid ning kirjakeele kujunemist ja korraldamist puudutavate seisukohtade uurimine. Kirjakeele ajalugu tegeleb perioodiga, mida nimetatakse vanaks kirjakeeleks (varasematest kirjapanekutest 13. sajandil kuni 19. sajandi keskpaigani).
Suuline kõne pole juhuslik ega struktureerimata, sest seda reguleerivad eri sotsiaalsed normid. 2. ARGISUHTLUS VS INSTITUTSIONAALNE SUHTLUS. Argikeel ehk suuline silmast-silma spontaanne argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne, institutsionaalne suhtlus 3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid, suhteid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis. 4. SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED. Keel peegeldab ühiskonda. Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes varieerumises on ainest keele muutumiseks. Siiski vaid osa varieerumisest viib keele muutumiseni. 5. SOTSIOLINGVISTIKA KEELETEADUSE HARUNA – debatt: kas peaks olema osa keeleteadusest?
Verbide valents võib olla 0-3 35. Ühildumine. Ühildumine e kongurents - sõna teatud vormitunnuste tingitus teise elemendi vastavatest vormitunnustest või semantilistest omadustest. Ühildumine on väga levinud nähtus keeltes. Nt eesti keeles peavad adjektiivatribuudid olema samas käändes kui nende põhisõnaks olev substantiiv. Sooühildumine Isikuühildumine esubjektikonjugatsioon Ühildumine suurendab teate liiasust ja aitab seega kaasa paremale arusaamisele ka halvemates suhtlussituatsioonides. Ühildumine näitab lauseliikmete suhteid 36. Rektsioon. Rektsioon e sõltumine on sõltuvussuhetega kaasnev kindla vormi nõue. Üks põhisüna määrab teise sõna kategooria. Põhi eeldab, et temast sõltuv sõna esineb mingis kindlas vormis või teatud süntaktilises struktuuris. Kui tavalise ühildumise korral korratakse sama elementi mitu korda, siis rektsioonisuhete puhul tehakse seda ühe korra. 37. Sõnajärjetüpoloogia.
dünaamiline (võime)>deontiline (luba)>episteemiline (tõenäosus). 62. Ühildumine Kongruents näitab eelkõige omadus- või asesõnade ja peasõna alistusseost (laiendiseost). Omadus- või asesõnad võivad ühilduda e käänduda samades kategooriates nagu peasõna. Eesti omadus- või asesõnad ühilduvad peasõnaga arvus ja käändes (neis kauneis metsis). Ühildumine suurendab teate liiasust ja seega aitab kaasa paremale arusaamisele ka halvemates suhtlussituatsioonides. Ühildumine näitab lauseliikmete suhteid, rohke ühildumine vabastab sageli sõnajärje, ühildumine on korduv viitamine samale keelevälisele referendile. 63. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled On 2 osalist> agent e sooritaja ja patsient e teo suund&objekt. Need on semantilised makrorollid. Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning
Mina ei lasknud oma kassi süstida Lause tähendust kõne rütmiga muutes, kasutades teatud hääletooni või lisades üldlaiendeid (piiritlevaid sõnu), edastame metasõnumeid. Enamasti on metasõnumid halvustavad ja nendega väljendatakse mõtteid, mida otse ei juleta mingil põhjusel öelda. Üldlaiendid on sõnad, mis lisavad lausele tähenduse ja mida peaks vältima nii suulises kui ka kirjalikus kliendisuhtluses. Loomulikult tuleb jälgida nende kasutamist ka muudes igapäevaelu suhtlussituatsioonides. Üldlaiendid lisavad lausele tavaliselt halvustava ja ärrituse maigu. Üldlaiendid: muidugi ainult nüüd loomulikult vaid hiljuti lihtsalt natuke ikka küllap vist jälle Näit: Muidugi Sind huvitaks see teater kui ei huvita, siis on Sul midagi viga
kirjalike tekstide (situatsioonikirjeldus koos dialoogiga) analüüs. *Suhtlemisülesannete täitmine (initsiatiivsete ütluste ja vastusrepliikide valik/loome) reaalsetes ja kujuteldavates situatsioonides. *Mängud ja dramatiseeringud. Suhtlemispädevuste kujundamine ei piirdu traditsioonilise kõnearenduse ülesannete (sõnavara ja lauseõpetus, teksti mõistmine ja loome) täitmisega, vaid eeldab orienteerumist suhtlussituatsioonides, partneri ütluste pragmaatilise tähenduse mõistmist, suhtlussituatsiooni sobiva ütluse loomet ja/või etiketisuhtlemise nõuetele vastava repliigi valikut. Lastele tekitab probleeme varjatud eesmärkide ja kaudsete ütluste mõistmine. Lihtsustatud (abiõppe) õppekavas on suhtlusoskuse kujundamise eesmärgid esitatud üldosas, emakeele ning elu- ja olustikuõpetuse ainekavades. Üldosa nõuete täitmine on kõigi pedagoogide ülesanne. Reaalseid
7. MÄNG KEELETEGEVUSES Lastele töölehti jagades ja nendega tegeledes ei tohi rikkuda keeleõppe mänguli- suse põhimõtet. Igas tegevuses saab töölehtede kasutamise osa kesta kuni kolmandiku ajast. Töölehed tõhustavad oluliselt iga lapse kaasatust, tähtsustavad tema individu- aalset panust, jätavad lapsele jälje õpitust. Töölehtedel toodud sõnavara peab aga leidma kohe kasutust loomulikes suhtlussituatsioonides (dialoogid, rollimängud, mini- etendused) ja rühma koostegevuses. Oluline on luua töölehtede ja tegevustes kasutatavate mängude vahel seoseid. Mängud peavad olema lastele jõukohased, keeleliselt ja sisuliselt ette valmistatud. Mänguline tegevus tagab kõigi laste osaluse sõltumata sellest, mil määral käsitletu on kinnistunud. Mäng toob keeleõppesse elevuse, interaktiivsuse ja võistlusmomen-
Öeldi ka, et kliendid ootavad vigade parandamist, ja et ühtki büroo tehtud parandust ei ole kliendid kunagi valeks tunnistanud. Üks vastaja põhjendas, et parandamata veaga tõlke saatmine põhjustaks üksnes tarbetut ajakulu, kuna klient peaks tõlke tagasi saatma palvega viga siiski ära parandada. Sest miks peaks vastutusvõimeline inimtõlkija teadlikult ütlema midagi, mis ei vasta tõele? See võib kõne alla tulla ainult koostööprintsiipi mittejärgivates suhtlussituatsioonides nagu reklaami- või õigustõlge, kui klient seda otse nõuab. Rohkem läbimõeldust käibetõdede asemel oleks parem ka tõl- kebüroodele endale. Otsese tulemusena saadaks paremad hindamis- ja töölevõtukriteeriumid. Kui turuosalised suudaksid selgesõnaliselt kokku leppida, mis see on, mida nimetatakse tõlkimiseks, või kuidas 180 Tõlkimine tunda ära kõrget kvaliteeti, siis oleks neid asju palju lihtsam ka
annaabi.ee 
