Võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits Tartu 2012 SISUKORD TIITELLEHT SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÕIGUSTLOOVAST AKTIST..................................................................4 1.1. Üldinfo...................................................................................... ........4 1.2. Suhestatus Euroopa Liidu õiguskorraga...........................................5 1.3. Akti normistiku kirjeldus süsteemiteooriast tulenevalt.....................6 1.4. Positiivne ja ülipositiivne õigus........................................................7 1.5. Akti õiguslik ideoloogia ja eesmärk.................................................8 1.6. Täielikud ja mittetäielikud
Valitsus 2012[2]). Igasugune teave, millele pole seatud seadusest tulenevalt juurdepääsupiirangut, on Eestis avalik. Olles avatud, püüdleb valitsus võimu teostamises kodanike võimalikult laia osavõtu poole, püüdleb nendega kommunikeerumise poole. Kuigi riik püüab toimida vastavalt demokraatlikule riigikorrale, on Eestis siiski probleemiks valitsuse liigne omakasupüüdlikkus, poliitikute rahanälg, valitsuse ja riigikogu segase võitu suhestatus ja mõju ning liigselt silma torkavad ja kõrva kriipivad korruptsioonijuhud. Olenemata kodanike ja riigi vahelisest kommunikatsioonist, selle ideaalsusest või puudustest, toimivad riigijuhid siiski pigem nii, nagu nende arvates kasulik on. «Kandke hõbepaberist mütse,» ei lähe meil ju kunagi enam meelest. «Seni kuni kriitiline mass meist riigi loomises ei osale, ei lähe see ka paremaks,» ütleb kommunikatsioonikonsultant Daniel Vaarik. «Riik on kallis ja see eeldab inimestelt ühist
ALLIKAS: Caulfield, Larsen 2002. Kohaliku omavalitsuse koostöö ja teenuspiirkonna juhtimise korralduslikud mudelid. Euroopas 20. sajandil, aga eeskätt pärast II maailmasõda toimunud linnastumisprotsessid ühelt poolt ja teiseks heaoluriikide teke ja areng esitasid demokraatlike riikide ette tõsised väljakutsed, nende hulgas kohaliku omavalitsuse roll muutuvas ühiskonnas, demokraatia ja efektiivsuse suhestatus ning linnade-valdade võimekus täita heaoluriigi arenguga seotud ülesandeid. (Brans 1992 jt). Heaoluriigi arengust lähtuvad reformid viidi läbi selleks, et suurendada kohaliku omavalitsuse suutlikkust tagada heaoluriigi toimimiseks vajalikke avalikke teenuseid. Reformide ideeks oli otstarbekate teenusepiirkondade moodustamine, selleks vajalike õiguslike, organisatsiooniliste ja finantsaluste väljatöötamine. Kui 20. sajandi reformid olid suunatud heaoluriigi laienemisele, siis 20
Vormil ja sisul ei ole olemuslikku seost. Peirce märk: Kolm osapoolt: Mis need on ja mida tähendavad: Objekt, interpretant, märk kui tervik ja märgikandja. Interpretant- tõlgendav. Tähistaja ja tähistatav. Saussure Märgisüsteem ka: Märgi tähendus tuleneb märgisüsteemist. Märgi miniaalne tähendus on see, mille poolest märk erineb millestki muust oma süsteemis.(foneem) Semioosi kolm mõõdet: süntaktka-kuidas lause osised omavahel koos seisavad. Asjade omavaheline suhestatus süsteemis, pragmaatika-elementide kasutamisega. ja semantika- elementide ja tähenduse vahelised suhted. Keel ja kõne: mis on saussure jaoks keel ja kõne. (Langue-keel, parole-kõne) Paradigmaatika/süntagmaatika: Paradigmaatika põhineb valikuprintsiibil ja Sügmaatika ühendumisprintsiibiga(kombinatsiooniga) Selektsioon/kombinatsioon: NT: Süntagmaatika EMA TOIDAB KASSI. (üksteisesuhtes järjekorras ja seoses)
seadusandlike organite aktid. Eesti on alates 1. maist 2004. Euroopa Liidu täisliige ja seega peavad Eestis välja antavad seadused olema kooskõlas ka Euroopa Liidu õigusaktidega. Tubakaseadus, olles läbinud ,,seaduse sünni formaalse tee" ning vastu võetud pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga, peab vastama kõigile õigusaktide hierarhias kõrgemal asuvatele normidele, sealhulgas Euroopa Liidu õigusaktides sisalduvatele. See on vastava seaduse formaalne suhestatus. Euroopa Liidul puudub ühtne tubakapoliitika. Nii on tubakaseadused erinevates liikmesriikides isesugused mõnedes on suitsetamine siseruumides lubatud, mõnedes aga keelatud koguni kõigis avalikes kohtades, seetõttu on seaduse sisulist suhestatust Euroopa Liidu õiguskorraga on raske tuvastada. 3. Kirjeldage akti normistikku süsteemiteooriast tulenevalt! Iga süsteemi kaks omadust on mitteamorfsus ja terviklikkus. Mitteamorfsus tähendab, et temas
· Töö näitlejaga rolli loomisel. · Trupi ning kunstniku, heli- ja valguskujundaja jt · töö koordineerimine. · Lavastusliku terviku loomine. · Suhtlemine meediaga. Teatriruumi konstitueerib jagunemine lavaks ja saaliks. Teater on teatud viisil organiseeritud ruum: inimesed, kelle osa on vaadata ja kuulata, teine rühm inimesi, keda vaadatakse ja kuulatakse, ning suhe (ka ruumiline) kahe inimrühma vahel. Teatri pika ajaloo vältel on lava ja saali ruumiline suhestatus läbi teinud mitmeid muutusi. Lava on korraga mänguplats, kus tegutsevad näitlejad ja loo tegevuspaik, keskkond, milles hargneb sündmustik. Võib olla frontaallava, areenlava, keskkonnateater. Ruumi iseloomustab rida tunnuseid, mida saab esitada järgmiste opositsioonidena. · Horisontaalsus - vertikaalsus. Vertikaal (tõstukite, treppide, lavapõranda kohale ehitatud mängupindade jms. näol) on selles paaris markeeritud tunnus. Liikumised
siseriiklikku sätet, mis on tunnustatud kokkusobimatuks asutamislepinguga, ja nad peavad vajaduse korral astuma samme, mis aitavad tagada ühenduse õigusele täie mõju ja jõu. PKS, olles läbinud ,,seaduse sünni formaalse tee" ning vastu võetud pärast Eesti Vabariigi liitumist Euroopa Liiduga, peab vastama kõigile õigusaktide hierarhias kõrgemal asuvatele normidele, sealhulgas Euroopa Liidu õigusaktides sisalduvatele. See on vastava seaduse formaalne suhestatus. 8 3. PEREKONNASEADUSE NORMISTIK SÜSTEEMITEOORIAST TULENEVALT Igale süsteemile on omased viis tunnust, milleks on mitteamorfsus, terviklikkus, iseseisvus, hierarhilisus ja organiseeritus. Mitteamorfsus tähendab, et õigusaktis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud.
märgistavad midagi. LIIGUTUSE PERSPEKTIIV TANTSUS Cunninghami määratluse järgi on koreograafia osaks liikumised ruumis ja ajas. Ta lähtub tantsuloome streuktuurilisest ülesehitusest, iseloomustades selle vormilist ülesehitust kui olemuslikku tantsukunstis. Need liikumise elemendid on motivatsioon, referentsiaalsus ja kavatsus (intention), mida võib vaadelda ka kui liikumise koordineerimise erinevaid osi, tegevuste, aja ja ruumi suhted, suhestatus, mis tekib nii enda kui ka teiste tantsijate liikumistega. Need elemendid on alati olemas liikumise juures, ilma nendeta on liigutuse sooritamine võimatu. Alustada võib ükskõik millisest, näiteks võib alustada liikumise loomist suuna (direction) ja kuju (shape) otsimisest. Kui otsingud jätkuvad, automaatselt lülitub juurde aja ja dünaamika kasutus ja ka ruumilised aspektid. Need liikumiskomponendid kombineeruvad "tunnustatud" liikumiskeeltes (tehnikates
on siin Hegel ja Marx. Hegel leiab, et „mina“ taga ei ole mingit tuum „mina“, vaid see on vahenduse erinevate kihtide tulemus, mis konstrueeritakse reflektsioonina suhestatusest teiste 7 objektidega. Marx vaatleb inimese „mina“ kui erinevate ühiskondlike suhete summat ja lõikepunkti, mida saab arendada subjekti surmani välja. Selline ühiskondlik suhestatus leitakse samas olevat ka üksikindiviidi hävituseks. Psühholoogiline antropoloogia – Uuritakse inimest loomust tema sees toimuvate protsesside, tema psüühika kaudu. Milliste kogemuste ja neist tekkinud emotsioonide kaudu kujundab inimene oma edasist käitumist? Millest tekib viha, hirm, rõõm jne? Psühhoanalüütiline antropoloogia – Sigmund Freudilt pärinev psühholoogilisest inimkäsitlusest väljakasvanud haru, mille keskseks ideeks on teadvustamatus
" (Principia I, 9). Mõtlemine on üheltpoolt alati mõtlemine millestki, mõtlemisel on mingisugune objekt, sisu. Kuid mõteldes oleme me Descartesi järgi teiseltpoolt alati teadlikud ka sellest, et me mõtleme. Selles mõttes on mõtteakt lisaks enda objektile suunatud alati ka iseendale. Sellist tagasisuhet nimetatakse filosoofia keeles refleksiooniks. Kahtlust võiks nimetada siis refleksiivseks mõtlemiseks. Nii defineeritud mõtlemine kui suhestatus ühtaegu nii mõtlemise objekti kui ka subjektiga on seesama, mis teadvus (teadvus on teadlik olek meie psüühilistest aktidest). Seega kasutab Descartes antud juhul terminit "mõtlemine" samatähenduslikuna terminiga "teadvus". Nii võib öelda, et metoodilise kahtlusega on Descartes saavutanud seda, et ta võib täiesti tõsikindlalt või kaheldamatult ütelda, et me teame oma teadvuse olemasolu ja selle antust meile. Isegi kui me tahaksime selles
Genette Figuurid, uuris jutustajate tüüpe ja narratiivi tasandeid. Diegesis: autori väljamõeldud kujuteldav maailm. Alates 1960/70.aa-test tegeleb narratoloogia suuliste narratiividega, tähelepanu nihkub jutustuse kontekstile. Labov: kriisinarratiividele on omane jäigem ja püsivam struktuur. Suuline jutustus koosneb vähemalt kuuest elemendist: 1) millest jutustatakse, 2) orientatsioon: tegelane, aeg ja ruum, kes, kus, millal; 3) lisategevus; 4) hinnang; 5) tulemus; 6) coda: jutustuse suhestatus käesoleva olukorraga. USA sotsionarratoloogid on uurinud jutustamise traditsioone lokaalsetes kultuurides. Suulise jutustamise uurimisel on tähtis performance'i mõiste: jutustust saatvad ja dramatiseerivad võtted. Lõpuks on moodsaks teemaks biograafia uurimine ehk mina konstrueerimine suulises narratiivis. Narratiivide eluaegne kogumine: küsitlemine. Narratoloogiliste meetodite abil uuritakse sotsioloogilisi ja poliitilisi narratiive. M. Toolan
rändrahn, kivikülv , uhtorg, allikas, allikaline pinnas, ajutine oja, voolav oja, väljavool rabast, karstivorm, soostuv reljeefilohk, matmispaik, kiviaed, kiviraun, kivivare, piirikivi, mälestuskivi), morfoloogiline mitmekesisus (maastikumustrit moodustavate üksuste (maakattetüüpide) paigutus, kuju ja dünaamika. kvaternaari setteid, mulda, topograafiat, taimkate, kohalik kliima) ja tajutav mitmekesisus (homogeenne, tehislik, suhestatus, suhtumine jne) 184. Maastiku struktuuri meetrika (klassi ja maastiku tasemel). Maastike muutusi uuritakse mitme meetodiga, enim levinud on maastikumeetrika ehk maastikuindeksite tarvitus. Maastikuindekseid hakati välja töötama juba 1980. aastatel. Nüüdseks on maastikuökoloogias sadu seda laadi indekseid ja hulk programme nende arvutamiseks. Peamine valdkond, kus rakendatakse maastikuindekseid, on ruumiliste muutuste
annaabi.ee 
