• Bali keeles on kaks dialekti • Kõrge – basa alus - ametlikult suheldes • Madal –basa kasar -kasutatakse kodus, põlluharimises, lastega või madalama staatusega inimestega suheldes Eessõnad • ka = kelle/mille juurde • uli = -st (kellest/millest) • antuk = üle, juures, kõrval, mööda, peal • di = sees, peal • beten = all • duur = üleval • tengah = keset Asesõnad ja eitus • Asesõnad sõltuvad sellest, kas kõne on familiaarne või viisakas - Sugusid ei eristata • Lauseeitust väljendatakse muutumatu eitussõna "nenten" abil - See pole balikeelne raamat. – Niki nenten buku basa Bali. Fraasid/sõnad bali keeles • Apa kabar – kuidas läheb? • Baik – hästi • Tidak – ei (eitus) • Ya – jah • Harganya berapa – kui palju see maksab? • Terlalu mahal – väga kallis • Viisakusväljendid • Tänan – terisma kasih [tri’ma ka’si] • Palun / pole tänu väärt – sama-sama • Vabandust – permisi, maaf
Seoses sellega võeti kasutusele mitmeid uusi pille: eriti tähtsad on viiulrphma pillid, mis arenesid välja Põhja-Itaalias 14-17 sajand. Tekkisid uued zanrid. Vaimuliku muusika valdkonnas tulid uuesti au sisse missa. Missa erivorm- reekviem- leina missa. Passioon kehastab Kristuse kannatusi. Populaarseks muutus ooper. Esimene ooper esietendus 1597 Firenzes, ITAs. Aasta hiljem kirjutatud ooper on säilinud. Esimeste ooperite loomisel olid eeskujudeks Vana-Kreeka tragöödiad. Ooperid on 2 sugusid: ühed lõppevad hästi ja teised mitte. Populaarne oli ka ilmalik laul. Orlandi di lasso- suurim helilooja kes sündis Flandrias(belgia ja hollandi piiril). Ta oli nii musikaalneja nii ilusa lauluhäälega et ta korduvalt rööviti. Suurema osa oma elust elas Saksamaal Münchenis. Eriti palju kirjutas ta madrigale ja madette.
Need kolm käänet on nimetav, omastav ja osastav, aga kuna kuna eesti keeles puudub eraldi sihitisekäände akusatiiv, siis peab ka sihitis olema ühes neist kolmest käändest. Sihitise kääne määrab, kas tegevus, millest jutt käib on lõpule viidud või juba lõpetatud. Lisaks määrab kääne ka selle, kas tegevus haarab objekti tervikuna või osaliselt. Vene ja saksa keeles on akusatiiv olemas ning seetõttu neil ka vähem käändeid on, kuid see-eest pole eesti keeles ei grammatilisi sugusid ega artikleid. (http://www.estonica.org/et/Ühiskond/Eesti_keel/Ehitus/) Tulevikuvaates on raske midagi kindlalt määratleda. Kirjandusteadlane Sirje Kiin avaldas postimehele antud intervjuus arvamust, öeldes, et eesti keel on statistiliselt vaadates suunatud pigem minevikupärandi säilitamisele kui et keeleoskuste ja -oskajate kasvule. Ametlikult eesti keel ohustatud keelte hulka ei kuulu, kuid hirm selle väljasuremise osas on õigustatud, sest sündimus on viimase 25
7 „What is Gender?“, Youtube, https://www.youtube.com/watch? v=seUVb7gbrTY (29.09.2015) 8 „How Do We and The Sims Perform Gender?“, Youtube, https://www.youtube.com/watch?v=oMBYFXZknGQ (05.04.2015) suunas. Võibolla kehtib ka siinpuhul reegel, et kõike mõõdukuses, kuid samme säärase maailma suunas on juba tehtud, näiteks sooneutraalsed tualettruumid ning riideesemed. Tänapäeval näeme kujunemas ka mitmeid erinevaid sugusid, mis lisavad juurde senini binaarsele süsteemile – gender fluid, bigender, gender non-conforming ning mitmeid veel.9 Mis nende juures märkimisväärne on, on suhtumine soosse kui eneseväljendusse, teisisõnu ka kunsti. Inimesed, kes defineerivad ennast väljaspool sätestatud binaarset süsteemi, on paindlikud oma välimusega ning ei paista olevat piiratud oma biloogiliste omaduste poolest. Selle asemel, et olla vaid mees või naine, on inimesed võtnud endale vabaduse
Konsotsiatsioonides nõuab võim vastastikust austust. Seesmiselt ebavõrdsed kogukonnad on riigis tervikuna enam-vähem võrdsed klassipartnerid. Soolistes küsimustes, kui kogukondade võim on enam-vähem tasakaalus, valitseb sallivus. Õpetatava ühisosa võib olla minimaalne ja keskenduda koostöö ilustatud ajaloole. Rahvusvahelises ühiskonnas võimu küsimust teoreetilist ei ole (küsimused lahendatakse rahvusriikide ladvikute vahel). Klassisallimatust ei ole. Sugusid ,,võrdsustatakse" aina hoogsamalt. Haridus on rahvusriikide siseasi ja ühenduses soositud. Rahvusriigis on võim põhirahvuse käes, mis võib tekitada nii sallimatust kui ebavõrdsust. Rahvusvähemused võivad olla (majanduslikult, poliitiliselt, kultuuriliselt) allutatud. Rahvusriik ei salli mingeid põhirahvuse tavadest väga erinevaid/eristuvaid vähemuste kombeid. Hariduspoliitikaga püütakse tekitada riigile ustavaid ja pühendunuid kodanikke, kes tunnevad põhirahvuse eripära.
Kõige sarnasem suulises ja kirjalikus kõnes on esimene etapp: planeerimine. Hilisematel etappidel erinevused suurenevad Mõtlemise ja kõne vahelised seosed · Erinevad keeled ---- erinevad sõnad, erinev grammatika, erinevad viisid kombineerida sõnu lauseteks. · Mitu sõna on Eskimodel lume kohta? 200-300 sõna :D · Kas see tähendab, et ka mõtlemine erinev? · Eesti keeles: ta, tuleviku puudumine? Ei ole sugusid, nt he ja she, on ja ona. Meil ei ole sõna, mis viitaks tulevikku nt will Sapir - Worfi hüpoteesid · Lingvistiline determineeritus: keele struktuur mõjutab või isegi määrab tunnetamise (taju, mõtlemise, mälu) · Nõrk vorm: mõjutab Näiteid · Objekte, mida sõnadega raske nimetada, raske meelde jätta · Värvi prototüüpi parem meelde jätta · Mõistete klassifitseerimine lastel · Mitut keelt kõnelevad inimesed (hiinlased ja inglased) Õppimise kognitiivsed käsitlused
· Lisaks XX ja XY kromosoomipaarile esineb ka XXY Kellega on tegemist? · Probleem kombineerub androgeensete hormoonide kõrgenenud tootlikkuse või pärsitud tundlikkusega XX ja palju androgeenseid hoormoone mehine naine XY ja madal androgeenne sensitiivsus naiselik mees · Spordipraktikas tipus esineb androgeense ,,probleemiga" naisi kordades sagedamini kui tavalises populatsioonis · IAAF eristab sugusid testosteroni taseme järgi Naiste T kõrged näitajad on madalamad kui meeste pisimad näitajad s.t. esineb eristav lõhe Ninaga või silmaga · Värvi nägemiseks on vaja kahte geeni: punase ja rohelise lainepikkuse retseptoritele (inimesel on lisaks sinine, lindudel 5 erinevat) · "Värvigeenid" asuvad X kromosoomis (mõned naised on 4-5 värvi nägijad tänu mutatsioonidele kummaski X kromosoomis)
2. Milline on põhiline juhusliku geneetilise triivi mudel? Millised on eeldused, mille korral see mudel kehtib? [Katre] Wright-Fisheri või Fisher-Wrighti mudel. Siin toimub triiv ideaalses populatsioonis ehk Wright-Fisheri populatsioonis. N diploidset indiviidi, kellel on kokku 2N geeni moodustavad väga suure hulga gameete, mille hulgast valitakse 2N ja kombineeritakse need sügootideks ning järgmiseks põlvkonnaks. Sugusid ei eristata, iseviljastumine on lubatud sama tõenäosusega, mis viljastumine teise indiviidiga, 1/N. Kõik isendid panustavad järgmisesse põlvkonda gameete sama suure tõenäosusega. Praegu ei huvita meid sügoodid/genotüübid, vaid ainult alleelisageduste muutus juhuse läbi. Eeldused: • Populatsiooni suurus on lõplik, selles on 2N geeni. • Ei arvesta ploidsust (eeldab haploidsust). Diploidse pop. puhul võetakse N(geen)=2N(indiv)
alaväärtustamine on tegelikult ju kvalifitseeritud tööjõu raiskamine. Teiseks peab tulevikus tänastele madalapalgalistele naispensionäridele maksma pensionile lisaks sotsiaaltoetusi. Kuigi eelnevaga sai loetletud naisi diskrimineerivad asjaolud, ei ole soolise võrdõiguslikkuse seadus naiste seadus, nagu seda ekslikult arvatakse. Seadus reguleerib soorolli ning stereotüüpide vabat suhtumist nii meestesse kui naistesse. Ühtlasi ei ole ka seaduse mõte sugusid anatoomiliselt võrdseks teha, mida nii mõnedki sellest seaduseelnõust välja loevad. Vastupidi, on oluline juhtida tähelepanu naiste ja meeste erinevusele ning sellelt tasandilt tagada mõlemale soole võrdsed võimalused. Ei saa ju lugeda meeste diskrimineerimiseks näiteks seda, et vaid naised saavad sünnituspuhkust. Antud juhul on vahetegemiseks olemas täiesti mõistlik põhjus ning seetõttu ei ole tegu diskrimineerimisega.
on tavaline jututeema, siis suurema tõenäosusega diskuteerikase ka hilisemas eas. Tänapäeval on küll isade tähtsus lapse kasvatamisel suurenenud, kuid enamasti teeb seda siiski ema. Ole proaktiivne (tõstata ise seksuaalsusega küsimusi, eriti enne kainikuiga, kui laps seda teinud ei ole). Seksuaalsus on loomulik osa elust, vasta rahulikult küsimustele eakohaselt. Ära kasuta lapsepäraseid termineid, kuid ära infoga liialda. - Maimikuiga (1-2) Laps hakkab eristama sugusid. Katsub oma genitaale, masturbeerib. Seda tuleb võtta kui loomulikku tegevust. Maimikuea lõpuks tekivad ka poiste ja tüdrukute vahelised mängud, kus maadeldakse, kallistatakse ja ollakse kaisus. - Eelkooliiga (3-6) sellest ajast mäletavad paljud täiskasvanud seksuaalse sisuga mänge, üritatakse imiteerida seksuaalvahekorda. Uudishimu, seksuaalsuse kogemine, poistel võib olla ka grupiviisilise masturbeerimise kogemus
Tõsisematest teemadest populaarseimad on sport, Eesti uudised ning välisuudised. Noortele inimestele loomupäraselt loetakse väga vähe kinnisvara- rubriiki, samuti on vähem levinud arvamus- ja majanduslehekülgede ning terviseteemasid tutvustavate artiklite lugemine. Selle uurimistöö seisukohalt on rubriikide üldisest populaarsusest olulisem nende loetavuse muutumine vanusega. Joonis 4 näitab enamiku rubriikide populaarsuse muutumist klassiti sugusid eristamata. Kui sugude vastuste vaheline erinevus oli väga suur, siis mõned just poistele või tüdrukutele iseloomulikud jooned on välja toodud joonisel 5, rubriigi nime järel sulgudes olev täht (P või T) näitab ära, kumma sooga on tegemist. Selline teguviis väljendab paremini rubriikide lugemist, sest lihtne poiste ja tüdrukute vastustest aritmeetilise keskmise võtmine moonutaks tegelikku olukorda.
Seega on mõistlik olla elu alguse poole emane. c) Kui isased ei võitle. Mõttekas on olla alguses isane (saab rohkem viljastada) ja hiljem emane (suurem ema, rohkem lapsi). Proandria – noorena isane Protogüüria - noorena emane Hermatradism: olemas nii emas kui isas suguorganid. Nt: taimed, kus õied on mitmesugulised. (kadakad on nt lahksugulised) Sugu selgub alles paaritumise käigus. Enamus maakera taimedest on lahksugulised. FISHERI REEGEL: Sugusid sünnid alati võrdselt. 1 erand: ühiselulised putukas, kus sugu saab valiga. Evolutsioon soodustab alati protsesse, et isaseid ja emaseid oleks võrdselt. Ja kui mingi sugu hakkab väheusse kalduma, siis kisub evolutsioon sinna poole. Evolutsioon soosib alati vähemuses sugu. Nt: Olgu 6 naist ja 3 mees – tuleb 6 last. Naise kohasus: 1 laps naise kohta , meeste kohasus: 3 last mehe kohta. Seega on meestel suurem kohasus.
teine laps 110 lähedal ja mustadel 100 lähedal. Sama efekt kui valimine IQ 70 alusel, siis valgetel 85 ja mustadel 78. Juudid: Keskmine IQ UK’s 110; USA’s 109.5; Iisraelis 90?!? 2,3 vs. 0,4% (P-Euroopa) ashkenazim-juutidest IQ>140! (Herrstein, Murray). Aga Iisraelis M=90 (R. Lynn). Rassidevahelisi erinevusi uurides ja palju küsitavusi ning teema on kõrge emotsionaalse laadungiga. Sooliseid erinevused: testides välditakse küsimusi, mis sugusid eristaks või need tasakaalustatakse. Erinevused ei ole üheselt tõestatud, samas nt. Lynn (1994; 1998), et meeste keskmine +2,4 punkti. Üldiselt levinud arvamus, et mehed paremad ruumilises võimekuses, matemaatikas, naised nt. Verbaalsetes ülesannetes. Seda kaudselt kinnitab patoloogia – meeste seas rohkem düsleksikuid, kokutajaid jne. Meeste seas variatiivsus suurem. Sotsiaalkultuurilised, geneetilised, hormonaalsed põhjused Keskkonna mõjust...Jagatud vs
annaabi.ee 
