püsisoojastel püsiv temperatuur. Tagatakse ainevahetuse regulatsiooni kaudu. Alamatel organismidel pole sisekeskkond nii stabiilne. · Paljunemisvõime suguliselt või mittesuguliselt. Alamad organismid enam mittesuguliselt (pooldumine, eostega, vegetatiivselt kehaosade abil). Suguline paljunemine enam hulkraksetel organismidel isas- ja emassugurakkude abil. Toimub viljastumine ja sügoodist areneb uus organism. Sugurakkudega antakse järglastele kaasa geneetiline informatsioon. · Arenemine kvalitatiivsed muutused organismis. Algab viljastumisest või vanemorganismist eraldumisega mittesugulisel paljunemisel. Kujunevad uued sise- ja välistunnused, toimub kohanemine keskkonnaga. Areng kas otsene või moondeline, alati lõpeb surmaga. Surm sõltub organismi geneetilisest infost ja keskkonnast. · Reageerimine ärritustele hulkraksetel meeleelundid võtavad vastu ärritusi ja
4) Telofaas (Mõlemal raku poolel on võrdne arv ÜHE kromatiidilisi kromosoome; kromosoomide ümber tekivad tuuma membraanid; moodustub kaks raku tuuma; raku membraan liigub sisse poole ehk soonistub) ERALDUNUD ON KAKS TÜTARRAKKU! C. Mitoosi tähtsus Suureneb rakkude arv ning sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks uutega. D. Meioosi faasid Meioos toimub sugurakkudega!!!!! Meioos on kahekordistunud pärilikkusaine kahekordne jaotamine tütarrakkude vahel. (Tulemuseks on kromosoomide arvu vähenemine poole võrra) Meioosis eristatakse kahte jagunemist: a) 1. jagunemine ehk taandjagunemine b) 2. jagunemine ehk võrdjagunemine Ettevalmistus on sama mis mitoosil ehk: Raku organellide arvu suurendamine, DNA kahekordistumine, ATP molekulide süntees.
Mis see on? Miks see on? • Geeniteraapiat ehk geenravi • Geeni lisamine • Geeni asendamine • Geeni ära võtmine • Hetkel on teada umbes 10 000 geeni, mis tekitavad haigusi • Üsna kallis • Siiani veel veidi segane Kuidas? • Keerukas on ravida polügeenseid haiguseid: • Südamehaigused, kõrgvererõhktõbi, Alzheimeri tõbi, artriit, diabeet ja kasvajad • Kasutatakse somaatilise rakke (ehk keharakke), vähem ka sugurakke • Sugurakkudega tehtava teraapia tulemused kanduvad ka järglastele • Kehasisene in vivo ja kehaväline ex vivo • Geeni kehasse viimiseks kasutatakse kandjat ehk vektorit • Nt adenoviirused, vähem ka retoviirused • Ravi töötatakse välja haigustele, millele senine ravi on olnud tulemusteta või puudu Lubada või mitte lubada, selles on küsimus • Hirm loodusliku olemuse kadumise pärast • Kas inimene omandab tänu uuele geenile ka uue omaduse/tunnused?
koe rakkudeks, saab neid edukalt kasutada võitluses haigustega: Kõhunäärme rakkudeks muudetud tüvirakud võivad taastada suhkruhaigete kõhunäärme funktsiooni. Närvirakkudeks muundatud tüvirakud võivad asendada Alzheimeri ja Parkinsoni tõve kahjustatud kudesid Reproduktiivne geeniteraapia Pärilike haiguste ravi meetod, kus funktsionaalne geenikoopia lisatakse indiviidi sugurakkudesse, mis kannavad defektset geenikoopiat. Ideaaljuhul kandub sugurakkudega uude organismi edasi terve geen. Sugurakkude mõjustamise kaks meetodit: Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre- embrüosse Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. Positiivsed ja negatiivsed omadused Positiivne: Annab võimaluse kaasasündinud ning elu jooksul omandatud haiguste raviks. Negatiivne: Ravi on väga kallis. Ravi ei pruugi olla edukas On teada, et lootele geenravi tehes saab vigase lapse sündimise ära hoida, kuid see on keelatud.
Hüdra kehasein on kahekihiline ja koosneb lihaskiude sisaldavatest rakkudest. Selletõttu saabki hüdra oma keha kuju muuta. Pikkade jätketega seotud närvirakud moodustavad lihtsa võrgukujulise närvisüsteemi. Kehaseinale ilmuvast väljasopistusest areneb noor hürda. Ta kasvab suureks ja eraldub alles seejärel emaorganismist ning alustab iseseisvat elu. Elutsüklis vahelduvad polüübi ja meduusi vormid. Kui elutingimused on head, paljuneb hüdra pungumise teel. Kui halvad, siis sugurakkudega. Ühinenud isas- ja emassugurakk säilivad passiivsetena kuni elutingimused paranevad.
Atmosfäärist võetakse CO2. Toimub CO2 ja vesiniku kandja reaktsioon, mille käigus vesinikust ja CO2-st tekivad orgaanilised ained aminohapped, lipiidid. Jääkaineks on glükoos. NADP läheb tagasi valgusstaadiumisse. Pimedusstaadiumist kasutatakse ATP-d ja valgusstaadiumis toodetakse. Mitoos ja meioos Mitoos Meioos Milliste rakkudega Keharakkudega Sugurakkudega toimub? Mis protsessiga on Keharakkude Sugurakkude tegu? jagunemine jagunemine Protsessi Rakkude uuendamine, Sugurakkude tähtsus/eesmärk kasv küpsemiseks Vähendatakse 2 korda Kromosoomide arv 46, jääb samaks Peale I jagunemist on 2
spermi 6. Kehasisene ja väline viljastumine, eelised ja puudused, näited liikide näol. Kehaväline-kaladel ja kahepaiksetel (merisiilikud) sugurakkude arv-SUUR võivad hukkuda juba enne seda kui toimub viljastumine ka viljastatud sugurakkude embrüad võivad hukkuda ,selline viljastumine nõujab palju energiat KESKOND-VESI-surevad ja kuivavad õhu käes sellep veekogus VILJASTUMISE TÕENÄOSUS VÄIKE-et viljastuda peavad kohtuma vastaspoole sugurakkudega ,selline kohtumine on juhuslik sellep tuleb keskkonda lasta väga suur hulk sugurakke HAIGUSTE ÜLEKANDUMISE TÕENÄOSUS-VÄIKE-viljastumiseks ei pea alati toimuma otse kontakti ja kehavedelike vahetamist Kehasisene-putukatel ,lindudel ja imetajatel (hiir) SUGURAKKUDE ARV-VÄIKE-kuna toimub emase sees siis on sugurakud paremini kaitstud ,viljatumise tõenäosus suurem sellep pole niipalju vaja sugurakke toota
7. Too välja poolt ja vastuargumendid järgmiste teemade juures: kunstlik viljastamine, asendusemadus, abort, inimese terapeutiline kloonimine ja inimese reproduktiivne kloonimine. Kunstlik viljastamine: + Võimalus saada lapsi viljatutel paaridel + Naine, kellel pole meest, kuid soovib last saada + Kaksikute saamise TN on suurem - Embrüo ei pruugi areneda - Võivad sündida mitmikud Asendusemadus: + Rasedust välistavate haiguste või terviserikete korral on võimalik siiski oma sugurakkudega last saada + Kui naine ei taha oma figuuri muuta, kuid soovib siiski last + Naised, kellel ei ole aega olla rase - Eestis on asendusema kasutamine ebaseaduslik - Asendusemadus on väga kallis Abort: + Kliiniline abort on kiirem kui tablettidega + Kui soovimatu rasedus (nt.vägistamine) on arenenud liiga kaugele tablettidega katkestamiseks - Kliiniline abort on valus - Psüühiline trauma naisele enda lapse kaotuse tõttu - Tervisele kahjulik, sest see on organismile ebaloomulik
Sugurakud peavad omavahel ühinema ning organism saab paljuneda anda vaid pooled geenidest. See annab võimalusse üksteisega vähem konkureerida, samuti pakub paremat vastupidamist haigustele. Sugurakkude ühinemist nim viljastumiseks. Toimub meioos. Kehaväline ja sisene viljastumine. Kehaväline viljastumine Suur sugurakkude arv, vajalik vee keskkond, kuna sugurakud kuivad ja surevad õhu käes kiiresti, Viljastumise tõenäosus on väike võreldes keskkonda lastud sugurakkudega, haiguste ülekandumine on väike. Kehasisene viljastumine Seemnerakkude arv suur, kuid munarakke küpseb vähe; viljastumine toimub ema kehas; viljastumise tõenäosus oluliselt suurem; haiguste ülekande tõenäosus suur, kuna loomad peavad kehavedelikega kokku puutuma. Hermafrodiit*-ühes ja samas organismis on olemas nii emas- kui ka isasugurakke tootvad organid. 2.6 Inimese viljastumine Munarakk viljastatakse munajuhas Seemnepurske ajal purskub mehe sugutist naise tuppe 200-300 milj
peamiselt loote kasvu- ja talitlushäired. Kuid samas näiteks silmad arenevad peaaegu kogu embrüonaalse arengu jooksul ja seega on nägemine ka pidevalt väga ohustatud. Tubakasuitsus leidub rohkesti aineid, mis kutsuvad esile rakkude päriliku materjali muutusi ehk geneetilisi muutusi ehk mutatsioone. Neist eriti tugeva mutageense toimega on lämmastikuühend aminokarboliin. Geneetilised muutused on sellised muutused, mis päranduvad edasi teistele rakkudele. Kui mutatsioonid toimuvad sugurakkudega, siis päranduvad muutused ka meie järglastele. Peaaegu kõik mutatsioonid on meile ebasoodsad, seega võib enamasti vaadelda muteerumist kui väärastumist (ibid). Samas võib suitsetamise tagajärjel kahjustuda ka mehe seemnerakkudes olev pärilik info, mistõttu ka munarakku viljastav seemnerakk võib olla süüdlane väärarengu tekkes. Geneetilisi muutusi võivad peale tubakasuitsus leiduvate ainete kutsuda esile ka alkohol ja teised mürkained ning mitmed kiirgused
Sügoodist areneb sõnajalgtaim ja sellel saab eristada järgmisi osasid: juured, risoom ja lehed. Sõnajalgtaimedel lehe alaosas on eoslad (diploidsed). Eoste eellakud diploidsed spoorne meioos (et ots-otaga kokku saada, tagab ka päriliku muutlikkuse). Eostega paljunevad lisaks veel ka osjad ja kollad. Eostaimedel vaheldub elutsükklis sporofüüdi ja gametofüüdi staadium. Gametofüüdi staadium on haploidne. Sammaltaimdel gametofüüdi staaium: eelniit, sammaltaimed koos sugurakkudega. Sõajalgtaimel gametofüüdi staaiumiks on eelleht kuni sügoodi tekkeni. Sporofüüt on diploidne. Sammaltamedel sprofüüdiks on kupar ja sõnajalgadel on sprofüüdiks sõnajalgtaim eoslatega. Eostega paljunemise bioloogiline tähtsus: 1) eostega paljuemine tagab arvuka järglaskonna. 2) Eosed levivad hõlpsasti õhu ja veega. 3) Eoste idanemise võime säilib väga pikka aega sadu aastaid. Selle tagavad: paksud kestad ja allasurutud ainevahetus.
järglastele. Geeniteraapia jaguneb kaheks: 1) Somaatiline geeniteraapia pärilike haiguste ravimeetod, kus defektset alleeli kandvatesse keharakkudesse (mittesugurakkudesse) viiakse metsiktüüpi funktsionaalne geenikoopia. 2) Reproduktiivne (päranduv) geeniteraapia pärilike haiguste ravimeetod, kus funktsionaalne (metsiktüüpi) geenikoopia lisatakse indiviidi sugurakkudesse, mis kannavad defektset geenikoopiat. Ideaaljuhul kandub sugurakkudega uude organismi edasi terve geen. 57. Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi?' Genoom organismi rakus olev täielik DNA järjestus. Genoomi täispikka järjestust on vaja teada, et näha võimalike mutatsioonide asukohti genoomis, arvestades seda, et ainult 10% geenidest avaldub. Selle abil on võimalik prognoosida, millised haigused võivad avalduda ja on võimalik kasutada teaduslikes uuringutes. 58
Sabaosa: külgplaadi mesoderm, ekstra-embrüonaalne mesoderm Ürgvagu ürgjuti keskele tekkiv süvend, kui epiblasti rakud hakkavad laskuma epiblasti ja hüpoblasti vahele blastotsööli. // epiblasti rakud migreeruvad ürgjutist embrüo sisse. // mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist Germinatiivsirp. Definitiivse endodermi järk-järguline paigaldumine surub hüpoblasti koos selles olevate esmaste sugurakkudega iduketta helevälja eesmisele piirile, kus moodustuv volt on tuntud germinatiivsirbi nime all. // Hüpoblasti rakud koonduvad germinaalsirbi piirkonda, area pellucida anterioorsesse ossa, sisaldab ka ürgseid sugurakke (idurakke). Ekstra-embrüonaalsed koed: amnion e vesikest; koorion; rebukott; allantois e kusekott. Kirjelda imetaja gastrulatsiooni (hiir ja inimene) ALATES SLAID 27 · Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine. Tsütotrofoblast, süntsiotrofoblast
Erandina esineb ka mitootiline crossing ower . Üldjuhul toimub crossing ower alati kõigi kromosoomipaaride vahel. Tavaliselt crossing ower toimub ühes punktis, harva 2-s, 3-s kohas. Täieliku aheldatuse korral moodustab polüheterosügoot vaadeldavate tunnuspaaride suhtes kahte tüüpi sugurakke. Kui crossing ower toimub, siis polüheterosügoot moodustab mitut eri tüüpi sugurakke, kuid rekombineerunud sugurakkude arv on alati väiksem võrreldes aheldunud pärandumisel tekkinud sugurakkudega. AHELDATUSE BIOLOOGILINE TÄHTSUS 1. Aheldatus säilitab geneetilise materjali teatava konservatiivsuse, kusjuures välditakse kõikvõimalikke kombinatsioonide teket, millest osa võivad olla letaalsed. 2. Aheldatus kindlustab teatud vajalikke tunnuseid määravate geenide koospärandumise. Nt. Polüpeptiidsetest ahelatest koosnevad valgud. Neid määravad geenid päranduvad alati koos e aheldunult. KROMOSOOMI TEOORIA PÕHISEISUKOHAD
Erandina esineb ka mitootiline crossing ower . Üldjuhul toimub crossing ower alati kõigi kromosoomipaaride vahel. Tavaliselt crossing ower toimub ühes punktis, harva 2-s, 3-s kohas. Täieliku aheldatuse korral moodustab polüheterosügoot vaadeldavate tunnuspaaride suhtes kahte tüüpi sugurakke. Kui crossing ower toimub, siis polüheterosügoot moodustab mitut eri tüüpi sugurakke, kuid rekombineerunud sugurakkude arv on alati väiksem võrreldes aheldunud pärandumisel tekkinud sugurakkudega. AHELDATUSE BIOLOOGILINE TÄHTSUS 1. Aheldatus säilitab geneetilise materjali teatava konservatiivsuse, kusjuures välditakse kõikvõimalikke kombinatsioonide teket, millest osa võivad olla letaalsed. 2. Aheldatus kindlustab teatud vajalikke tunnuseid määravate geenide koospärandumise. Nt. Polüpeptiidsetest ahelatest koosnevad valgud. Neid määravad geenid päranduvad alati koos e aheldunult. KROMOSOOMI TEOORIA PÕHISEISUKOHAD
püsisoojastel püsiv temperatuur. Tagatakse ainevahetuse regulatsiooni kaudu. Alamatel organismidel pole sisekeskkond nii stabiilne. 5. Paljunemisvõime - suguliselt või mittesuguliselt. • Alamad organismid mittesuguliselt (pooldumine, eostega, vegetatiivselt kehaosade abil). • Suguline paljunemine hulkraksetel organismidel isas- ja emassugurakkude abil. Toimub viljastumine ja sügoodist areneb uus organism. Sugurakkudega antakse järglastele kaasa geneetiline informatsioon. 6. Arenemine ja kasvamine - kvalitatiivsed muutused organismis. Algab viljastumisest või vanemorganismist eraldumisega mittesugulisel paljunemisel. Kujunevad uued sise- ja välistunnused, toimub kohanemine keskkonnaga. Areng, kas otsene või moondeline, alati lõpeb surmaga. Surm sõltub organismi geneetilisest infost ja keskkonnast. 7. Reageerimine ärritustele - hulkraksetel meeleelundid - võtavad vastu ärritusi ja
läbi ürgjuti sama- aegselt ja esialgu enam-vähem võrdses vahekorras, kuid arengu edene- des endodermi osa väheneb pidevalt ja mesodermi osa kasvab. Kogu blastotsööl on täidetud rikkalikult hüaluroonhappega, mis või- maldab rakkude individuaalset ingressiooni ja takistab nende enne- aegset agregeerumist. Definitiivse endodermi järk-järguline paigaldumine surub hüpo- blasti koos selles olevate esmaste sugurakkudega iduketta helevälja eesmisele piirile, kus moodustuv volt on tuntud germinatiivsirbi nime all. Epiblasti ja endodermi vahel moodustab mesoderm (pea- ja kordo- mesoderm) Henseni sõlmest ettepoole tihenenud rakkude väädi, mis pungitab epiblasti üles peajätkeks. Endodermi moodustumine lõpeb kodukana embrüos 22-tunnise inkubatsiooni järel, kuid mesodermi ingressioon kestab kauem. Epiblasti jäänud rakud
populatsioonidena. Populatsiooni liikmed erinevad üksteisest oma morfoloogiliste, füsioloogiliste, käitumuslike jm tunnuste poolest. Teiste sõnadega, neil esineb muutlikkus. Osa sellest muutlikkusest on päritav. Järglased sarnanevad suure tõenäosusega rohkem oma bioloogiliste vanematega kui muude liigikaaslastega. Päritavus on seotud geenidega, mis kannavad endas "retsepti" isendite fenotüübiliste tunnuste kujunemiseks ja kanduvad sugurakkudega vanematelt järglastele. Üht ja sama tunnuse kujunemist võivad määrata ühe ja sama geeni erinevad variandid ehk alleelid. Erinevaid geenialleele kandvad isendid harilikult erinevad üksteisest selle tunnuse osas. Näiteks võib mingi geeni alleel 'A' põhjustada liblikatel tumedat, alleel 'B' aga heledat värvust. Oletame, et mingit tunnust määravad geenialleelid 'A' ja 'B'. Kui alleeli 'A' kandvad isendid on
liikuvuse ja liikuma läbi munajuha. Viljastamisvõime jääb seejärel ligikaudu 18 tunniks püsima. Selliseid looduse poolt etteseatud seoseid tuleb heade viljastamis-tulemuste saavutamiseks seemendusaja arvestamisel silmas pidada. Liiga varase või hilise seemendusega vähenevad oluliselt võimalused edukaks viljastamiseks. Võib juhtuda, et ainult vähesed viljastus- võimelised muna- ja seemnerakud satuvad kokku või ei kõhtu üldse või toimub viljastamine vananenud sugurakkudega. Viimase tulemuseks on enamasti väheelujõulised embrüod. Kui viljastamist ei toimunud või kõik embrüod hukkuvad, toimub emistel regulaarsete ajavahemike järel ümberindlus. Kui hukkub ainult osa embrüoid, sünnivad väikesed pesakonnad. Normaalselt indleval emisel on Optimaaalne seemenduaeg (innakontrolli viiakse läbi 2 korda päevas) 1-kord 12...24 tundi pärast inna algust 2-kord 12 tundi pärast 1. seemendust
annaabi.ee 
