muutuda tahmakarva mustjaks), punane värv külgedel on intensiivsem, soomused on tugevasti nahas kinni, pea suurem ja lõuad konksus. Ka emaste kalade nahk tumeneb ja punane värv muutub eredamaks, kuid peamine suguküpse emase tunnus on ümar ja pehme marja täis kõht ning küpse marja kogus liigub kõhuõõnes vabalt. MARJA JA NIISA LÜPSMINE Paljundamiseks lüpstakse sugukaladelt mari ja niisk. Sugukalu kudemise eel ei söödeta! Suguproduktide lüpsmiseks kalad tavaliselt anesteseeritakse e uinutatakse (igasugune kinnihoidmineja manipuleerimine tekitab kalal stressi). UINUTAMINE Uinutamine lõdvestab kala kõhulihaseid ja sel moel on kergem marja kalast välja lüpsta ning kättesaadava marja kogus (tarbeviljakus) on suurem. Kalakasvatajal on uinutatud kalaga ka kergem töötada. Tuleb jälgida, et uinutusaine ei satuks suguproduktidele, sest see võib vähendada viljastumise protsenti. UINUTAMINE
viljastumine. Viljastatud marjatera vajab oma arenguks hapnikurikast vett ja teatud hulga soojust. Peale koorumist peab vastne suutma tõusta veekogu pinnale ja saama ühe sõõmu õhku, millega toimub ujupõie esmatäitmine. Kudemine Kalade suguproduktide heitmist ja marja viljastamist nimetatakse kudemiseks. Enamik meie vete kalu koevad kevadel. Kalade liigitus M e rk a ld E lu k
vabalt. Sugukalad: Paljundamisiga on 4-6 aastat. Emaste viljakus on 5000 -8000 marjatera. Sugulist küpsemist mõjutavad pärilikkus, valgusrežiim, temperatuur, toitumine. Suhteline viljakus = marjateri 1 kg kehakaalu kohta. Lüpsmine: Paljundamiseks lüpstakse sugukaladelt mari ja niisk. 1–2 nädalat enne lüpsmist kalad sorteeritakse. Valitakse välja küpsed emas- ja isaskalad, keda kuni lüpsmiseni hoitakse lahus. Suguproduktide lüpsmiseks kalad tavaliselt anesteseeritakse e uinutatakse, sest igasugune kinnihoidmine ja manipuleerimine tekitab kalal stressi. Kalad paigutatakse vanni, mis on täidetud nende täielikuks sukeldamiseks piisava uinutuslahuse kogusega. Lahuses vaibuvad kalade liigutused minuti-kahe jooksul. Pärast käitlemise lõppu lastakse kalad kiiresti taas puhtasse hapnikurikkasse vette, kus nende normaalne käitumine taastub 5–10 minuti jooksul.
noorem järk, vastne, on valmikust täiesti erinev. Vastsele on iseloomulikuks eeskätt toitumiseks vajalikud elundid, tunnused ning talitusvõimeliste suguelundite puudumine (Haberman, 1968). Vastsejärk on eeskätt kasvamiseks ja varuainete salvestamiseks. Peaaaegu kõik vastse tunnused muuutvad nukujärgus, kus valmiku kujunemiseks kasutatakse ära vastse poolt salvestatud 4 varuained. Valmikujärku peamine üleasanne on soo jätkamine, suguproduktide valmistamine ja nende toimetamine arenemiseks soodsasse keskkonda (Haberman, 1968). Ligikaudu 75% Eestis elavatest jooksiklaste liikidest paljunevad kevadel. Sügisel paljunevatel liikidel talvitub tavaliselt vastne, mitmel liigil ka valmik, seljuhul paaritumine ja munemine toimub hilissügisel. Vähesed liigid paljunevad südasuvel. Oletatakse osadel liikidel ka munana talvitumist (Haberman, 1968). Arenemistsükli üldine kestus on enamikul liikidel aasta
Läänemere kalastiku vaenlased · Ülepüük - tursk, lõhi, angerjas kiskjad, põhjatraal · Mehhaanilised tõkked - jõgede tammid, väljakorjamata kalavõrgud · Haigused kalafarmidest põhiliselt furunkuloos, eutrofikatsioon on sage haiguste süvendaja · Saastained viimase 30 a jooksul mõnevõrra vähenenud · Kaadmium · Dioksiinid ja PCB (polükloriid bifenüülid) · Tinaühendid (C-Sn) suguproduktide hävimine polüvinüülkloriidiss termostabilisaator tributültiinoksiid puidukonservant · N-butültiinkloriid tinaoksiidkihina klaasanumatel - mõjuvad konsentratsioonis 1 ng l-1 keelatud kogu maailmas · Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (International Maritime Organization) poolt. 7
Karpkala saab paljundada ka sel viisil, et lastakse suurtel kaladel tiigis kudeda Indutseeritud paljundamine *Algab sugukalade väljapüügiga tiikidest, sorteerimise ja kontrolliga haudemajas. Kaks põhimõttelist erinevust forellikasvatusest *Hüpofüüsi suspensiooni süstimine kudemise ajastamiseks ja kvaliteedi kindlustamiseks. Hüpofüüs võetakse järvedest püütud suurtelt latikatelt, see nääre sisaldab suguhormoone, mis stimuleerivad ja sünkroniseerivad suguproduktide küpsemist. *Marja ja niisa lüpsmine, viljastamine koos marja kleepuvuse eemaldamisega (vee asemel lisatakse piima või soola ja karbamiidi lahust ning marja töödeldakse pärast tanniiniga). Paljundamine Sugukalad. Karpkala on väga viljakas - Eesti rekord on 1,45 miljonit marjatera emaskalalt, tavaliselt saadakse 50 - 180 tuh. marjatera emaskala kaalu 1 kg kohta, keskmiselt 450 tuh. marjatera emaskalalt. Marjaterad on väikesed - kaal 1-1.5 mg, läbimõõt 1.5 mm
Sugukalade sumbad 87 KUDEMISMATID 88 Indutseeritud paljundamine Algab sugukalade väljapüügiga tiikidest, sorteerimise ja kontrolliga haudemajas. Kaks põhimõttelist erinevust forellikasvatusest Hüpofüüsi suspensiooni süstimine kudemise ajastamiseks ja kvaliteedi kindlustamiseks. Hüpofüüs võetakse järvedest püütud suurtelt latikatelt, see nääre sisaldab suguhormoone, mis stimuleerivad ja sünkroniseerivad suguproduktide küpsemist. Marja ja niisa lüpsmine, viljastamine koos marja kleepuvuse eemaldamisega (vee asemel lisatakse piima või soola ja karbamiidi lahust ning marja töödeldakse pärast tanniiniga). 89 90 Paljundamine • Karpkala on väga viljakas - Eesti rekord on 1,45 miljonit marjatera emaskalalt, tavaliselt saadakse 50 - 180 tuh. marjatera emaskala kaalu 1 kg kohta, keskmiselt 450 tuh. marjatera emaskalalt
korra, heades oludes kaks korda, vanemad vähid aga üle aasta. Vastkoorunud vähipojad on keskmiselt 9 mm pikkused, sügiseks kasvavad nad umbes 2,5 cm pikkuseks. Teisel ja kolmandal suvel on kasv eriti kiire: teiseks sügiseks on nad nelja, kolmandaks juba seitsme sentimeetri pikkused. Siis kasv aeglustub, nii et neljandal sügisel on noor vähk kaheksa kuni üheksa sentimeetrit pikk. Siis, suguküpsuse saabudes aeglustub kasv veelgi, eriti emastel, sest palju energiat kulub suguproduktide valmistamiseks ja haudumiseks. Vähi kehamõõtmed suurenevad lühikese 7 10 päevalise perioodi vältel, mil vana koorik on pehmenenud või uus koorik on veel elastne[1, 2]. 6.4 Sigimine ja areng Jõevähk peab pulmi sügisel. Isased jõevähid saavad suguküpseks kolmandal, emased neljandal eluaastal. Suguküpsed isased osalevad sigimises igal aastal, emased aga jätavad osa aastaid vahele. Seda, kas vähk on kudemisvalmis, saab vaadata suve lõpul:
Viljastumiseks ja normaalseks arenguks sobivat marja annavad emaskalad alles siis, kui keskmine küpsuskoefitsient on 28,5%. Väljapüügil eraldatakse emas- ja isaskalad ningasustatakse eraldi tiikidesse, et ära hoida nn metsikut kudemist. Soovitav on isegi isas- ja emaskalad talvitada eraldi tiikides (Soe märts aprilli algus) 4)HORMONAALNE STIMULEERIMINE Pärast väljapüüki paigutatakse kalad lahtiselt või võrkkotis haudemaja basseini, tiiki või tiiki sumpa. Suguproduktide saamiseks stimuleeritakse kalu hormonaalselt hüpofüüsi e ajuripatsisuspensiooniga. Sisesekretsiooninääre hüpofüüs toodab lisaks teistele hormoonidele ka gonadotropiine. Kasutatakse ka sünteetilisi analooge, kuid eestis vastav praktika puudub. Kasutatakse latika hüpofüüsi (karpkala, säinas, teised kaplased) mis eraldatakse varakevadel. Manustatakse ka gonadotropiini sünteetilisi analooge, kuid Eestisvastav praktika veel puudub. Hüpofüüsi ettevalmistamine
Kehasein 2 kihiline: välimine ektoderm, sisemine entoderm. Vahel õhuke tugiõhik või paks mesoglöa ehk vahehüüvend. Ektodermis kõrvekapslid. HÕIMKOND KÕRVERAKSED Hüdraloom, karikloom, õisloom, ainuõõssed(–kahekilised, enamik radiaals. Ektoderm(väljas), entoderm (sees), tugiõhik e mesoglöa. kõrvekapslid, hajus NS, röövloomad, enamus mereloomad) KLASS HÜDRALOOMAD entoderm ulatub vahetult suuavani, polüüpide siseõõs terviklik, Suguproduktide kujunemine ektodermis N varshüdra, kurdhüdraline, obeelia meduus KLASS KARIKLOOMAD Meririst. See klass hõlmab eestkätt suuri meduuse tugevasti hargnenud gastrovaskulaarsüsteemiga, hästiarenenud meeleelunditega ja nõrga polüpoidse põlvkonnaga. Suguproduktid tekivad neil entodermis. Karikloomad on eranditult meres elavad loomad, mõned neist on väga suured. Nii võib näiteks Põhja-Jäämeres elava meriseene
Parves parem märgata vaenlast, veetakistus sigimine (järglased arenevad viljastamata väiksem, kergem orienteeruda. Pimedas munarakkudest). Siis sigimiskiirus suurem, parveefekt väiksem, seepärast õhtul parv järglased väga sarnased vanematele. hajub. Mida kehvemad tingimused, seda hiljem Absoluutne viljakus- elu jooksul saabub suguküpsus. Lõimetishoolduse moodustunud suguproduktide hulka puhul järglasi vähem. Et viljastamine vees iseloomustav näitaja. peamiselt väline (mis maismaal peaaegu Suhteline viljakus- absoluutse viljakuse ja puudub), siis viljakus vees suhteliselt väga emasisendi kehakaalu suhe. kõrge. Mida suurem keha, seda väiksem suhteline Tavaliselt igal liigil sigimiseks mingi viljakus, kuid seda suurem absoluutne
pojad ligikaudu 3 cm). Soojaveelises haudemajas kasvatatud jõevähid on ligikaudu 3 cm pikad (signaalvähid 4 cm). 2 suvised jõevähid on Põhja-Euroopa heades vähiveekogudes 7 (s.h. Eestis) keskelt läbi 4 cm, 3 suvised 7 cm, 4 suvised 8 cm ja 5 suvised 9 cm pikkused. Isaste kasv on kiirem kui emastel. Kiire kasv on nii eduka paljunemise kui ellujäämise seisukohalt tähtis. Suguküpsus aeglustab ilmselt emaste kasvu, sest osa energiast kulub suguproduktide valmistamiseks ja haudumiseks. Ka on marjaga emaste toitumise aktiivsus väiksem. Asustustiheduse kasvades aset leidev kasvukiiruse vähenemine tuleneb ilmselt liigisisese konkurentsi suurenemise tagajärjel tekkivast toidu vähesusest. Signaalvähi kasv on enamasti kiirem kui jõevähil. Jõevähid vahetavad kesta harvemini kui signaalvähid ega kasva ühe kestumisega nii palju kui signaalvähid Kiiremini kasvavad signaalvähi isendi saavutavad looduses 10 cm pikkuse ja 40 g kaalu
11. Karpkala paljundamise tehnoloogia põhialused (etapid, tööd, nende kestus Eestis) . a. Indutseeritud paljundamine haudemajas algab sugukalade sorteerimise ja kontrolliga. Kudemise ajastamiseks ja kvaliteedi kindlustamiseks on vaja karpkaladele süstida hüpofüüsi suspensiooni. Hüpofüüs võetakse järvedest püütud suurtelt latikatelt, see nääre sisaldab suguhormoone, mis stimuleerivad ja sünkroniseerivad suguproduktide küpsemist. Hüpofüüsi süstidele järgneb marja ja niisa lüpsmine, viljastamine koos marja kleepuvuse eemaldamisega (vee asemel lisatakse piima või soola ja karbamiidi lahust ning marja töödeldakse pärast tanniiniga). Karpkalade mari on õrn ja seda segatakse linnusulega. Marja inkubeeriimine toimub Weissi pudelites (tagurpidi pööratud põhjaga klaasnõud, millel pudeli suust tuleb sisse vesi, ülalt voolab välja)
annaabi.ee 
