pann'd roosilille põlema! Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind! („Lõuna“) Kui vaadata tervikuna Liivi luuletusi, siis pole erandiks ka sügise kohta kirjutatud luuletus - ka see on täis liivilikku nukrust. Sügise algus muudab tihti ka minu meele nukraks. Päevad on hallid, sajab vihma, tuul tugevneb. Linnud alustavad oma rännakut soojale maale ning loodus on kurnatud ning väsinud ja valmistub talveunne jääma. Järele jääb vaid mudane puru, suured porilombid ja raagus puud. See tekitab väga tühja tunde. Ainsaks lohutuseks on teadmine, et ka loodus vajab õitsemiseks ja säramiseks puhkust. Aga sügis annab alguse ka uutele
- Kui metsas peale vihma aurab, hakkab jälle sadama. - Kui lillede lehed longu vajuvad, tuleb äike. - Kui õied lõhnavad tugevalt, tuleb üsna kindlasti vihma. Pikema aja peale ennustati ilma ka selle järgi, missugune oli ilm mingil kalendrikuul: - Jaanuarikuu sula on nälja ema. - Kui jaanuaris pakane paugub ja sajud puuduvad, siis juulis põud kõrvetab. - Mida tuulevaiksem jaanuaris, seda kenam kevad. - Kui jaanuaris palju udu, siis kevad vesine. - Külm näärikuu toob kuiva sügise ja suve. - Kui näärikuul sula teeb, on küünlakuu külm. - Tormine ja sügava lumega näärikuu kuulutab ette vihmast suve. - Küünlakuu külm toob sooja suve. - Mida tuulisem veebruar, seda vaiksem märts ja aprill. - Kui veebruari lõpul tuiskab, siis tuleb varajane kevad. - Kust 1. märtsil tuul puhub, sealt puhub ta ka suurema osa suvest. - On esimesel märtsikuu ööl taevas näha heledaid tähti, tuleb pikk kevad. - On märts vihmane, on ka suvi vihmane.
"Ja kuhu nüüd end pean peitma? / Noor kevade mull' õievihma / Täis kätel pähe kallanud. / Et veel nii palju õnne näeksin, / Nii palju õisi näha saaksin, / Ei eile seda uskunud." Kevad toob endaga kaasa palju õnne, mida ei oskagi kohe oodata. Aga see ongi ju tähtis, et inimene õnnelik oleks. Igatahes süstib kevad meisse igati positiivsust. Kahjuks ei jää kõik see rohelus ja värvideküllus siiski igaveseks püsima. Lõpuks saab ka suvi läbi ja saabub kõle sügis, kus kõik see, mis kevadel alguse sai, kaob taas. Puudelt langevad lehed, ilmad lähevad külmemaks ja tormisemaks, kõik viljad on valminud ning loodus on talve ootel. Nii nagu sügis on vastupidine aastaaeg kevadele, on ka luules räägitud hoopis teistest tunnetest. Minu jaoks tähendab sügis näiteks uue ja pika kooliaasta algust ning kosutava suvepuhkuse lõppu. "Juba kase ladvalt lehti langeb / Kõle tuul käib üle kesamaa, - / Aastakellal rõõmuhääl
võrgendikoi. Ta võib terve puu mähkida oma valgetesse niitidesse, nende sees valmivad aga vastsed, kes hakkavad sööma toominga lehti. Nii võib mõnikord näha suvel üleni valget toomingat, mis mõne aja pärast on täiesti raagus puu. Kuid toominga elujõud on nii suur, et ka kõikide lehtede ärasöömine puud ei hävita. Seepärast peavad toomingalehed mõnel aastal kaks korda puhkema. Lõpuks veidi toominga äratundmisest ajal, mil tal õiekobaraid pole. Olgu suvi, sügis või talv, alati piisab vaid ühest liigutusest: murda katki toominga oks ja nuusutada. Proovige see ükskord ära ja teil ei lähe tema vänge lõhn kunagi meelest. Ilma oksa lõhkumata tunneb toomingapuu ära valgete kriipsukeste järgi noorel võrsel või talvel hele- ja tumepruunides toonides triibuliste teravate pungade järgi. (lisa 14. pilt toomingast). 19 KEVADE LINNUD Kuldnokk
vastu, on meil siiski olemas võimalus seda nautida. Kellele meeldib metsa vahel jalutada, kellele vihmapiiskade sabinal aknaplekil looduse teemal ilusaid asju lugeda. Nii Marie Under kui ka Heiti Talvik elasid oma viimastel eluaastatel välismaal, kuid sellest hoolimata panid mõlemad poeedid kirja ilusaid luuleridu Maarjamaa loodusest. Kuigi mõlemad luuletajad kirjutasid kõikidest aastaaegadest, imponeeris neile väga sügis kõle, külm ja vihmane aastaaeg, mis jättis Marie Underile hinge ülimalt võimsad tunded: ,,Aga ta ratsutab uhkelt neist langenuist üle, naeratab õelalt ja kõlistab kannukseid ülbelt, kolistab kändusid mööda ja vilistab ladvus: raudsete kätega kuningas sügisemaru." Sama suursuguseks peab maailmaruumis sügist ka Talvik: ,,Tuul kõhe yle välja sinihalli
paha see ei teinud puule -- õietupes viljatroon. Esmalt rohekas ja väike, pärast külg lõi kollaseks, kuni viimaks suvepäike maalis marja punaseks. Laps, kui oled marjamaias, tule meile lõikuskuul! Meie päikselises aias marjad valmis kirsipuul. Laps ja kuu ,,Ütle, kuuke, naerune suuke, millal sa puhkad, millal sa magad? -- Öösiti valgust ju jagad." ,,Väikene lapsuke, tatsuja tapsuke, päeval ma puhkan, päeval on aega mul, siis kui päikene seltsiks on sul." Sügise tulekul Ma nägin täna pääsukesi reas aialatil istumas ja teisi laululinnukesi end parvedesse kogumas. Veel vaatab pilvepilust päike ja paitab põldu leinavat. Teeb mesilane viimseid käike kesk kanarbikku õitsevat. Ja veskijärves vabisedes veel kiigub koltund pilliroog, kui tuuleiilist rabisedes lööb äkki alla vihmahoog. Veel pisut päikest möödund suvest, veel nõmmes õitseb kanarbik, ent uduvihmast hommikusest
nul pruunid. Leevikeste lauluaeg algab jaanuaris siis on päevad veel lühikesed ja pimeda- võitu. Leevike on üsna usaldav lind. Noored leevikesed õpivad mitmesuguseid laule järele vilistama. q Henn ja leevike J. Oro Henn, pisike poisike, sammus jõele, veest ilusaid kive läks otsima õele. Laululind leevike lepikus hõikas, sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas. ,,Ütle, leevike-lind, miks laulad veel? Näe, käes on sügis, kas kurb pole meel, teades, et lehed pea langevad puult? Kas sa ei karda ka külma tuult?" ,,Ah, mis sest tuulest, kui kõik on nii ilus! Näe, kuidas sügis puid kullaga silus... Jah, peagi lehed kõik tuul rebib maha, siis ma vist küll enam laulda ei taha." q Leevikesed Leelo Tungal Leevikesed, leevikesed, härmas sirelile tulid! Pehmest siidist peenikesed, pluusid nendel seljas olid. Leevikesed nagu õunad härmas okste vahel olid... leevikesed enne lõunat lapse põsil tuppa tulid
On olemas erinevad klimaatiliste aastaaegade määratlemise kriteeriumid. Selles paragrahvis klimaatilised aastaajad Eesti jaoks on käsitletud tuginedes A. Raiki liigitusele (1963). On eristatud 4 põhilist aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv – ja 4 üleminekulist: kevadtalv, varakevad, hilissügis, eeltalv. Nende määratlemisel vaadeldakse kaks muutujat: aastaaja saabumispäeva ja kestust (vt. Tabel 1). Algus Kevadtal Varakevad Kevad Suvi Sügis Hilissügi Eeltalv Talv v s Keskmin 23.02 01.04 22.04 03.06 06.09 27.10 16.11 20.12 e Varaseim 06.12 9.01 21.03 25.04 27.07 25.09 06.10 24.10 Hiliseim 29.03 30.04 17.05 09.07 13.10 25
Kõik kommentaarid