Östrogeeni valem C18H22O2 Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist. Ensüümid on valdavalt valgud, kuid tuntakse ka mõningaid katalüütilisi RNA molekule, mida nimetatakse aga sageli ensüümide asemel ribosüümideks. Valgulised ensüümid koosnevad aminohappejääkidest ja nende süntees on allutatud geneetilisele kontrollile. Ensüümidele on omane suur efektiivsus ja kõrge substraadispetsiifilisus. Valdav enamik taimede, loomaliikide, bakterite, viiruste ja protistide füsioloogilistest nähtustest on allutatud ensümaatilisele kontrollile. Aminohapped on “ehitusblokkideks” proteiinidele ning lihaskoele. Kõik füüsilised protsessid, mis spordiga seotud (energia kulutamine, taastumine, lihaskasv, rasva põletamine ning ka aju funktsioneerimine), on sõltuvuses aminohapetest. Pole ime, et aminohapetest on saanud üks kuumemaid toidulisasid kulturistide ringkonnas.
29. BIOMOLEKUL elusorganismide koostises olev orgaaniline hape ntx. Sahhariid. 30. DENATURATSIOON olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. 31. DNA elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. 32. DESOKSÜRIBONUKLEOTIID - dna. 33. ENSÜÜM - bioloogiline katalüsaator, millel on omane suur efektiivsus ja kõrge substraadispetsiifilisus. 34. FÜSIOLOOGILINE LAHUS 0,9 % naatrium kloriidi lahus ( kasut. Vere ja vee kaotuse puhul ) 35. GLÜKOGEEN - orgaaniline aine, nn loomne tärklis, on organismi varuaineks, olenevalt energiavajadusest vabanevad molekulist glükoosijäägid, et osa võtta ainevahetusprotsessidest. 36. HORMOON - sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 37
Ensüümid (fermendid) on kõrgmolekulaarsed biokatalüsaatorid, millele on omane suur efektiivsus ja kõrge substraadispetsiifilisus (näiteks: amülaas lõhustab ainult polüsahhariidid tärklist- reaktsioon Wohlgemuth). Nad kiirendavad reaktsioone, kuid ei võta nendest osa. Ensümaatilised reaktsioonid on 103 kuni 1017 korda kiiremad kui vastavad katalüüsimata reaktsioonid. Peaaegu kõik avastatud ensüümid on valgud (liht- või liitvalgud) või valgud koos kofaktoritega. Lihtensüümid- koosnevad aminohappejääkidest-lihtvalgud Liitensüümid- liitvalgud (valguosa- APOENSÜÜM ja mittevalkosa- KOFAKTOR
BIOMOLEKUL elusorganismide koostises olev orgaaniline hape ntx. Sahhariid. DENATURATSIOON olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. 1. DNA elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. 2. DESOKSÜRIBONUKLEOTIID - dna. 3. ENSÜÜM - bioloogiline katalüsaator, millel on omane suur efektiivsus ja kõrge substraadispetsiifilisus. 4. GLÜKOGEEN - orgaaniline aine, nn loomne tärklis, on organismi varuaineks, olenevalt energiavajadusest vabanevad molekulist glükoosijäägid, et osa võtta ainevahetusprotsessidest. 5. HORMOON - sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 6. KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP keemiliste molekulide vastastikune sobivus. Kehtib ainult nukleiinhapete puhul. 7
muutus ajaühikus. Katalüüs - Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine (tavaliselt suurendamine) katalüsaatori abil. Katalüsaator - Katalüsaator on keemias aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, kuid vabaneb pärast reaktsiooni lõppu endises koguses. Inhibiitor - Reaktsiooni aeglustav aine. Ensüüm - Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid( nendele on omane suur efektiivsus ja kõrge substraadispetsiifilisus). Sigma-side - Sigmaside kov. side, mille korral aatomorbitaalide kattumine on suurim aatomituumi ühendaval sirgjoonel.(tugevam side, kui piiside) Pii-side - Piiside kov. side, mille korral aatomorbitaalide kattumine on suurim kahel pool aatomi tuumi ühendavat tasapinda. Kaksikside - Kaksikside on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari. Kolmikside - Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Aromaatne side kaksikside ei ole lokaalne.
Ensüümi esialgne olek taastub o Tegurid mis mõjutavad kiirust Ensüümi ja substraadi kontsentratsioon Keskkonna temperatuur Keskkonna pH Kofaktori olemasolu ja kontsentratsioon Aktivaatorid, inhibiitorid Keskkonna ioontugevus o Substraadispetsiifilisus Absoluutne spetsiifilisus Stereokeemiline spetsiifilisus Sidemespetsiifilisus o Reaktsioonispetsiifilisus Ensüümide nimetusi (kuidas saadakse ensüümile nimetus ja eelkõige millise lõppliite järgi ensüümi ära tunda) o Nimetus tuleb substraadi nimetusest o Lõppu liidetakse -aas (sahharaas) 6. Nukleiinhapete biokeemia.
glükoonhape ja peroksiid. POx katalüseerib raud(II) oksüdatsiooni peroksiidi abil raud(III)'ks, mis on värvline ühend ning mida on võimalik optiliselt määrata. 3. Millist koensüümi vajab GOx ja milles seisneb koesüümi roll? Sisaldab koensüümi FAD, mis aitab glükoosi molekulilt oksüdeerumise käigus eralduvad vesiniku aatomid kanda üle molekulaarsele hapnikule, et saaks tekkida vesinikperoksiid. 4. Kuidas avaldub ensüümi substraadispetsiifilisus antud töö puhul? GOx on spetsiifiline ensüüm, mis katalüüsib ainult glükoosi oksüdatsiooni ja võimaldab määrata glükoosi sisaldust teiste suhkrute juuresolekul. 5. Selgitage lahuse lahjendamise põhimõtet ja kirjeldage, kuidas tuleb toimida, et lahusest, mis sisaldab 1,5 g/l glükoosi valmistada 25 ml lahust kontsentratsiooniga 0,3 g/l? 5ml lahust tuleb lahjedada 20ml dest veega. 6. Milline on töös kasutatava tööreaktiivi koostis?
· karboksülaasid Omadused omavad nii valkude kui ka katalüsaatiride omadusi Ensüümide om-d: · ensüümvalgud on kõrgmolekulaarsed, hüdrofiilsed amfoteersed polüelektrolüüdid, denatureeruvad ja kristalliseeruvad · kõrgspetsiifilised tuleneb valgulisest loomusest ja see läbi ensüümi aktiivtsentri ja substraadi komplementaarsusest. See määrab suuresti protsesside kulu vajalikus suunas ja koordineerituses. - substraadispetsiifilisus- spetsiifilisus ühe substraadi suhtes (nt lipaasid lõhustavad ainult lipiide). *absoluutne spetsiifilisus ensüüm muundab vaid ühte substraati (arginaas muundab Arg, mitte metüülArg) *stereokeemiline spetsif E muundab vaid ühte stereoisomeeri (L-aminohappe oksüdaas toimib vaid L- aminohappele) *sidemespetsif sahharaas lõhustab vaid glükoosi ja fruktoosi vahelist glükosiidsidet sahharoosis
redutseerumisel moodustub H2O. Peroksüdaas Oksüdeeritud substraat + H2O2 Taandatud substraat + 2 H2O 3. Millist koensüümi vajab GOx ja milles seisneb koesüümi roll? FAD mis toimib koensüümina. FAD seob glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit, redutseerudes FADH 2-ks ning kannab need molekulaarsele hapnikule, mis sisaldub lahustunult reaktsioonikeskkonnas. 4. Kuidas avaldub ensüümi substraadispetsiifilisus antud töö puhul? Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele ,D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul 5. Selgitage lahuse lahjendamise põhimõtet ja kirjeldage, kuidas tuleb toimida, et lahusest, mis sisaldab 1,5 g/l glükoosi valmistada 25 ml lahust kontsentratsiooniga 0,3 g/l? Lahjendamise põhimõte: lahjendamiseks võetud lahuse (standardlahuse) mahus ja lahjendatud
- kristalliseeruv Ensüüm kui katalüsaator - ei muuda reaktsiooni suunda - katalüüüsib termodünaamiliselt võimalikke reaktsioone - ei muuda liikuva tasakaalu seisundit (kiirendavad selle saabumist) - ei lõhustu reaktsiooni käigus - jne Valgulisest loomusest tulenevalt on ensüümidel kui biokatalüsaatoritel rida eriomadusi: * toime kõrgspetsiifilisus määrab suuresti protsesside kulgemise vajalikus suunas ja koordineeritus - substraadispetsiifilisus - ühe kindla substraadi suhtes lipaasid lipiidide lõhustumine - reaktsioonispetsiifilised - üht kindlat reaktsiooni katalüüsivad hüdrolaasid hüdrolüüsirreaktsioonid * katalüütilise aktiivsuse reguleeritavus lähtuvalt hetkevajadusest saab reaktsioonide katalüütilist aktiivsust muuta * termolabiilsus -
· Avitaminoos ühe konkreetse vitamiini puudusest tingitud haigus · Hüpervitaminoos vitamiini liiast tingitud haiguslik seisund Ensüümide spetsiifilisus.. ... on ensüümide võime eristada substraate, millele nad toimivad või võime substraadis läbi viia teatud tüüpi muutusi Spetsiifilisus toimib molekulaarse äratundmise kaudu, mille aluseks on ensüümi aktiivtsentri ja substraadi struktuurne vastavus Eristatakse: A. Substraadispetsiifilisus ensüümi toime avaldub ühe substraatide grupi või ühe substraadi suhtes Alaliigid: · Absoluutne spetsiifilisus toimib vaid ühele substraadile; Esineb harva (ureaas katalüüsib vaid karbamiidi hüdrolüüsi reaktsiooni) · Stereospetsiifilisus reaktsioon toimub vaid ühe stereoisomeeriga (glükoosi metaboliseerivad ensüümid toimivad vaid D-glükoosile)
Need lõksupüütud osakesed on enamasti prootonid ja elektronid, mis liiguvad kiirustega kuni 600 km/s. Pooluste lähedal algab sisemine kiirgusvöönd umbes 100 km kõrguselt, ekvaatoril 1000 km kõrguselt. Virmalised tekivad pooluste lähedal atmosfääri ülakihtides, kus elementaarosakesed pommitavad hapniku ja lämmastiku molekule, ergastavad neid ja sunnivad seega valgust kiirgama. Ensüümid bioloogilised katalüsaatorid, millele on omane suur efektiivsus ja kõrge substraadispetsiifilisus. Peaaegu kõik avastatud ensüümid on valgud või valgud koos kofaktoritega. 1. Oksüreduktaasid – katalüüsivad oksüdeerimis- ja redutseerimisreaktsioone. Transferaasid – katalüüsivad reaktsioone, mille käigus toimub asendusrühma ülekanne ühelt keemiliselt ühendilt teisele. Hüdrolaasid – katalüüsivad hüdrolüüsi. Lüaasid – katalüüsivad substraadi mittehüdrolüütilist lagundamist. Isomeraasid – katalüüsivad struktuurseid muutusi ühe molekuli sees
Sellisel juhul piirdub arvutus valemiga: X = C L 10-3 d 100 , kus C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /ml), L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3). Kontrollküsimused 1.Millisesse ensüümide klassi kuuluvad GOx ja POx? 2.Kirjeldage GOx-i ja POx-i poolt katalüüsitavaid reaktsioone. 3. Millist koensüümi vajab GOx ja milles seisneb koesüümi roll? 4. Kuidas avaldub ensüümi substraadispetsiifilisus antud töö puhul? 5. Selgitage lahuse lahjendamise põhimõtet ja kirjeldage, kuidas tuleb toimida, et lahusest, mis sisaldab 1,5 g/l glükoosi valmistada 25 ml lahust kontsentratsiooniga 0,3 g/l? 6. Milline on töös kasutatava tööreaktiivi koostis? 7. Milline roll on K4Fe(CN)6 tööreaktiivis? Kas ja millega võinuks teda asendada? 8. Milline keskkonna pH väärtus on sobiv GOx-i ja POx-i toimimiseks ja kuidas see tagati? 9
ainet transporditakse samaaegselt ühes suunas, antiport kaks ainet transporditakse samal ajal vastassuunaliselt. Bakteritel on mitmeid transportsüsteemide tüüpe, mille abil ained rakku või rakust välja transporditakse. Bakteril on neli transportsüsteemi, mis on valkude ehk transporterite abil vahendatud. Transportsüsteem võib koosneda ainult ühest või mitmest valgust, mis transpordivad aineid membraani ühelt poolt teisele poole. Transportsüsteeme iseloomustab substraadispetsiifilisus. Mõni transporter võib transportida struktuurselt sarnaseid aineid, kuigi peamisele 26 ainele on suurem spetsiifilisus. Enamik bakteri transportsüsteeme transpordivad suhkruid, aminohappeid, katioone või anioone, mis on bakterile olulised toitained. Soodustatud difusiooni süsteeme esineb bakteritel transportsüsteemidest kõige vähem. Need süsteemid soodustavad ainete difusiooni ega kasuta energiat
annaabi.ee 
