Ülenurme Gümnaasium Rastafari Referaat subkultuuridest Koostas: Krister Tapper Juhendas: õp. Pille Kuusik Tartu 2009 SISUKORD Tiitelleht........................................................................................................... 1 Sisukord............................................................................................................ 2 Sissejuhatus.........................
Noored,stiil ja subkultuur Riina Tamm Jõgeva Gümnaasium 11.B Mis on subkultuur? · Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. · Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Mõned subkultuurid arenevad ühisest hobist või huvist. · keel, moraal,hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused jne Noored subkultuuris · Noored tahavad erineda ühiskonnast · Vastuhakk vanema generatsiooni suhtes · Noored saavad ühiskonna pool mõjutatud · Noored tahavad luua oma hoiakut · Identiteediotsing Identiteediotsing? · Eneseväljendusviisid: stiil, mida kasutatakse kui sümbolit. · Stiil omakorda hõlmab elemente: käitumine, ehted, rõivad, soengud, sõnavara, keel, uskumused, traditsioonid... Arvamused subkultuurist ...
kaldudes vägivallale jm kuritegevusele. Kõige sagedasemad murdeea vihaallikad on : Teda ei võeta tõsiselt Teda koheldakse nagu last Vanuselised ja muud piirangud Liiga palju kohustusi Tüdruksõbra või poiss-sõbra mahajätmine Sõltuvus Puberteedi ajal võidakse sattuda sõltuvusse mitmesugustest sõltuvusainetest: alkohol, nikotiin, narkootikumidjne. Võivad kujuneda ka mitmesugused sõltuvused teatud inimestest, iidolitest, muusikast, subkultuuridest jne. Identiteedi otsingutel võidakse ennast samastada teatud liikumise, fännklubi vmt-ga, millest võib omakorda tekkida uut liiki sõltuvus. Seksuaalsuhted Seksuaalsuhted on puberteedi ajal tähtsal kohal. Ühelt poolt stimuleerib neid füsioloogia ja võimendab suhtluskeskkond, teiselt poolt takistab neid väline ühiskondlik suhtumine ja üldine sotsiaalne keskkond. Seksuaalsuhted puberteedi ajal on seetõttu paratamatult seotud häbi,
See oli paik, kus rahvas vestles omavahel elust, ilmast, poliitikast ja paljust muust. See oli koht, kus inimesed said rahuldada oma rääkimisvajadused. Tänapäeval oleks selleks kohaks saanud justkui kaubanduskeskus, kus erinevaid kultuure esindavad inimesed saavad kokku ja suhtlevad. Kuigi kaubanduskeskus on koht ostude tegemiseks, on sellest saanud ka kogu muu teabe hankimise koht. Emod, hipid, goodid, punkarid, ossid, rullnokad, skinheadid on vaid mõned subkultuuridest, mis tänapäeval eksisteerivad. Kui nad kõik kogunevad kaubanduskeskustesse, saab sellest, kui erinevate kultuuride kogum. On hommik, uksed avatakse, juba tulevad sisse esimesed noored poisid, tüdrukud, kes teevad koolist poppi. Nendega koos on esimeste seas pensionärid, kellel kohustusi pole, kuid ärgates vara, on hea võimalus kaubanduskeskusest odavaid asju osta. Kuni tööpäeva lõpuni valitseb rahuik meeleolu, kuid siis hakkab
Usundilugu Põhimõisted · Kultuur - inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid selles mõttes määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid. Näiteid: hiina kultuur, antiikkultuur, ameerika tänapäevakultuur jne. · Subkultuur - kultuur koosneb subkultuuridest, subkultuure iseloomustab: oma keel, oma riietus nt kriminaalid, massikultuur üritab subkultuure maha müüa. · Massikultuur - pealevoolukultuur. · Religioon - ladina keeles religare (seotud olema), seotud olek millestki/kellestki, religioon on tänapäeval tihti subkultuur, aga Islamis keskne, religioonid tekitavad tänapäeval kokkupõrkeid. Jooga · Joogi - joogaga tegeleja. · Jooga sõna tuleb sanskriti keelest sõnast yug - eesti keeles side, ike.
8 2 SISSEJUHATUS Autor valis antud referaadi teemaks hip-hop, kuna tegemist on autori lemmik muusikastiiliga. Referaadi eesmärgiks on saada rohkem teavet hiphopist. Ülesanneteks on uurida, millised on hip-hopi kultuuri subkultuurid. Töö koosneb ühest peatükist, milles räägitakse hip-hopist üldiselt ja selle subkultuuridest 3 1. HIP-HOP Hip-hop või hip hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse
selliseid subkultuure üldse. Kõigile on ju teada ,et nooremad inimesed on erinevatele uuendustele vastuvõtlikumad, aga vanemad inimesed ei suuda uuendusetega kaasa minna, nad ei salli neid. 10. Milline on massimeedia suhtumine sellesse subkultuuri? Kas seda kajastatakse palju? Millises valguses? KIRJUTA SIIA:Massimeedia ei ole erilist tähelepanu sellele subkultuurile pööranud, pigem räägitakse teistest subkultuuridest- näiteks homodest.Kuigi teatakse küll , et on selline subkultuur olemas nagu emod. 11. Milline on selle subkultuuri suhe kaubandusvõrguga? Kas näiteks poest saab osta selle kultuuri jaoks mõeldud asju? KIRJUTA SIIA:Jah poest on väga lihtne leida sellele subkultuurile omaseid riideid. Moodi on läinud kitsad püksid ja ka kulunud särgid, pintsakud ning sellepärast on neid riideid kergesti leida. 12. Kas selle subkultuuri liikmed vastandavad end mingile teisele grupile ühiskonnas? Mis
. uuritakse nt. "võõraid kultuure") * nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne. = "kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee" (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka "subkultuuridest/ allkultuuridest", mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt. näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast)
pole eristamisel piiranguid. Kunstiteos saab olla kunstiteos siis, kui seda saab tõlgendada. Peab olema teooria, mis ta kunstiks muudab, seostamine senise kunsti arenguga. Belting: „Kunjundid enne kunsti“ – kujundite ja piltide praktika sotsiaalne funktsioon uusaegses maailmas on väga spetsiifiline sellele ajale. Shiner: „Reinvention of art“ – „Kunsti leiutamine“ – kunst on sotsiaalne konstruktsioon, mis on omane läänemaailmale. Hebdige: kirjutanud subkultuuridest kirjutanud uurimuse. Toetub probleemi käistlemisel üldistele kultuuriteooriatele. Peab silmas Barthes’i. Subkultuur proovib valitsevate märkide süsteemist väljuda. Mässavad normaalsuse vastu. Teine teoreetik, kellele ta toetub, on Gramsci. Tähistamise valdkonnas toimub pidev võitlus. Althusser: ka tema puhul on ideoloogia mõiste väga tähtis. Eristab rangelt teadust ja ideoloogiat, on veendunud, et marksism on teadus, mitte ideoloogia.
def. . uuritakse nt. “võõraid kultuure”)* nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne.= “kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee” (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka “subkultuuridest/ allkultuuridest”, mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt. näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast)
Kommunikatsioon mitte ainult ei aita organisatsiooni, vaid aitab ka selle liikmetel arendada oma oskusi ja rahuldada vajadusi. Kultuuriline lähenemine: juhid saavad mõjutada alluvate uskumusi, väärtusi ja tajusid reaalsusest ja alluvad loovad toovad organisatsiooni oma uskumusi, väärtusi ja tajusid. Organisatsiooni kultuurid on kommunikatiivsed nähtused. Nad on tavaliselt heterogeensed, koosnevad mitmetest subkultuuridest. KOMMUNIKATSIOONI KLIIMA ORG-S. Kommunikatsioonikliima tekib ametliku ja mitteametliku suhtlemise tagajärjel olemasoleva organisatsiooni struktuuri ja juhtimistegevuse raamistikus. Dennis on defineerinud kommunikatsioonikliimat kui subjektiivselt kogetud organisatsiooni sisekeskkonna kvaliteeti: liikmete tajusid sõnumitest ja sõnumiga seotud sündmustest
sümboliseeris vabadust ja mehelikkust, või siis mootorratturite kultuuriga nõrgemalt seotud „õlinäod“. Tugevalt seksistlike hoiakutega macho-kultuur vastandus nii modidele, õrnemale soole kui ka keskklassi elustiilile. Viimast käsitleti pehme ja naiselikuna, millegi vähem väärtuslikuna „tõelise mehelikkusega“ võrreldes Hipid: algusajaks 60ndad ja kohaks USA, eriti San Francisco California. Erinevalt teistest subkultuuridest valdav osa osalejaid keskklassi noored. Vastukultuuri ideoloogiad – mäss oma vanemate kodanliku kultuuri vastu. Seksuaalvabadus, uimastite tarvitamine, kommuunide loomine alternatiivseid eluväärtuseid järgides. Kuidas Hebdige’i käsitluses subkultuure ühiskonnas laiemalt seletati (ühiskonna osaks muudeti)? Subkultuurid haarasid endale tähendused, pöörasid need ümber, tehes seda peamiselt läbi riietuse, muusika jm vaba-aja kaupade tarbimise läbi
(antropoloogiline def. . uuritakse nt. “võõraid kultuure”)* nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne.= “kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee” (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka “subkultuuridest/ allkultuuridest”, mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt. näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale
(antropoloogiline def. . uuritakse nt. "võõraid kultuure")* nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne.= "kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee" (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka "subkultuuridest/ allkultuuridest", mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt. näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale
(antropoloogiline def. . uuritakse nt. “võõraid kultuure”)* nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne.= “kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee” (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka “subkultuuridest/ allkultuuridest”, mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt. näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale
elustiilide uurimused põhjal) Subkultuur: inimrühm kellel on ühised arusaamad elust, kindel stiil, maitse ja tegevus. Oluline on seltskonda kuulumine ja teiste endasarnastega koos viibimine ning ühised arusaamad ja väärtushinnangud. • Näiteks grafitijoonistajad ei moodusta oma subkultuuri, see on pigem osa hiphopi subkultuurist, kultuuripraktika, mida harrastatakse eri kontekstis. Nõukogude ajast praeguseni elavatest subkultuuridest said tollal alguse nii punkarite kui ka metal-muusika subkultuur. Allaste (2010): Võrreldes arenenud lääneriikidega on meie ühiskond homogeenne, erisused tekitavad inimestes hirmu. Samas suureneb ka Eesti inimestes sallivus. • Läänes on erinevusi veelgi rohkem ja tänavapilt väga kirev. Inimese stiililist eneseväljendust ei peeta ohtlikuks. Elustiil: „vabalt valitud mäng“ – indiviid valib teatud asjad ja viisid
3. Aktiivsest elust põgenejate subkultuur. Empiirilised uuringud J. Short & F. Strodbeck, Group Process and Gang Delinquency. • Toetasid A. Coheni ideed selles osas, mis kirjeldasid delinkventse subkultuuri karakteristikuid. • Ei leidnud tõestust, et delinkventsete subkultuuride väärtused olid vastavuses valitseva kultuuri väärtustega. • Oluline roll on olustikulistel faktoritel. • Delinkventsus on pigem autonoomne ja juhuslik. D. Matza subkultuuridest • Matza ei toeta pingeteooriate seisukohti • Delinkventsus on tahtlik käitumine • Triivimine tähendab, et kontroll on nõrgenenud ning sellises olukorras on delinkventsus üks võimalus mitmest erinevast adaptatsiooni võimalustest Subterranian values Sykes ja Matza märkasid, et: • Kurjategijad sageli kahetsevad seda, mis nad teinud on. Kui kriminaalsete hoiakute ja väärtuste süsteem oleks stabiilne, sellist kahetsust ei esineks. •
vahekorda Vaidleb vastu traditsioonilisele nägemusele, et subkultuuri nähakse kui ühtset korpust ja seadis küsimuse alla üldse subkultuuri mõiste. Ta leiab, et ehkki subkultuur on oluline, siis võrreldes sellega, mida noored inimesed teevad ,,enamusel ajast" ei ole subkultuur ikkagi nii monoliitne, kui seda on varem mõistetud. Pealegi, kui leitakse (eriti CCCS), et subkultuur oli vastukultuur, siis kuidas arvata nendest subkultuuridest, mis olid meinstriimi sees: näiteks rulluisutajad? Või kui subkultuur on nii vastukultuuris kui peavoolukultuuris, siis mis see subkultuur ikkagi on? Mugav, aga mitte täpne ega õige sõna. Pigem, leiab ta, on hilistarbimisühiskonnas noortekultuur midagi liikuvat ja ujuvat. Grupp ei ole fookuses, vaid paik, locus, ja indiviidi suhestumine järjest erinevate locidega. (Vrd erinev tarbimine erinevast kihist inimestega.) 18
. uuritakse nt. "võõraid kultuure") * nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne. = "kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee" (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka "subkultuuridest/ allkultuuridest", mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt. näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast)
Mõeldes uueks nooruse, stiili ja muusikamaitse vahekorda Vaidleb vastu traditsioonilisele nägemusele, et subkultuuri nähakse kui ühtset korpust ja seadis küsimuse alla üldse subkultuuri mõiste. Ta leiab, et ehkki subkultuur on oluline, siis võrreldes sellega, mida noored inimesed teevad ,,enamusel ajast" ei ole subkultuur ikkagi nii monoliitne, kui seda on varem mõistetud. Pealegi, kui leitakse (eriti CCCS), et subkultuur oli vastukultuur, siis kuidas arvata nendest subkultuuridest, mis olid meinstriimi sees: näiteks rulluisutajad? Või kui subkultuur on nii vastukultuuris kui peavoolukultuuris, siis mis see subkultuur ikkagi on? Mugav, aga mitte täpne ega õige sõna. Pigem, leiab ta, on hilistarbimisühiskonnas noortekultuur midagi liikuvat ja ujuvat. Grupp ei ole fookuses, vaid paik, locus, ja indiviidi suhestumine järjest erinevate locidega. (Vrd erinev tarbimine erinevast kihist inimestega.) Maffesoli (1996) uus-hõimud on parem väljend
annaabi.ee 
