· Raynaud`tõbi · Süsteemsed sidekoehaigused Podagra on kusihappe ainevahetuse haigus, kus kudedesse ladestuvad kusihappe soolad ja liigestes tekivad põletikulised muutused · Ühised sümptomid · Erisused Valu · Põletiku tunnused: turse, punetus, kuumamine · · Deformatsioonid liigestes · Haigushoog algab öösel · · CRV tõus Halb enesetunne: väsimus, nõrkus · Äge valu suure varba · Subfebriilne palavik põhiliigeses · Häiritud liikumine · Podagra sõlmed ehk toofused · Veres kusihape · Sagedamini haigestuvad mehed Osteoporoos on luuhõrenemise haigus, mis
Nakkus kandub edasi õhk - piisknakkuse teel. Nakkusallikaks on haige inimene, kusjuures nakkusohtlikkus algab neli päeva peale inkubatsiooniperioodi lõppu ja kestab kuni kaks nädalat peale lööve tekkimist. Patogenees. Sattudes hingamisteede limaskestale, haigustekitajad hakkavad paljunema. Edasi nad levivad regionaalsetesse lümfisõlmedesse ja sealt verre. Kliiniline pilt. Inkubatsiooniperiood on 12 13 (14 18) päeva. Avaldumine toimub 2 3 haiguspäeval. Sümptomiteks on subfebriilne palavik, kaela ja kukla lümfisõlmede suurenemine, kurgu- ja pevalu, nõrkus ja üldine halb enesetunne. Lööve tavaliselt algab ka 2 3 haiguspäeval ja levib peanahalt üle kogu keha. Kui naine nakatub rasedude algperioodil, siis on võimalikud tüsistused kõige raskemad, näiteks hüdro- või mikrotsefaliia, kurtus, silma kahjustused, südame rikked. Skeleti arenguhäired. Loode nakatumisel peale organite arengu lõppu võivad ilmneda aneemia, hepatiit ja luude kahjustused
I faasi kestvus 15 päeva. II faas - täiskasvanud solkmete parasiteerumine peensooles. Solkmed arenevad suguküpsuseni, toimub viljastumine ja algab munade eritumine faecesega (päevas 200 000 muna). II faasi kestvus 2 kuud. Eluiga ca aasta. Munapeensoollarvidmakssüdakops peensooltäiskasvanud solgeviljastuminemunad Kliiniline pilt: I faas: Sümptomid on tingitud organismi sensibiliseerumisest migreeruvate larvide suhtes. Võib kulgeda märkamatult või esinevad: · subfebriilne temperatuur · isutus, iiveldus · kõhuvalu · köha · hepatomegaalia, splenomegaalia · allergia nähud: eosinofiilia, lokaalsed tursed, nahalööbed II faas: · isutus, iiveldus, oksendamine · kõhuvalud (epigastriumis, hoovalud) · kõhulahtisus, kõhukinnisus · peavalud, pearinglus · rahutus Tüsistused: · obstruktiivne ileus · soole perforatsioon · sapiteede sulgus · pankreatiit · pneumoonia · maksaabstsess Diagnoosimine: · faecese uuring askarise munadele · eosinofiilia
II faas - täiskasvanud solkmete parasiteerumine peensooles. Solkmed arenevad suguküpsuseni, toimub viljastumine ja algab munade eritumine faecesega (päevas 200 000 muna). II faasi kestvus 2 kuud. Eluiga ca aasta. Muna→peensool→larvid→maks→süda→kops→ peensool→täiskasvanud solge→viljastumine→munad Kliiniline pilt: I faas: Sümptomid on tingitud organismi sensibiliseerumisest migreeruvate larvide suhtes. Võib kulgeda märkamatult või esinevad: subfebriilne temperatuur isutus, iiveldus kõhuvalu köha hepatomegaalia, splenomegaalia allergia nähud: eosinofiilia, lokaalsed tursed, nahalööbed II faas: isutus, iiveldus, oksendamine kõhuvalud (epigastriumis, hoovalud) kõhulahtisus, kõhukinnisus peavalud, pearinglus rahutus Tüsistused: obstruktiivne ileus soole perforatsioon sapiteede sulgus
kestab vähemalt 8,4 aastat Cervarixi ja 5 aastat Gardasili järgselt Uuringute põhjal peaks immuunsus kestma vähemalt 15 aastat Käimasolevad uuringud on planeeritud hindama vaktsiinide efektiivsust 10 aasta jooksul. Efekti populatsiooni tasemel saab hinnata alles 15-20 aasta pärast. Vaktsiinide kõrvaltoimed Lokaalsed reaktsioonid: Väga sage süstekohal: punetus, valu, paistetus. Aeg-ajalt süstekohal: verejooks, kihelus. Uldised reaktsioonid: Subfebriilne palavik, väsimus, peavalu Sellised tüsistused nagu Guillaine-Barre sündroom, trombemboolilised tüsistused, millest on viimasel ajal ajakirjanduses juttu olnud, ei ole leidnud kinnitust juhtude lähemal analüüsil. Pole tõestatud riski autoimmuunseteks tüsistusteks Gardasili kasutamisel on esinenud anafülaksiat 2,6/100 000 vaktsiini doosi kohta Vaktsineerimine Eelkõige tütarlapsed alates 11-12 (9) eluaastast ja noored naised soovitavalt enne
Hakkavad toimima kiiresti, 15-30 min jooksul. Õhtul I. Põlvkonna vahendid(unisus), päeval II. Põlvkonna vahendid Kõrvaltoimed: unisus ja lihaslõdvestus, suukuivus, nägemise ähmastumine, urineerimisraskused, ärevustunne. 28. Bronhiidihaige – milline on sümptomaatika ja millised toimeained leevendavad sümptomaatikat? Kuiv ärritav köha, vähese rögaeritusega. Köhimisel võib esineda valulikkus rinnaku taga. Kaasneda võivad ka nohu, kurguvalu, febriilne või subfebriilne palavik ning üldine halb enesetunne. Ravi: mukolüütikumid. 29. Kroonilist bronhiiti põdev haige, kellel on vaja sitke veniva röga eritust suurendada? Köha ja rögaeritus, ent röga muutub limajas mädaseks ning röga eritumine on pidev ja rohke. Röga eritumisega võivad kaasneda suured ja sageli väljakannatamatud köhahood. Ravi: rögalahtisti(ACC 7p), auruihnallatsioon, antibakteriaalne ravi vajadusel(Amoksütsilliin) 30
Miks räägitakse kehatemperatuuri kontrollimisest väga põhjalikult? See tundub olevat kerge ülesanne, on ta haiglates haiglarutiini osana küllaltki aeganõudev protseduur ning on olemas ka erinevatel uurimustel põhinevaid eriarvamusi selle suhtes, kuidas on kehatemperatuuri kõige parem ja lihtsam mõõta. (Roper jt 1999: 259). Normaalne inimese kehatemperatuur kaenla all on 36,4 – 36,8 °C. Eristatakse: subnormaalne temperatuur ( ala 36 °C), subfebriilne temperatuur (37,1 – 38 °C) ja febriilne temperatuur ( üle 38,1 °C). Letaalne maksimaalne inimese kehatemperatuur on 43 °. Letaalne minimaalne kehatemperatuur on 15 – 23 °C. Kehatemperatuur sõltub mõõtmise kohast, ajast, vanusest ja emotsionaalsest seisundist. Seoses sellega sageli vanadel inimestel on subnormaalne temperaatur ja väikestel lastel 37,2 °C. (Obuhovets jt 2005: 350). Kehatemperatuuri reeglid: temperatuuri mõõdetakse 2 korda päevas: hommikul
Patsiendil esineb kurnatus, sest haiglas ei ole esimest korda. Usub, et Tartu haiglas saab kõik korda, valmis koostööks, sõralik. Küsitlus ja objektiivne hinnang elundsüsteemide kohta Üldine enesetuune- Rahuldavas üldseisundis adekvaatselt kontaktne 60 aastane meespatsient. Pükniline kehaehitus, pikkus 171cm, kehakaal 110kg->KMI:38 (rasvumine). Nahk ja nähtavad limaskestad puhtad ja terviklikud. Palavik patsiendil subfebriilne. Patsient on adekvaatne, teadvuses, Asend on rohkem selili. Hingamiselundid- Köha ei esine. Hingamisteedest eritisteta. Abilihaseid ei kasuta. Südame-vereringeelundid- koormusel ja rahuolekus aeg-ajalt tekkiv suruv-pigistav tunne vasemal rinnus, mis laheneb spontaanselt. Hingeldus puudub. Nähtavaid turseid ei ole. Vererõhk (mm/HG): 130/70.pulss 70x min. Süda stimulaatorita. Seedeelundid- Defekatsioon probleemideta 2x päevas. Isutust,iiveldust ei esine. Sööb
Kaasneda võivad inhalatsioon hingamisteede põletikule. ka nn. külmetuse (leevendavad kõri sümptomid: nohu, ja hingetoru kurguvalu, febriilne või ärritust ning subfebriilne palavik vedeldavad röga) ning üldine halb •Jooma soojasid enesetunne: jõuetus, joke nõrkus, väsimus, •Antibiootikumide peavalu, lihas- kasutamine pole
Kaasneda võivad inhalatsioon hingamisteede põletikule. ka nn. külmetuse (leevendavad kõri sümptomid: nohu, ja hingetoru kurguvalu, febriilne või ärritust ning subfebriilne palavik vedeldavad röga) ning üldine halb ·Jooma soojasid enesetunne: jõuetus, joke nõrkus, väsimus, ·Antibiootikumide peavalu, lihas- kasutamine pole
narkootikumidele. Valu ei möödu puhkeolekus. Valu ei teki mitte ainult füüsilisel pingutusel, vaid sageli ka rahuolekus puhkeajal. Valuta infarkte esineb 5-15%. Atüüpilisel juhul on valu ülakõhus, lõualuus, kõris. Rahutus, hirm, külm higi. RÜTMIHÄIRED – peaaegu kõigil haigetel. ARTERIAALNE VERERÕHK – Alguses tõuseb, kui tekib tugev valu (STATUS ANGINOSUS), nekroosi kujunedes vererõhk langeb ja hiljem paranemise käigus stabiliseerub. TEMPERATUUR – subfebriilne alates 2.-3. päevast, nädala jooksul. Nekroosikoldest vabanevad valgu laguproduktid soodustavad temperatuuri kõrgenemist. ASTMAATILINE VARIANT – esineb eakamatel või korduvate infartide puhul. Esiplaanil on hingeldus, st. ägeda südamepuudulikkuse nähud. ARÜTMILINE VARIANT TSEREBRAALNE VARIANT-esiplaanil ajuvereringe häired. BDOMINAALNE VARIANT – valu on epigastrumis, iiveldus, oksendamine. Oluline eristada seedetrakti haigustest.
hulgas. Ligi 90% juhtudest on kopsuvähi tekkimise põhjuseks suitsetamine. Suitsetamine suurendab haigestumusriski umbes 30 korda (Labotkin 2002). Adenokartsinoom on näärmelise diferentseeringuga vähk, mis võib produtseerida lima (Altraja jt 2010). Sõltumata vähi vormist on üldjuhul sümptomid sarnased. Varajases staadiumis puuduvad kasvaja sümptomid. Tavalisteks sümptomiteks on alguses kuiv, hiljem märk köha, rögaeritus, subfebriilne temperatuur, valud rindkeres, hääle muutused, väsimus, nõrkus, isutus (Labotkin 2002). Diagnoosimisel kasutatakse röntgenuuringut, röga ja pleuravedeliku tütoloogilist uuringut ning vajadusel kompuutertomograafiat. Kasvaja leviku hindamiseks saab teha bronhoskoopia (Labotkin 2002). Ainuke ravivõimalus on kasvaja ning tema levikuteede eemaldamine kirurgiliselt. Radioteraapia annab tulemusi vaid 10% juhtudest ning kemoteraapia iseseisva meetodina
Seda nimetatakse termoneutraalseks keskkonnaks. (Tunell 1998, Chatson 2004, Lassauer ja Clayden 2007) Febris - palavik ealisest normist kõrgem kehatemperatuur. Organismis toodetakse soojust rohkem kui eraldub (Nienstedt 2005). Febriilne kehatemperatuur — palavikuline (Valdes ja Veski 1982). Kehatemperatuur aksillaarselt mõõdetuna 38,5 °C ja üle selle (Uibo jt 2010). 1 Subfebriilne kehatemperatuur — kergpalavikuline kehatemperatuur (Valdes ja Veski 1982). Aksillaarselt mõõdetuna alla 38,5 °C (Uibo jt 2010). Hüpertermia — liigsooju(mu)s, ülekuumenemus (Valdes ja Veski 1982). Ealisest normist kõrgem kehatemperatuur. Organismis toodetakse soojust rohkem kui eraldub (Chatson 2004, Nienstedt 2005). Palavik (febris), mil temperaruur on üle 37 °C (Iiviainen jt 1997, Ravijuhendid ... 2007). Aksillaarselt mõõdetuna üle 37,3 °C (Eesti ravijuhend I.a
viiruslik (polio-, Coxackie, echo-, gripi-, punetiste viirus), 3. bakteriaalne (sarlakid), 4. seentest põhjustatud 5. allergiline, 6. autoimmuunne - põhjuseks ravimid, 7. vaktsiinid, 8. sidekoehaigustega kaasnev Millised on müokardiidi avaldumistunnused imikul? Kongenitaalse müokardiidi puhul esinevad haigustunnused juba sünnil või tekivad esimestel elunädalatel. Suremus kuni 30%. 1. subfebriilne (37-38 kraadi) temperatuur, 2. isutus, 3. oksendamine, 4. kehamassi langus, 5. hingeldus, 6. kahvatus, 7. tsüanoos, 8. loidus, 9. lihashüpotoonia, 10. südame galopprütm, tahhü- või bradükardia, 11. niitjas pulss, 12. vererõhu langus, 13. oligo-anuuria, 14
Koldeinfektsioonid on oluliseks teguriks ka südame ülekoormuse tekkel. Samuti esineb sportlastel sapipõie haigu- sest põhjustatud "sapipõie-südame" ehk koletsüstokardiaalne sündroom. Sageli on koldeinfektsioonidel oluline seos neerukahjustustega. Koldeinfektsioonid põhjustavad ka immuunsüsteemi nõrgenemist ja vähendavad organismi suurte koormustega kohanemise võimet. Krooniline tonsilliit võib põhjustada organismi üldise intoksikatsiooni, mis avaldub järgnevas: · subfebriilne temperatuur ehk väike palavik (alla 38 kraadi), · üldine väsimus, · unehäired, Spordis on koldein- · higistamine, fektsioonidel suur · söögiisu langus jne. tähtsus Seega on krooniliste koldeinfektsioonide tähtsus spordis oluliselt suurem kui mittesportlastel.
pro- enne prognoos (ennustus) pseudo- vale- pseudokrupp (kõripõletik, mis ei ole krupp) psühho- vaimu- psühhopaat (vaimuhaige) pulmo- kopsu- pulmoloog (kopsuarst) püo- mäda püotooraks (mäda pleuraõõnes) 16 retro- tagasi retrograadne amneesia (mälukaotus) semi- pool- semipermeaabel (poolläbilaskev) sub- allpool subfebriilne (kerges palavikus) supra- ülalpool supraventrikulaarne (vatsakestest kõrgemal (ekstrasüstoli päritolu)) tahhü- Kiire tahhükardia (südame pekslemine) tsüst- põie- tsüstiit (põiepõletik) uni- üks unilateraalne (ühepoolne) vaso- veresoonte- vasokontraktsioon (veresoonte ahenemine) -algia valu neuralgia (närvivalud)
annaabi.ee 
