Määrsõnatuletus Määrsõna on muutumatu sõna, mis kuulub ainult tegusõna juurde: käitus julgelt (kuidas?) -lt määrsõna sufiks julgelt poisilt -lt alaltütleva käände lõpp,mis kuulub omadussõna juurde Sufiksid -sti hästi -ti öösiti -misi aegamisi -kuti vastakuti -vil(e) elevil, elevile -li kõhuli -kesi kahekesi -stikku vastastikku -vel(e) ärkvel(e) -ldasa loomuldasa -tsi telefonitsi
Kehvalt, õrnalt, kiirelt -sti Kiiresti, halvasti, kehvasti · Rühmitumine o -ti Periood Suviti, õhtuti, reedeti Rühm Piirkonniti, riigiti, klassiti · Paiknevus o -tsi Rinnutsi, silmitsi o -kuti küljekuti, rinnakuti o -stikku küljestikku o -tsi Telefonitsi, meritsi, sõnutsi · Olukord o -li Kummuli, selili, näoli, põlvili, siruli Tegusõnatuletus · Nulltuletus Tunnus -ma liidetakse otse tüvele Riiv+ma=riivima Must+ma=mustama · Sufikstuletus Põhjalikkus, erilisus, heli, ühekordsus, enesekohasus, käitumisviis · Tegusõnaliiteid -ta, -da -sta
Koma: -des,-mata alguses( , ) -enne küsisõna on ( , ) (kes,mille,miks) -kui lauses on 2 mõttet( , ) -kui ja ning on pärast tegusõna ( , ) -(on , tegema,olemas,oleks) -kui teine pool on nimetav (mis) ( , ) -mine lause lõppus ( - ) -(ja,ning)kui on 2 mõtte . Lause peaks lõppema , aga lause edasi minekuks pannakse ( , ) -rindlause , koondlause siis ( -) -kui mõlemas pooles on öeldis ( , ) -kui alguses on öeldis siis ( - ) -kui võrdlus , teisel pool on öeldis siis ( , ) -sidesõna: tahad panna punkti aga paned sidesõna(ja,ning,kui,aga) siis ( , ) -kui lisand puudub siis( , ) Laused: S_: ,, O_ .!? `` ,, O_ ,!? ´´ S_ . Ühend: -l,m,n,r ( 2 s) -l,m,n ( ühend 1x) -gi- l,m,n,r-täis.(tema ees 2x) -ki- k,p,t,g,b,d,s,h,f(tema ees 2x) -modern+ne liide ( modernne) -monarhi- mida? ( 1 x) -valss-(l,m,n,r 2s) -valsile-(keda?mille?mida?- 1s) -ainsus(2x)-kirss -mitmus(1x)-kirsid -Itaal/ia+lane=itaallane , Tsehh/i+lane=tsehlane , Portugaal+lane=portug...
saabumiseni
2. kokkulepe,mis kohustabkonverteerimakindla kogusetiht valuutatteisevastu
kindlaksmiiiiratudkursiga fikseeritud piieval tulevikus
3. kokkulepe, mis tagab soodsaimavaluutakursi konverteerimisehetkel
Kes kehtestabEuroopa Liidus kehtiva'tollitariifi stiku (imporditollid)?
f . iga liikmesriik kehtestaboma tollitariifistiku
2. Euroopa Liit kehtestabiihtse tollitariifistiku
3. kasutatakseWTO iilemaailmsettollitariifi stikku
Mida vdimaldab ajutise impordi tolliprotseduur?
1. andatihenduseviiliselekaubaleiihendusekauba tollistaatus
2.kasutadailmatollimaksetasumatakuni24kuudreekspordiksm6eldudkduph,
kasutamisekiigus on lubatud tavaline amortisatsioon l
3. tci
-mu elamu,eramu,kasarmu 1. lt kõige levinum määrsõna liide -k sügavik,tupik,olevik 2. sti toredasti ,rõõmsasti Vähem 5.Rühm,kogu -tsi käsitsi -kon naiskond,meeskond,seltskond -kesi kahekesi -stik jõestik,sõnastik -kil kükakil -stu ühistu,ajastu,järvistu -li selili,külili -stikku lähestikku 6.Ehitus -ldi pooleldi -eba ebaharilik,ebamugav -mitte Tegusõna tuletis 7.Suhtumist näitav liide Jaguneb kaheks: -ke sõbrake,lapseke,mehike 1.Nulltuletus tegusõna tuletatakse teises sõna liigist liidet lisamatta. Ravi-ravima rohi-rohima Moodusta järmistest sõnadest abstraktseid 2.Tegusõna tuletatakse liite abil
Tuletismoodustis- Aktiivsesse sõnamoodustusse kuuluvate tuletiste tähendus sõltub kontekstist, passiivselt moodustatud tuletise tähendus on fikseeritud. Produktiivsed- ja; -lane; -line. Abstar- us; - lus; -mus. Rühm ja kogu- kond; -stik;-stu. Eitust väljendavad liited- eba; - mitte. Omadusõna liited- -ne; -lik; -line; ( tu; -kas; -jas; -mine) . Tegusõna tuletus- ta/da; -sta; -nda; -u ja ne; - ise ja tse; - ata; - skle ja le. Määrsõna- lt; -sti; - ti; -tsik ja stikku; -kuti ja li. Liitsõna koosneb põhiosast ja täiendosast. Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda. Liitsõnamoodustuse mallid- viis, kuidas moodustada sõnu.: * Tüveline liitmine- tegu- ja määrsõnad. Eraldatakse ma- tegevusnime tunnus ja saadud tüvi liidetakse põhiosale: leid/ma leid+laps; maha+ kirjutamine. * Nimetavaline liitmine- täiendosa nimetavas käändes: kolm+nurk; jalg+ratas; see+tõttu. * Omastavaline liitmine- omastavas käändes:
kabinet piiskop ballett marionett trafarett katelok paharet halatt sandalett vagonett liliput taburet mansett siluett vinegrett niknäk laatsaret sigaret kompott parkett siksak händikäp eskalopp kvartett pamflett puuslak kompvek minarett fokstrott krakovjakk -stikune (missugune?) vastastikune viisakus - stikku (kuidas?) istusime lähestikku -likkus (mis?) meeldiv sõbralikkus loodetud heatahtlikkus -lik käändes (missuguses?) heatahtlikus naabris (missugusest?) arglikust tüdrukust afisid guasiga afiss, afisse guass dusi all tsuvasid pole dussi tsuvass blufib profid bluffima proffidel
Eesti keele sõnamoodustus Sõnamoodustus tegeleb motiveeritud sõnade analüüsi ja kirjeldusega. o Arbitaarsed ehk kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi. o Motiveeritud: nimetamise aluseks on seos mõne teise sõna või nähtusega: maanaine, metsloom. Siia alla kuuluvad ka deskriptiivsed sõnad: auh-auh, kriiks. Sõnamoodustuse analüütiline ehk staatiline aspekt kirjeldab keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne ehk dünaamiline aspekt jälgib tegelikku keelekasutust ja kirjeldab, kuidas sõnad sünnivad ning kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Sõnamoodustusliigid: 1. Sõnade liitmine ehk kompositsioon, st sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja. 2. Sõnade tuletamine ehk derivatsioon, st sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane,...
-rd (juhm-ard) -ise (lob-ise-ma) -ldane (vana-ldane) -ti (suvi-ti) osa verbidest seda aga ei luba (vrd soome kävellä pidevat kulgu väljendav liide 'jalutama' → kävelyttää 'panna jalutama', eesti -u (õnnitel-u) -tse (kade-tse-ma) -lane (väik-lane) -stikku (külje-stikku) -tse (imbuma → immitsema), jalutama → *jalutatama). Tabel 1. Tüüpilised tuletusliited sõnaliikide järgi üsnagi eksootilistena. Türgi keeles võib moodustada koguni kahekord- seid kausatiivverbe. Näiteks tegusõnast öl- 'su-
Enesekohasus: -u (sirguma), -ne (kõnelema) Heli: -ise (kohisema) Käitumine: -tse (tujutsema) Ühekordsus: -ata (kraaksatama) Olulisus: -le (kraglema) skle (olesklema) NB! Nulltuletus tunnus ja lõpp liituvad otse tüvele : kohisema, ronima Määrsõnatuletus: Viisi: -lt(kirelt, -sti (kiiresti) Rühmitust: -ti (suviti) Paiknevus: -tsi (rinnutsi), -kuti (seljakuti), -stikku (vastastikku) Olukord: -li (selili) 9) Lauseõpetus, lauseliikmed Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul. Lause koosneb fraasidest, need omakorda sõnadest. Lause tuumaks on öeldis. Alus on tegija. Sihtis on lauseliige, millele või kellele öeldisega väljendatud tegevus on suunatud. Öeldistäide täpsustab alust ja esineb lausetes, kus on olema vorm. Öeldis ehk tegusõna väljendab tegevust.
Nimi- ja tegusõnale liitudes loovad nad alussõnaga võrreldes uue mõiste ja jagunevad järgmisteks liikideks: üldised omadussõnaliited -ne, -line, -lik omaduse puudumist väljendav liide-tu omaduse rohkust väljendav liide -kas sarnasust väljendav liide -jas 8. Määrsõnatuletus Määrsõnaliited on –lt, -sti, -misi, -ti, -tsi, -kesi, -li, -kil ~ -gil, -kile ~ -gile, -vel ~ -vil, -vele ~ -vile, -ldasa, -si, -kuti, -stikku 9. Liitsõna foneetiline, morfoloogiline ja semantiline iseloomustus. Liitsõnale on tunnuslik kokkuvormistus mis tahes ümbruses ja põhiosa mis tahes vormi korral. Kõnes avaldub kokkuvormistus eelkõige rõhumallis – liitsõnal on üks alguspearõhk, nt va∙naema, samal ajal kui fraasis on igal sõnal oma pearõhk, nt va∙na e∙ma. Ortograafias kajastab suulist kokkuvormistust kokkukirjutus. Liitsõna kokkuvormistusega kaasneb
Täisminevik On elatud Enneminevik Oli elatud 8. Sõnade tuletamine tüvi+tuletisliide=tuletis (mäng+ja=mängija) Sõnamoodustus a) Tuletamine e liidete lisamine (nt mäng+ur): nimisõnaliited (-mine, -ja, -us, -kene, -lane, -ur, -kond, -la, -nna, -tar), omadussõnaliited (-line, -lik, -tu, -kas, -ne, -jas), määrsõnaliited (-lt, -sti, -li, -misi, -ti, -tsi, -stikku, -kesi, -kuti, -si), tegusõnaliited (-le, -ne, -skle, -ta, -tse). b) Nulltuletus e liiteta tuletamine (nt mängi/ma) c) Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann+kook) d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas) Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded) Laen- ja tehissõnad (laenatakse teistest keeltest, nt slaavi, germaani, saksa, soome jm; võõrsõnad; tehakse ise täitsa uus sõna). 9
sti kiiresti, uuesti Rühmitamine ti reedeti, hommikuti, klassiti Paiknevus tsi rinnutsi, silmitsi, käsitsi kuti rinnakuti, kohakuti stikku rinnastikku, küljestikku Asend li Kummuli, pikali, kõhuli, põlvili Võõrnimetuletiste kirjutamine Kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht. 6 liited: -lik, -lane, -lus, ism, ist. Nt balzaclik, chaplinlik, chopinlik, madridlane, hollywoodlik. Liidetakse ilma ülakomata. 7 Ülakomaga saab toonitada nime ja liite piiri. Kasutatakse, kui
-ata nuuksatama, karjatama samaks). Näide: saag saagima, -skle tantsisklema, mõtisklema kogu koguma, klaas klaasima. Määrsõna tuletamine: Väljendab viisi Olukorda -stik, -lt -li Rühmitust -ti Paiknevust -tsi, -stikku -lt kurvalt -sti julgesti -ti reedeti -tsi küljetsi, rinnutsi -stikku vastastikku -kuti vastakuti -li rinnuli ! Prefiksituletuseks ei ole määrsõna puhul võimalik. LIITSÕNADE MOODUSTUS 17 Sõna saadakse kahe või enama keeleelemnedi liitmise/ühendamise keel (liidetakse kaks sõnatüve)
Euroopas. kultuuriasutusi. Tallinn Eesti PEALINNANA (olev kääne) on tuntud kogu Euroopas. UUTE SÕNADE SAAMISVIISE: 1. Sõnamoodustus a) Tuletamine e liidete lisamine (nt mäng+ur): nimisõnaliited (-mine, -ja, -us, -kene, -lane, -ur, -kond, -la, -nna, -tar), omadussõnaliited (-line, -lik, -tu, -kas, -ne, -jas), määrsõnaliited (-lt, -sti, -li, -misi, -ti, -tsi, -stikku, -kesi, -kuti, -si), tegusõnaliited (-le, -ne, -skle, -ta, -tse). 8 b) Nulltuletus e liiteta tuletamine (nt mängi/ma) c) Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann+kook) d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas) 2. Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded) 3
75,6 ma s si %) : ühenditena lood. vete s, mineraalid e s , elusloo du s e s Maakoor e s 3 minera alid e põhitüüpi:sisaldavad ioon e NO 3 , NH 4 + , CN . Elem e nt N kõikide elus org a nis mid e komp o n e nt : valkude koo stiso s a (N sisaldus kuni 17%); nukleiinhapp e d jm. , kogu sis aldu s inimorganis mi s ca 3% , esin e b mullas (1 kolm e st taime d e p õhi toiteel e m e n di st; osal. läm m a stikku siduvad bakterid mügarb akterid): õhu N2 org. Aine läm m a stiku ringe loodus e s . Avastati, eraldati 1772 Rutherford, Sch e el e . Amm o niaakh üdra at NH 3 H 2 O tekib, kui NH 3 lahustu mis el reag e e rib vee g a (nuuskpiiritus), sisaldab kuni 25 ma s si % NH 3 ; Nõrgalt alus el. oma du st e g a . Kasut. kee miat ö ö stu s e s , väetis en a, laborites, m e ditsiinis jm
pigem vältida, ökonoomsema väljenduse huvides aga pigem just rohkem kasutada. 17.5 Sõnatuletus Liikudes edasi veel lühemate terminite poole, jõuame tuletuseni, mis võrreldes populaarsete võõrkeeltega on eesti terminimoodustuses suhteliselt olulisel kohal. Tuletada saab liidete lisamise teel (saa+k, võistl+us, oma+nd, ved+ur, saad+ik, lülit+i, haig+la, vana+ne+ma, uue+nda+ma, näpi+sta+ma, kava+tse+ma, tolmu+ne, lap+ik, tera+v, õhtu+ti, viisaka+lt, lähe+stikku jne) kui ka ilma. Ilma liideteta tuletus ehk konversioon (sõnaliigi muutmine) jaguneb otse- ehk nulltuletuseks (nimisõnast verb, vänt → väntama) ja tagasi- ehk pöördtuletuseks (verbist nimisõna, ravitsema → ravi), aga nende eristus pakub huvi ainult keeleajaloo seisukohalt, vt täpsemalt Erelt 2007. Siin keskendume jällegi praktikas ettetulnud vaidlusküsimustele. Liidete produktiivsus Mõned liited on teistest oluliselt produktiivsemad, näiteks suudavad
annaabi.ee 
