· Theo van Doesburg (teooria, geomeetrilised maalid, arhitektoonid, tüpograafia) · Gerrit Rietveld (arhitektuur, mööblidisain) · George Vantongerloo (skulptuur) · J.J. Pieter Oud, Robert Van´t Hoff (arhitektuur) De Stijl · Mondrian ja van Doesburg asutasid 1917 rühmituse "De Stijl" ning panid aluse uuele stiilile. · Oma ideede levitamiseks andis van Doesburg välja ka ajakirja "De Stijl" (1917-1931). " · "De Stijli" ideoloogiliseks eesmärgiks oli luua täiesti objektiivset kunsti. · Nad nägid vajadust kogu ühiskonda ja kunsti ümber kujundada, igasugune subjektiivne alge tuli kunstist armutult välja rookida. · "De Stijl" ideoloogia kohaselt oli maalil, arhitektuuril ja disainil täita oma funktsioon, mis on praktiliste vajaduste süntees. Värv, valgus, materjal need on vaid vahendid. · Piet Mondrian oli maalikunstnik, maali alal omandas ta akadeemilise hariduse
Laenatud rahadega saabus Mondrian 1940. aasta oktoobris New Yorki. Harry Holtzman otsis talle korteri ja suudio ning tutvustas teda oma sõpradele. New Yorkis lõpetas Piet oma karjääri monumentaalsete töödega nagu ,,Broadway Boogie-Woogie" ja lõpetamata ,,Võidu Boogie-Woogie". 1944, peaaegu 72-aastasena, suri Mondrian kopsupõletikku New Yorki haiglas. Kuulsamad tööd Puude seeria: Vasakult paremale: ,,Sinine puu", ,,Hall puu", ,,Punane puu" De Stijli liikumisest: Vasakult paremale: "Kompositisioon punase, kollase ja sinisega", "Kompositsioon punase, kollase ja sinisega II" New Yorkist: ,,Broadway Boogie- Woogie" Ainestik: wikipedia.org paintings.name/piet-mondrian-biography
Kontseptuaalkunsti "hiilgeaeg" langeb enam-vähem kokku maastikukunsti omaga. Üheks paralleeliks võib pidada seda, et mõlemad kunstivormid kasutavad tihtipeale lihtsaid, odavaid ja kättesaadavaid materjale. Kontseptuaalkunsti puhul on see mitmetele kunstnikele oluline selle pärast, et nende teosed poleks kõlblikud muuseumieksponaatidena. (Wikipedia, Land art). Maastikukunsti teisteks lähteallikateks peatakse kunstistiilidest de stijli, kubismi ja minimalismi. (Wikipedia, Land art): · De Stijl on 1920-te kunstivool, millele iseloomulikud maalid püüdlevad abstraktsete lihtsate ainult horisontaalsete ja vertikaalsete kujundite (peamiselt) ja põhivärvide, musta ja valgega hingelise rahu ja tasakaalu poole. · Kubism on 20. sajandi alguse avangardistlik kunstivool, mis raputas senist arusaama maalikunstist ja skulptuurist
modernistliku arhitektuuri tõeline pärl. 1917. aastal asutati Hollandi kunstnikerühmitus de Stijl (Stiil), ka nende püüdlus oli puhas reaalsus. Asutajaliikmeid oli kokku 10, põhiteoreetikud olid Theo van Doesburg, Pieter Oud ning Piet Mondrian. Nende loodud vähestest hoonetest on kõige kuulsam Gerrit Thomas Rietveldi projekteeritud Schröderi maja Utrechtis, mis oli juba väga lähedal funktsionalistlikule arhitektuurile. Üks de Stijli asutajatest, J: J: P: Oud lõi suurepäraseid funktsionalistlike hoonete näiteid, nagu Kiefhoeki asula ja Hoek van Hollandi elamud. Eesti tähtsamateks funktsionalistideks võiks nimetada Olev Siinmaad, Anton Soansi, Herbert Johansoni ja Edgar Johan Kuusikut, põhilielt kavandati eramuid. Soomes ehitati palju funktsionalistlikke esindushooneid, tugevamad fukntsionalistid olid Alvar Aalto, Erik Bryggmann ja Paul E. Blomstedt.
natuke realistlikumalt oma ideid esitanud saksa ja prantsuse funktsionalismi eestvedajad Bauhausist, kelle konstrueeritud mudelid jõudsid ka päriselt tootmisse. Kindlasti oli De Stijl’i utopistlike ja võitluslike ideede taga ka ajastu. Esimese maailmasõja eel olid nii riikide kui inimeste vahelised suhted keerulised. Tekkisid rahvuste ja klasside vahelised konfliktid, mis tõid kaasa suuri inimohvreid ja purustusi. Seega tundsid De Stijli liikmed, et on vaja leida senisest täiesti erinev tee, mis hõlmaks üldisi ja kosmopoliitseid lahendusi. Taheti olla üle argimuredest ja üksikisikute erinevusest ning tegeleda õilsalt suuremale kooslusele, kollektiivile sobivaga. (Paulus 2011) Arvan, et ilma rahutusteta ühiskonnas poleks De Stijl rühmitis kogunud nii suurt populaarsust, kui nad seda tol hetkel saavutasid. Inimesed olid tüdinud pidevast ärevuses olemisest ning De Stijl pakkus oma lihtsa ja
valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. 3. Tegevusmaal abstraktse ekspressionismi tähtsaim töötamise viis. Püüeldi automaatset eneseväljendust ja juhuste kasutamist. Värvi pritsiti või tilgutati lõuendile. Maalimis protsess muutus vaatemänguks. Teostel väga suured mõõtmed. 4. Internatsionaalne stiil Sveitsi disainiesteetika, mis kujunes välja II maailmasõja ajal ja pärast seda Bauhausi ja De Stijli konstruktivistlike eeskujude järgi. Iseloomulikeks tunnusteks peeti risttahukakujulisi mahtusid, siledaid valge krohviga kaetud pindu, lamekatuseid ja igasugu mittefunktsionaalse kaunistuse vältimist. 5. Pluralism mitmus, (vastand monism)pluralism eeldab arvamuste paljusust ja nendega arvestamist. 6. Pop-kunst 1950. aastate lõpul Inglismaal ja USA-s tekkinud kunst. Tõeline läbimurre toimus 1964. aastal Veneetsias. Popkunst kasutab kultuuri ning kaasaegse
mööbel. Disainvalgustid. Värvid. Valge eksterjöör, värviline interjöör, kus kasutati kõiki erksaid värve – sinist, kollast, punast, rohelist. Ornament. Arhitektuuri dekoratiivse elemendina ornament puudub, tekstiili kaunistati enamasti geomeetrilise mustriga. Mööbel. Mööbli kujundamisel olid funktsionalismi eesmärgiks lihtsad vormid ja tehnoloogiliste uuenduste ärakasutamine. Funktsionalistlik mööblikunst summeeris kõik ajastu suundumuste saavutused – De Stijli, konstruktivismi, Bauhausi otsingud ning jätkas mugava, ergonoomilise mööbli loomist. Istemööbli tippudeks kujunesid Chais longue, reguleeritav lamamistool, vetruv tool, tugitool LC 3, Barcelona tool; toolide raamkonstruktsioon (torukonstruktsioon) ja polster olid eraldi. Lauad metallkarkassil, klaasplaadiga. DE STIJLI ideoloogid töötasid välja funktsionalismi alused, mille kohaselt nii maalikunsti, arhitektuuri
(horisontaalne taevalaotus)..punane on kollase ja sinise kohtumine" Doesburgi areng peale Lissitzkyga kohtumist. "Uus arhitektuur on kuubi-vastane, see tähendab, see ei püüa erinevate funktsioonidega ruumirakukesi kivistada üheks suletud kuubiks....Seeläbi saavad kõrgus, laius, sügavus ja aeg avatud ruumis täiesti uue plastilise väljenduse. Nii omandab arhitektuur vähem või rohkem hõljuva iseloomu, mis töötab looduse gravitatsioonijõule nii-öelda vastu." De Stijli tegevuse kolmas ja viimane faas algas Mondriani ja van Doesburgi dramaatilise vastasseisuga, mille põhjuseks oli viimase 1924.a valminud "kontrakompositsioonidesse" sisse toodud diagonaal. Nüüdseks oli algne ühtsustunne lõplikult kadunud, osalt van Doesburgi lakkamatu probleemilise tegevuse tõttu, osalt tänu tema kombele neoplastitsismi kaanonit suvaliselt muuta. De Stijli moodustanud kunstnikest
Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Pärast Teist maailmasõda on funktsionalism levinud kogu maailmas. Kuigi natside võimuletulekuga üldine areng Euroopas pidurdus (edenes peamiselt mõnes demokraatlikus väikeriigis nagu seda oli Holland, Taani ja Soome), siis laialdaselt levis ta USAs. Tähtsaks ehituskeskuseks sai Chicago. ,,De Stijli" ideoloogid töötasid välja FUNKTSIONALISMI alused, mille kohaselt maalil, arhitektuuril ja disainil on eelkõige täita funktsioon praktilise vajaduse süntees masside, värvide, valguse ja materjali abil. Kokkuvõttes oli ,,De Stijli" kaugem eesmärk allutada kogu keskkond neoplastitsislikule vormikeelele. Mondrian kirjutas oma programmilises teoses ,,Plastiline kunst ja puhas plastiline kunst": ,,Tulevikus asendab puhas vorm meie keskkonna nähtavas reaalsuses kunsti..
disainereid. Neid ühendas veendumus, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid, millele tuleb allutada kogu visuaalne keskkond. Nad põlgasid seni valitsenud ehitiste ja esemete dekoreerimist ja nende kaootilist ning eklektilist üldilmet, ornamendi kasutamine oli lausa kuritegu. Nende arvates oli võimalik saavutada kooskõla geomeetrilises abstaktsionismis kehastunud „üldiste seaduspärasuste“ ja esemete praktilisele eesmärgile vastava vormi vahel. „De Stijli“ ideoloogid töötasid välja FUNKTSIONALISMI alused, mille kohaselt maalil, arhitektuuril ja disainil on eelkõige täita funktsioon – praktilise vajaduse süntees masside, värvide, valguse ja materjali abil. Kokkuvõttes oli „De Stijli“ kaugem eesmärk allutada kogu keskkond neoplastitsislikule vormikeelele. Mondrian kirjutas oma programmilises teoses „Plastiline kunst ja puhas plastiline kunst“: „Tulevikus asendab puhas vorm meie keskkonna nähtavas reaalsuses kunsti..
disainereid. Neid ühendas veendumus, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid, millele tuleb allutada kogu visuaalne keskkond. Nad põlgasid seni valitsenud ehitiste ja esemete dekoreerimist ja nende kaootilist ning eklektilist üldilmet, ornamendi kasutamine oli lausa kuritegu. Nende arvates oli võimalik saavutada kooskõla geomeetrilises abstaktsionismis kehastunud ,,üldiste seaduspärasuste" ja esemete praktilisele eesmärgile vastava vormi vahel. ,,De Stijli" ideoloogid töötasid välja FUNKTSIONALISMI alused, mille kohaselt maalil, arhitektuuril ja disainil on eelkõige täita funktsioon praktilise vajaduse süntees masside, värvide, valguse ja materjali abil. Kokkuvõttes oli ,,De Stijli" kaugem eesmärk allutada kogu keskkond neoplastitsislikule vormikeelele. Mondrian kirjutas oma programmilises teoses ,,Plastiline kunst ja puhas plastiline kunst": ,,Tulevikus asendab puhas vorm meie keskkonna nähtavas reaalsuses kunsti..
Neid ühendas veendumus, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid, millele tuleb allutada kogu visuaalne keskkond. Nad põlgasid seni valitsenud ehitiste ja esemete dekoreerimist ja nende kaootilist ning eklektilist üldilmet, ornamendi kasutamine oli lausa kuritegu. Nende arvates oli võimalik saavutada kooskõla geomeetrilises abstaktsionismis kehastunud ,,üldiste seaduspärasuste" ja esemete praktilisele eesmärgile vastava vormi vahel. ,,De Stijli" ideoloogid töötasid välja FUNKTSIONALISMI alused, mille kohaselt maalil, arhitektuuril ja disainil on eelkõige täita funktsioon praktilise vajaduse süntees masside, värvide, valguse ja materjali abil. Kokkuvõttes oli ,,De Stijli" kaugem eesmärk allutada kogu keskkond neoplastitsislikule vormikeelele. Mondrian kirjutas oma programmilises teoses ,,Plastiline kunst ja puhas plastiline kunst": ,,Tulevikus asendab puhas vorm meie keskkonna nähtavas reaalsuses kunsti..
annaabi.ee 
