sobivat muljet. Selle käsituse järgi on rollid sotsiaalse staatusega seotud sotsiaalsete ootuste ,,etendused". Meil võib olla mitmesuguseid osi rolli mängimisel ja eri situatsioonides võime etendada erinevaid osi. Meie esinemine on tavaliselt ,,idealiseeritud" nõnda, et see sisaldab tavalisi sotsiaalseid ootusi. Rolli mõningaid aspekte rõhutatakse, mõndasid aga peidetakse. Oma teises tuntud raamatus tegeleb Goffman sellega, kuidas stigmatiseeritud inimesed tulevad toime sotsiaalselt ebasoovitava külje peitmisega teiste inimeste eest nõnda, et neid peetakse suhteliselt normaalseteks. Sageli töötavad inimesed ,,meeskonnas," eriti organisatsioonides, jagades vastutust sotsiaalselt aktsepteeritud rollide mängimisel. Samuti jagavad nad ka nö. mitterollilist käitumist ,,lava taga" puhkuse mõttes, kui nad ei pea esinema. Mitmetes raamatutes arendab Goffman (I 972a, b, c) oma vaated terviklikuks analüüsiks selle
Vastupidiselt paljudele teistele vähemustele on aga nemad etniliselt ja kultuuriliselt eristamatud enamustest jaapanlastest. Neid nimetatakse ka 'Jaapani nähtamatuks rassiks'. Ametlikult lõpetati diskriminatsioon aastal 1871 (Kristof 1995). Mitte-ametlikult jätkus ja jätkub see endiselt samas vaimus. Teadaolevalt omavad päritolu ja vereliin suurt tähtsust Jaapanis, mistõttu burakuminid on endiselt stigmatiseeritud. Paljud nendest kannatavad alaväärsuskompleksi all ning neil ei õnnestu leida teed välja õnnetust saatusest. Osa jaapanlastest peab abielu burakumini vähemusest inimesega endiselt häbiväärseks. Niiöeldud segaabieludel on suur tõenäolisus lahutusele ja ambitsioonikad burakuminid üritavad peita oma päritolu, et mitte vähendada oma karjääri- ning abieluvõimalusi. Läbi sajandite on paljudel õnnestunud maha matta oma perekonna minevik, näiteks makstes
· Vaesed aitavad tagada emotsionaalset rahulolu , kutsudes esile kaastunnet, haletsust ja heategevust, nii et jõukamad tunnetavad oma teguviisi õiglasena; · Vaesed pakuvad jõukamatele inimestele asendavat osalust seksuaalses käitumuses, alkoholismis ning narkomaanias; · Vaesed aitavad teistel end identifitseerida, kui mitte-vaeseid; · Vaesed aitavad tagada mitte-vaeste kõrgemat mobiilsust ( olles ilma jäetud õppimisvõimalustest või stigmatiseeritud kui õppimisvõimetud ei suuda vaesed võidelda paremate töökohtade pärast); · Vaesed lisavad mitte-majanduslikele gruppidele sotsiaalset vitaalsust (kõikvõimalike filantroopsete tegevuste kaudu); · Vaesed täidavad kultuurilisi funktsioone, nagu nad kunagi olid tööjõuks Egiptuse püramiididele, Kreeka templite ja keskaegsete katedraalide ehitustel; · Vaesed elavad oma subkultuuris, mille (osa) võib omaks võtta dominantne kultuur;
sildistamisest, rõhutades seejuures, et me muudame oma käitumist vastavalt situatsioonile, milles me oleme ning meid ümbritsevate inimeste ootustele. Meid sildistatakse sageli rolliga, mida me mängime, hoolimata sellest, kas me ikka veel oleme selles rollis või mitte. Nii võidakse inimest käsitleda vaimuhaigena isegi siis, kui ta on juba terveks ravitud. Need mõtted on sotsiaaltöötajatele kasulikud, sest paljud kliendid on stigmatiseeritud füüsiliste või vaimsete seisundite tõttu tekkinud probleemide pärast, mida kaasinimesed halvaks panevad. Kes on dramaturgilise teooria autor ning milles seisneb selle teooria põhiideed? Autor on Georg Herbert Mead. Mead arvab, et individuaalne meel ja mina tekivad sotsiaalse protsessi käigus. Ta eristab siin kahte faasi: Zestide vestlus ning keel ehk tähendusrikaste, oluliste zestide vestlus. Huvitav on see, et Mead vaatleb keelt kui kommunikatsiooni läbi oluliste sümbolite.
sotsiaalsesse kategooriasse vähendab tema väärtust, seab küsitavuse alla tema inimlikkuse ümbritsevate silmis. Stigma on selle tulemus, et inimesele omistatakse omadus, mis kannab teatavat negatiivset sotsiaalset identiteeti. Seetõttu erineb see mõiste deviantsusest, kuna deviantsus võib olla nii hinnatud kui ka mitte nt ebatavaliselt rikkad ja ebatavaliselt vaesed on mõlemad deviantsed. Selleks, et mõista stigmatiseeritud indiviide, tuleks rõhutada kahe teguri olulisust: Nähtavus: Nähtavat stigmat nt rassi, sugu, paksust või siis keha moonutusi on raskem teiste eest varjata. Teistele on siis olemas teatav nähtav skeem nende hindamiseks. Kontrollitavus: Stigmatiseerimistingimused võivad olla kontrollitavad kui stigmatiseeritud indiviidid võivad olla vastutavad oma olukorra eest, või kui ta oma käitumisega saaks seda olukorda elimineerida. Neid
Stigma ehk moraalse halvustamise märk, pannakse ühiskonna ootustele normidele mitte vastavate käitumusega inimestele seda märki kandad inimesed vaadatakse kui häbistatuid Kuna mittehälbeliste inimestega suhtlemine on muutunud sedavõrd valuliseks, hakkab hälbeline vältima nende seltskonda ja moodustab koos teiste stigmatiseeritutega uue omataolise grupi. Sellist gruppi, kus grupile omane maailmavaade toetab ja säilitab stigmatiseeritud käitumist ning aitab seda säilitada nimetatakse hälbeliseks SUBKULTUURIKS. Hälbelises subkultuuris elavad inimesed võivad pühenduda mitte enda muutmisele vaid hoopis ühiskonna väärtuste ümberkujundamisele. Seksuaalsused Võrdle strukturaal- funktsionalistlikku, konfliktiteoreetilist ja sümboolse interaktsionalismi perspektiivi. Seksuaalne identiteet tähendab inimese enesemääratlust mehe või naisena, sellega kaasnevate
milles võidakse end teisest grupist paremaks pidada. 47. STIGMA Tänapäeval mõistetakse stigma all seda, et selle inimese sotsiaalne identiteet, tema kuuluvus mingisse sotsiaalsesse kategooriasse vähendab tema väärtust, seab küsitavuse alla tema inimlikkuse ümbritsevate silmis. Stigma on selle tulemus, et inimesele omistatakse omadus, mis kannab teatavat negatiivset sotsiaalset identiteeti. Selleks, et mõista stigmatiseeritud indiviide, tuleks rõhutada kahe teguri olulisust: Nähtavat stigmat nt rassi, sugu, paksust või siis keha moonutusi on raskem teiste eest varjata. Teistele on siis olemas teatav nähtav skeem nende hindamiseks. Kontrollitavus: Stigmatiseerimistingimused võivad olla kontrollitavad kui stigmatiseeritud indiviidid võivad olla vastutavad oma olukorra eest, või kui ta oma käitumisega saaks seda olukorda elimineerida. Neid
enda kunagi jälle rahulolevana tunda. Leinaõigustest ilmajätmine: *inimesed, kelle suhted lahkunuga ei ole sotsiaalselt aktsepteeritud, neil on raskusi leinaga toimetulekuga ja neile ei pakuta toetust. Situatsioonis kui: *kui kaotus ei ole sotsiaalselt väärtustatud (nt lemmiklooma kaotus) *kui tegu on homoseksuaalse partnerii, väärkohtleva, vägivaldse partneriga, sündimata lapsega *kui kaotus on sotsiaalselt stigmatiseeritud (enesetapu sooritanu, mõrvar, uimastitarvitaja) *kui indiviidi tajutakse nii, et tal ei ole võimet/vajadust leinata (väiksed lapsed, vaimse puudega indiviidid, vanurid, militaarpersonal, politsei personal) 25. November 2017 Lähedase kaotus ja lein perekonnas. Pikaajaline kooselu. Kui inimene kaotab kedagi, mis küsimused tal tekivad: Kuidas ma ilma temata hakkama saan? Miks ta just praegu suri
kuuluvus mingisse sotsiaalsesse kategooriasse vähendab tema väärtust, seab küsitavuse alla tema inimlikkuse ümbritsevate silmis. Stigma on selle tulemus, et inimesele omistatakse omadus, mis kannab teatavat negatiivset sotsiaalset identiteeti. Seetõttu erineb see mõiste deviantsusest, kuna deviantsus võib olla nii hinnatud kui ka mitte nt ebatavaliselt rikkad ja ebatavaliselt vaesed on mõlemad deviantsed. Selleks, et mõista stigmatiseeritud indiviide, tuleks rõhutada kahe teguri olulisust: · Nähtavus: Nähtavat stigmat nt rassi, sugu, paksust või siis keha moonutusi on raskem teiste eest varjata. Teistele on siis olemas teatav nähtav skeem nende hindamiseks. 40 · Kontrollitavus: Stigmatiseerimistingimused võivad olla kontrollitavad kui
- Somatoformne – füüsilised sümptomid ilma diagnoositava kehalise haiguseta Psühhosotsiaalsed tegurid - Vähene teadlikkus emotsioonidest ja negatiivsed emotsioonid lapsepõlves on seotud kehaliste kaebustega lapsepõlves ja võib kanduda täiskasvanuikka - Füüsiline või seksuaalne vägivald - Kognitiivsed moonutused (suurenenud tähelepanu kehalistele aistingutele ja nende tõlgendus haiguslikena) - Võimetus väljendada emotsioone või psüühikahäired on stigmatiseeritud Mis on iseloomulik somatoformsetele häiretele? - Kehalised kaebused - Pidev arstide poole pöördumine ja vahetamine ’doctor shopping’ - Pidev uuringute vajadus - Tähelepanu otsiv (histooniline) käitumine - Ei ole nõus et sümptomid võiks olla seotud psühholoogiliste põhjustega (elusündmused, konfliktid) ka siis kui on depressioon/ärevus - Püsiv ja põhendamatu veendumus, mis on lühiajaliselt mõjustatav
vastuvõetamatust vormist. Seetõttu teisel (neurootilisel) etapil ligikaudu puberteedieelses eas kannatanutel kujuneb välja afektiivselt küllastunud läbielamuste kompleks, püsiv negatiivne suhtumine kallalekippujasse, tekivad depressiivsed ja isiksuslikud häired, agressiiv-autistlik fantaseerimine.51 Kliiniliste karakteristikute esinemise järgi on sagedasemad asteenilis-depressiivsed seisundid, orgaaniliselt stigmatiseeritud isikutel depressioon on düsfoorilise värvinguga. Valdavalt esineb neurootiline häirete tase, kuid võivad välja areneda ka sügavad depressiivsed seisundid koos rudimentaarsete psühhopaatiliste lisanditega, auto- ja heteroagressiivsete mõtete ja tendentsidega. Fantaseerimise sündroomi struktuuris on tüüpilised fantaasiad vägivallatsejast vabanemise teemal, kujutatakse ette tema hukkumist õnnetusjuhtumi tagajärjel või isegi enda osalust tema surmas
elufaktidel põhinevat. Stigmatiseerimise sotsiaalne mehhanism seisneb selles, et vastava inimese või ka inimeste grupi paljudest staatusest ehk ühiskonnasuhetes määratletud seisunditest tehakse ümbritsevate poolt selle inimese või grupi hindamisel ning kohtlemisel määravaks just see üks, teatud seisundist või elufaktist tulenev, inimese või grupi tahtest antud olukorras ehk mitte olenev staatus. Stigmatiseerimise oluline tagajärg on, et stigmatiseeritud kalduvad sageli koonduma ja oma kogukonda looma, kuna need inimesed lülitatakse eluvõimalustest välja, et leida tuge ja mõistmist. Tavaliselt käsitletakse normi- ja hälbekäitumist siis, kui tegemist on tahtele alluva tegutsemisega- sellega, mille juures saab otseselt rakendada sotsiaalseid norme. Normi liigid: · Õigusnormid- riigis kehtiva seadusandlusega ettenähtud viisil kehtestatud ja tagatavad normid;
· teatud elufaktidel põhinevat stimagtiseerimine nn sildi külge kleepimine (seisneb selles, et vastava inimese või inimgrupi paljudest staatustest ehk ühiskonnasuhetes määratletud seisunditest tehakse ümbritsevate poolt selle inimese või grupi hindamisel ning kohtlemisel määravaks just see üks, teatud seisundist või elufaktist tulenev, inimese või grupi tahtest antud olukorras mitte olenev staatus. N: suhtumine kinnipeetavate lastesse). Stigmatiseeritud kalduvad sageli koonduma ja oma kogukonda looma, N: retsidiivne kuritegevus, asotsiaalide kogunemispaigad jms. Tahtele alluva tegutsemise juures saab otseselt rakendada sotsiaalseid norme. Keerukas on inimese füüsilise seisundiga määratu mõistmine ja tõlgendamine. Olukorda, kus kehalise või vaimse seisundi, puude või haiguse tõttu teisti väljanägemist, 44
annaabi.ee 
