Operatsioon Valküür Film algas sellega, et toimus lahing ning peaosatäitja Tom Cruise, kes mängis peaosatäitjat ohvitser Claus von Stauffenbergi, sai lennukite tulistamise ja pommitamise ohvriks ning selle käigus kaotas oma silma, käe laba ja teisel käel osad sõrmed. Stauffenberg lootis, et keegi leiab viisi Hitleri peatamiseks enne kui hävib Saksamaa ja kogu Euroopa. Kui ta oli taastunud ning tagasi kodus oma pere juures, tehti talle ettepanek liituda enamlastega, kes plaanisid Hitleri kukutada. Esialgu ta keeldus kuid siis siiski liitus enamlastega hakates neid juhtima. Valmib geniaalne plaan, kuidas tappa diktaator ning kukutada natslik valitsus seestpoolt, kasutades selleks Hitleri enda heakskiidul erijuhtudeks loodud plaani "Operatsioon "Valküür"".
järeleandmist. 9. Zdanov Leningradi parteijuht. Juhendas Eesti okupeerimist. 10. Vlassov oli vene kindral. Juhtis venelastest moodustatud üksusi, keda Hitler tahtis kasutada Stalini vastu. 11. Wallenberg Ungari krahv. Tegutses rahvusvaheliste abiorganisatsiooni esindajana. Üritas hukkamisele määratud juute sakslaste käest välja osta. 12. J. B. Tito Jugoslaavia kommunistlik poliitik ja sõjaväelane. Oli partisanijuht. 13. Klaus von Stauffenberg krahv. Sokutas Hitleri peakorterisse pommi. 14. S. Bandera oli Ukraina rahvuslaste liider. Juhtis Ukrainas rahvuslike organisatsioone. 15. Marlene Dietrich oli Saksamaal sündinud näitleja ja laulja. 16. Truman USA president 1945. 1953.a. Andis välja Trumani doktriini.
alt taganema. Umbes samal ajal algasid USA ja Suurbritannia regulaarsed suuremahulised abisaadetised Nõukogude Liidule mis andsid suure panuse Nõukogude sõjalise võimsuse tugevdamisele ning Nõukogude Liidu edasisele edule sõjas. Kui Saksamaa hakkas oma ülekaalu kaotama hakkas kaduma rahva usk sõja otstarbekusse. 20. juunil 1944. aastal sooritasidki Hitlerile atentaadikatse Saksa ohvitserid, kui Saksa armee kolonel krahv Claus Schenk von Stauffenberg üritas Ida-Preisimaal "Hundi uruks" nimetatud peakorteris staabinõupidamisel natside liidrit pommiga õhku lasta. Hitler pääses napilt, Stauffenberg ja teised ohvitseridest vandenõulased soori- tasid enesetapu või hukati SS-laste poolt. Arreteeriti ka enamuse asjasse segatute perekonnaliikmed. 1945. aasta kevadel oli Hitler sõja kaotanud. Liitlased tungisid peale erinevatelt rinnetelt, 30. aprillil tegi ta Berliinis Riigikantselei punkris, kui oli selge, et
b. La resistance Prantsuse vastupanu liikumine sakslaste vastu c. Holokaust saksamaa poolt korraldatud juutide massi laager ja mõrvamine d. Kollaborandid isik kes abistab riigi hõivamisel vaenlast 3. Kes olid: a. R. Wallenberg b. A. Vlassov Vene vabadusarmee looja c. J.B. Tito Jugoslaavia tegelik valitseja aastatel 1943-1980 d. S. Bandera ukraina rahvusliku liikumise üks juhtidest e. K. Von Stauffenberg Saksamaa vastupanu liikumise keskne tegelane, Hitleri atendaadi algataja (kukkus läbi) f. V. Quisling norra poliitik kes soosis ja aitas Sakslasi Norras võimule 4. Kudias olid sõjaga seotud järgmised kohad: a. Wannsee sakslaste viimase konverentsi asukoht (teemaks juutide tapmine) b. Katõn sõjavangide massihukkamine Poolas (1943) c. Majdanek Poolas asuv sakslaste poolt korraldatud orjalaager tapulaager
*terror Ida- Euroopas 1944-45- Saksa ter. surmati külade kaupa *Dresdeni pommitamineliitlaste poolt 1945 kevadel *Hiroshima ja Nagasaki tuumapommidega hävitamine Vastupanuliikumine *esmakordne nähtus *De Gaulle ja la Resistance- Pr. *Wallenberg- üritas hukule määratud juute sakslaste käest ära osta ning päästis nii tuhandeid inimesi *Tito- Jugoslaavia vastupanuliikumise juht *Saksamaal- rahulolematus Hitleriga, 20.07.44 asetas Stauffenberg Hitleri peakorterisse pommi, kerged vigastused; järgnes puhastus kõrgemate Saksa sõjaväelaste seas *Kesk- ja Ida- Euroopas: NL tahe lääneriike okupeerida, takistas nende riikide vastupanuliikumiste tegevusi *Armija Krajova- põrandaalune armee Poolas, võitles NL vastu; eesmärk Poola iseseisvus *bandeeralased- eesmärk Ukraina iseseisvus; sõdisid mõlema poolega; NL jaoks bandiidid *metsavennad- võitlevad Nõukogude okupatsiooni vastu, 56ni eksisteerib Teljeriigid: 1940 Kolmikpakt
3. Vastupanuliikumine a) Okupeeritud aladel: Vasakpoolne - kommu- Parempoolne, toetajaks nistid, toetajaks NSVL Inglismaa ja USA näiteks näiteks Poolas- Gwardia Ludowa Poolas - Armia Kraiowa Jugoslaavias - J.B.Tito Prantsusmaal kindral de partisanid Gaulle Prantsuse kommunistid b) Saksamaal Hitleri vastane vandenõu (20. juuli 1944) - ooberst von Stauffenberg 4. Igapäevaelu a) Toiduainete ja tarbekaupade puudust leevendas kaardisüsteem b) Inimesed hankisid kaupa sõjaväelt, mida varustati eelisjärjekorras c) NSV Liidus levivat näljahäda leevendasid abisaadetised lääneriikidest (USA konservid) d) Olukord Saksamaal: · Hitler suutis 1942.aastani järgida põhimõtet, et sõda ei tohi halvendada sakslaste elatustaset · lüüasaamised rindel muutsid elu ka Saksamaal rakendati naistööd ja algas kaubapuudus
punaarmee liikumis läände saatsid massilised vägaivalla aktid kohalike elanike kallal. Naisi ja lapsi surmati tervete külade viisi; Sõja viimaste kuude jooksul vägistasid punaarmeelased saksamaal ligi kaks miljonit naist; Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas Väga tugevaks vastupanuliikumine kujunes balkani poolsaarel; Tito-isegi sakslased ei suutnud tema tegevusele jõudu rakendades piiri panna; Stauffenberg; Vastupanuliikumine Kesk-ja Ida-Euroopas Armija Krajova; balti riikides arenes välja läänemeelne vastupanuliikumine; väga raske oli vastupanuliikumine ukrainas; võitlesid nii sakslaste kui ka nõukogude meelsete partisanide vastu; partisanisõda kujunes väga veriseks Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal probleemid Tikkude,küünalde, suhkru, jalavarjude ja rõivaste hankimisega; kaardisüsteem; puukingade
Kindral Eisenhower. · Petteoperatsioon Pas de Calais. · Liitlasväed Suurbritanniast Normandiasse. · 4600 laeva meeste ja tehnikaga. · Õhurünnak u 1000 lennukiga. · Õhudessant sakslaste tagalasse u 20 tuh meest · Esimene päev otsustav. Maabus u 150 000 meest, nädala jooksul 500 tuh. · Atlandi valli kaitses Rommel - Saksa vägede ülemjuhataja Prantsusmaal · Juuli 1944. a ebaõnnestunud atentaadikatse Hitlerile eesmärk füürer kõrvaldada, rahu lääneliitlastega. Stauffenberg. · Pariisi vabastamine aug 1944. Saksamaa olukord 1944. a sügisel-talvel · NSVL väed Poolas, sõjategevus Saksamaa liitlaste Rumeenia, Bulgaaria, Ungari vastu · Liitlasväed Kesk-Itaalias ja Prantsusmaal. · Liitlaste lennuvägi pommitas Saksa linnu (Hannover, Hamburg, Düsseldorf, München, Dresden jt paanika, kümned tuhanded hukkunud tsiviilelanikud. Saksamaa olukord 1945. a apr · Pärast Siegfriedi liini läbimurdmist tungisid liitlased Lääne-Saksamaale.
Holokaust-juutide hävitamispoliitika. VASTUPANULIIKUMISED Prantsusmaal kandis vastupanuliikumine nimetust la Resistance. Aitas liitlasi liitlaste lendureid, pani toime sabotaasiakte. Tugevaks kujunes vastupanuliikumine Balkani poolsaarel.(Kreekas, Jugoslaavias) Jugoslaavias tõusis esile Tito, kelle tegevusele sakslased piire isegi suurte pingutustega panna ei suutnud. Saksamaal tekkinud vastupanuliikumised avastati kiiresti ning hävitati. 20. juulil 1944 asutas Stauffenberg Hitleri peakorterisse pommi. Hitler sai aga vaid kergelt vigastada. Balti riikides arenes välja läänemeelne vastupanuliikumine. Oldi kindel Saksamaa kaotuses ja loodeti sarnaselt I maailmasõja lõpuga iseseisvus saavutada. Ukrainas tegutsenud Ukraina Ülestõusnute Armee (UPA) liikmed võitlesid nii sakslaste kui ka nõukogude meelsete partesantide vastu. Juhiks oli Bandero. Seadis eesmärgiks iseseisvuse saavutamise.
· Liitlasväed Suurbritanniast Normandiasse. · 4600 laeva meeste ja tehnikaga. · Õhurünnak u 1000 lennukiga. · Õhudessant sakslaste tagalasse u 20 tuh meest · Esimene päev otsustav. Maabus u 150 000 meest, nädala jooksul 500 tuh. · Atlandi valli kaitses Rommel - Saksa vägede ülemjuhataja Prantsusmaal · Juuli 1944. a ebaõnnestunud atentaadikatse Hitlerile eesmärk füürer kõrvaldada, rahu lääneliitlastega. Stauffenberg. · Pariisi vabastamine aug 1944 Saksamaa purustamine 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis San Francisco. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945.
Midway lahingus ameeriklased võidavad japse. 22. juuni 1944. punaarmee pealetung. 6. juuni 1944. Normandia dessant. Kollaborandid võõrvõimuga koostööd tegevad inimesed. Andrei Vlassov moodustas omaette väeoi venelastest võitlemaks venelaste vastu. 21. jaan. 1942. Wannsees nõupidamine, juudid itta, Auschwitzi. Krahv Wallenberg üritas hukkumisele määratud juute sakslaste käest välja osta. Vastupanuliikumine. Prantsusmaal la resistance. Jugoslaavias Josip Broz Tito. Klaus von Stauffenberg atentaat Hitlerile 20. juuli 944. Armija Krajova Poola Londonis asuva eksiilvalitsuse põrandaalune armee vms.. Ukraina rahvuslaste jht oli Stepan Bandera. 2. mai Berliin käes, 8. mai Saksamaa kapituleerumine. 6. august Hiroshimale, 9. august Nagasakile, 2. september Missouri pardal Jaapan kapituleerus. 1941. aastal 14. augustil Atlandi harta. Roosevelt ja Churchill. Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Kuid NSVLi soove rahuldati ka. Saksamaa vastane sõja ja
tagajärjel ligi 6 milj inimest. 9.Vastupanuliikumine Prantsusmaa-La Resistance. Aitas liitlasi luureandmetega,toimetas malt välja liitlaste lendureid,pani toime sabotaaziakte. Balkani ps(Kreeka,Jugosl)-kerkisid esile kommunistide üksused. J.B.Tito oli eriti mõjukas partisanijuht Jugosl-s,sakslased ei suutnud takistada. Saksamaa-enamik vastupanurühmi avastati kiiresti,hävitati. Kindralite hulgas levis rahulolematus Hitleriga. 20.juuli 1944 pani Stauffenberg Hitleri peakorterisse pommi,mis aga Hitlerit ürnalt vigastas. Lääne-Euroopas-võisid oma riikide iseseisvuse taastamise eest võitlevad vastupanurühmad arvestada lääne demokraatlike riikide toetusega.Molotov-Ribbentropi paktida NSVL alade olukord oli keerukam-NSVL võis jälle okupeerida.Poolas Armija Krajova-põrandaalune armee. Balti riigid-läänemeelne vastupanuliikumine kuna arvati,et Saksamaa võidav sõja. Kuna sai aga kotti,siis iseseivuda ei õnnestunud.
saavutada iseseisvuse, kuid seda ei tehtud neile võimalikuks. · Ulatuslikem oli Saksa okupatsiooni vastane vastupanuliikumine Prantsusmaal (la Résistance), Itaalias, Jugoslaavias ja Kreekas. Lisaks läänemeelsetele vastupanuliikumistele tekkisid mitmes riigis ka kommunistide üksused (nt Tito Jugoslaavias). Saksamaa vastupanuliikumised avastati kiiresti ja hävitati; kindralite hulgas levis rahulolematus Hitleriga. 1944 krahv Stauffenberg üritas Hitlerit tappa (pomm), kuid see ebaõnnestus, vandenõu paljastati ning korraldati puhastus, milles tapeti paljud Sks kõrgemad sõjaväelased (ka Rommel). · Eriti tugevad relvajõud olid Prantsusmaa (Forces Françaises de l'Intérieur), Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka (EAM, ELAS) ja Poola (Krajowa Rada Narodowa) vastupanuliikumisel. Partisanisõda: · Partisanivõitlus on relvastatud eraisikute, erandjuhul ka regulaarväeosade võitlus
inimese ❧ Sõja ajal küüditati Siberisse kõik Krimmi tatarlased ja tšetšeenid ❧ Suur osa Saksa sõjavangidest kas tapeti või kurnati surnuks ❧ Punaarmee liikumisel läände algasid massilised vägivallaaktid kohalike elanike kallal https://www.youtube.com/watch?v=9DrgSHIJXAQ Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas ❧ Charles de Gaulle ja la Resistance Prantsusmaal ❧ Josip Broz Tito Jugoslaavias ❧ Klaus von Stauffenberg ja atendaat Hitlerile ❧ http://www.youtube.com/watch?v=Egxbd DFByc4 ❧ https://www.youtube.com/watch?v=FHtCa VtryiE Vastupanuliikumine Kesk- ja Ida-Euroopas ❧ Pagulasvalitsused ja vastupanukeskused versus kommunistlikud valitsused ❧ Poola põrandaalune armee Armija Krajova ❧ Balti riikide läänemeelne vastupanuliikumine ❧ Ukraina Ülestõusnute Armee
Enne seda tegi Eesti Rahvuskomitee katse taastada iseseisvust: peaminister presidendi kohustes J.Uluots määras ametisse O.Tiefi valitsuse. - Soome sõlmis vaherahu 19.septembril. - 1. august –2. oktoober Varssavi ülestõus – 250 000 tapetut, 85% linnast hävitatud b) Liitlaste edasitung - 6.juuni – Operatsioon Overlord. 6.juunil (D-day) avati liitlaste dessandiga Normandias II rinne. ülemjuhataja D.Eisenhower. - 20.juulil tegid sakslased Hitlerile atentaadikatse - von Stauffenberg, mis ebaõnnestus. - 25.juulil alustasid liitlased pealtungi ja hõivasid Loode-Prantsusmaa. 25.augustil vabastati Pariis - seal puhkenud juba varem ülestõus. Pariisi vabastasid prantslased ise. 15.augustil tegid liitlased (USA-Pr) dessandi Lõuna-Prantsusmaal Cannes'i piirkonnas. Septembri keskel jõudsid liitlased Siegfridi liinile ja seal pealetung takerdus. - 1. juuli 1943-22. juuni 1944 Bretton-Woods’is ühinenud rahvaste majandus- ja finantskonverents
o Naised pidid asuma meeste asemel tööle, massilised vägistamised ja muu vägivald aitas kaasa naiste iseseisvumisele Saksamaa poliitika okupeeritud riikides tekitas Lääne-Euroopas vastupanuliikumise o Väga tugev Balkani poolsaarel, eriti Kreeka&Jugoslaavia Tito, kelle tegevusele ei suutnud sakslased vastu panna o Tugevnes Smaal, kindralid olid Hitleri vastu Stauffenberg pani Hitlerile pommi, feilis ,,puhastus" Saksa kõrgematele sõjaväelastele Kesk- ja Ida-Euroopas o Poolas põrandaalune armee vahistati ja hukati o Eesti&Läti lootsid peatada Punaarmee, kukkusid läbi o Ukraina Võitles saksa armee all Punaarmee vastu, kui sakslsed taandusid lahkusid vastupanuliikujad armeest o Partisaniliikumine sakslaste okupeeritud aladel (Valgevene,
· la Resistance Pr-l, aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, pani toime sabotaaziakte · tekkis ka kommunistlik vastupanuliikumine · väga tugev Balkani ps-l, eriti Kreekas ja Jugo-s, lääne partisanide kõrval kerkisid esile kommunistide üksused · vastupanuliikumine ka Sm-l, kuid hävitati · vandenõu Hitleri vastu: sõlmida lääneliitlastega rahu ja peatada idas NSVL pealetung · krahv Stauffenberg pani Hitleri peakorterisse pommi-->Hitler sai vaid kergelt vigastada ja vandenõu paljastati; järgnenud puhastuse ohvriks langesid ka sõjapealikud, sh Rommel Vastupanuliikumine Kesk- ja Ida-Euroopas: · NSVL mõjusfääri läinud alade olukord keerukam, riik ei toetanud, NSVL pressis lääneriikidelt suure tegevusvabaduse--->luba uuesti okupeerida, ei soovinud pagulasvalitsuste ega vastupanukeskustega koostööd teha, vaid üritas nende asemele seada endale ustavaid
la Resistance – Pr-l, aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, pani toime sabotaažiakte tekkis ka kommunistlik vastupanuliikumine väga tugev Balkani ps-l, eriti Kreekas ja Jugo-s, lääne partisanide kõrval kerkisid esile kommunistide üksused vastupanuliikumine ka Sm-l, kuid hävitati vandenõu Hitleri vastu: sõlmida lääneliitlastega rahu ja peatada idas NSVL pealetung krahv Stauffenberg – pani Hitleri peakorterisse pommi-->Hitler sai vaid kergelt vigastada ja vandenõu paljastati; järgnenud puhastuse ohvriks langesid ka sõjapealikud, sh Rommel Vastupanuliikumine Kesk- ja Ida-Euroopas: NSVL mõjusfääri läinud alade olukord keerukam, riik ei toetanud, NSVL pressis lääneriikidelt suure tegevusvabaduse--->luba uuesti okupeerida, ei soovinud pagulasvalitsuste ega
17 Jaanuaris 1944 lõppes Leningradi piiramine, sakslased taganesid. Jaanuarist maini 1944 toimus Monte Cassino lahing, mille tagajärjel liitlased vallutasid Rooma. 6.06.1944 algas Normandia dessant, algas Prantsusmaa vabastamine. 20.07.1944 üritasid mitu Saksa ohvitseri Hitlerit tappa, et siis asuda otsima rahuvõimalusi. Vandenõu juhiks oli Oberst Claus von Stauffenberg, selles osalesid või olid seotud ka mitmed kõrged väejuhid. Lüüasaamistega kaasnesid ülestõusud Poolas (Varssavi ülestõus augustis 1944, mille Puna- armee lasi sakslastel veriselt maha suruda, kuigi sekkumine oleks päästnud tuhandeid elusid), Slovakkias ja teistes okupeeritud maades. Oktoobris 1944 loodi Hitleri käsul uus sõjaväeosa, Volkssturm, kuhu pidid kuuluma kõik 16-60-aastased mehed, kes sõjategevuses veel ei osalenud
suuri jõude rakendades piiri ei suutnud panna. 19 Vastupanuliikumine tugevnes Saksamaalgi, kuid enamik vastupanurühmi avastati kiiresti ning hävitati. Kindralite hulgas levis rahulolematus Hitleriga. Vandenõulased kavatsesid Hitleri kukutada, sõlmida läänes separaatrahu ning üritada idas peatada Punaarmee pealetung enne, kui see jõuab Saksa piirini. 20. juulil 1944 asetas krahv Klaus von Stauffenberg Hitleri peakorterisse pommi, lootes Saksamaa saatust muuta. Hitler sai aga vaid kergelt vigastada ning vandenõu paljastati. Järgnenud puhastuse ohvriks langesid teiste seas paljud Saksa kõrgemad sõjaväelased, näiteks Saksa legendaarsemaid väejuhte Rommel (Kõrberebane). Igapäevaelu II maailmasõja ajal Sõda tõi tsiviilelanikkonnale kaasa hulgaliselt spetsiifilisi probleeme, nagu tikkude, küünalde ja suhkru puudus, raskused kütte, jalavarjude ja rõivaste hankimisega
annaabi.ee 
