August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka ,,Estonia" hoone. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. Kotli projekt oli inspireeritud 1930. aastate uusklassitsismist või ajastu nõuetele vastavast stalinistlikust klassitsismist. Arhitekt püüdis säilitada hoone Estonia puiestee poolse fassaadi ilmet, ülejäänud fassaadide ilme muutus põhjalikult. Muutus ka interjöör, mis kaotas oma kaunid juugendlikud jooned ja muutus klassitsistlikult rangemaks. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. aastal, kahe saali vahele jääv madalam osa rekonstrueeriti alles 1991 ,,Estonia" talveaiana
Koostaja : Helen Ojasalu 11.b klass 1973-1974 1970ndad aastad kujunesid suhteliselt rusuvaks perioodiks. Seejuures ei kadunud kuskile inimmeste terroriseerimine meelsuse pärast, vangilaagrid ja KGB; kõik oli vaid veidi pehmem stalinistlikust vägivallast. Maad võttis stagnatsioon. Majanduselu hoidsid üleval eeskätte naftadollarid. Aastas suurenes Eesti elanikkond keskeltläbi 10 000 sissesõitnu võrra. Korterikitsikus kestis, vaatama aina uutele paneelgetodele, mida kerkis juba lausa kõikjal. 1973.aasta jooksul hakatakse Tallinnas rajama Väike-Õismäe linnaosa, lõpule jõutakse 1978.aastal.Paneelmaju hakati pidama venestamise, ängistuse ja lõpuks kogu nõukogude võimu sümboliks.
töökust ja sulandusid ülejäänud väljapanekuga kokku. Esimesest saalist püüdis minu tähelepanu Richard Sagrits „Sügis“ 1954, õli. Nimetatud pilt sobis ideaalselt keskkonda ja andis oma lihtsusega edasi soovitud nõukogude argipäeva. Liikudes edasi teise saali, hakkasid maalid võtma süngemaid toone ja stiil muutus karmimaks. Siiski säilis üldplaanis rahvuslikkus. Peamiselt olid esiplaanil tehased ja näidati sotsialistlikku suurtootmist, mis oli ehtne näide stalinistlikust sotsialistlikust realsimist. Teise saali väljapanek seda nime kandiski. Väljapanekult leidsin tugeva töö nagu Nikolai Kormašov „Raudbetoon“ 1965. Edasi kolmandasse saali minnes oli näha, et väljapanek on võtnud järsult väga modernse suuna. Kohe sisenedes vaatasid otsa Henn Roode abstraktsed pildid „Suvine“ 1957, „Maastik järvega“ 1954 ja mitmeid erinevaid portreid hõlmav „Autoportreed“ 1965-1968. Autorid
lisandus teatrimajale veel Roheline saal. Nõukogude lendurite pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. Taasavamiseni mängiti edasi kinos "Gloria Palace". Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. Kotli projekt oli inspireeritud 1930. aastate uusklassitsismist või ajastu nõuetele vastavast stalinistlikust klassitsismist. Arhitekt püüdis säilitada hoone Estonia puiestee poolse fassaadi ilmet, ülejäänud fassaadide ilme muutus põhjalikult. Muutus ka interjöör, mis kaotas oma kaunid juugendlikud jooned ja muutus klassitsistlikult rangemaks. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. aastal, tõsi kahe saali vahele jääv madalam osa rekonstrueeriti alles 1991 Estonia talveaiana. Estonia tänapäeval
esilekerkimine,etnilised konfliktid;igapäevaelu:defitsiit,üleminek talongidele,elamuehitusprogramm"Eluase 2000",programm ettevõtete abimajanditest,mis pidid kasvatama köögivilja;välispol:regionaalsetest konfliktidest kõrvalejäämine,desarmeerimise algatamine,initsiatiiv Külma sõja lõpetamiseks,sotsialismisüsteemi demokratiseerumine&kokkuvarisemine,Saksamaade ühinemine,E.swardnadze SULA 1953-64,liider: Nikita Hrustsov;pol:riigiaparaadi reorganiseerimine,lahtiühtlemine stalinistlikust pärandist(1956),parteivastase grupi võimult tõrjumine,sisevõitlus partei juhtkonnas,sõjaväe-ja julgeolekuorganite mõju vähendamine,isikukultuse hukkamõistmine,L.Beria,G.Malenkov;maj:ulaatuslikud maj.reformid,uudismaade ülesharimine,sunniviisiline maisikasvatus,sõjaliste kulutuste vähendamine,GULAG-i süsteemi lagumine,rahareform,G.zukov;ideoloogia:utoopilised kavad kommunismi ülesehitamises,muutused koolide õppeprogrammides,tsensuuri nõrgenemine,ettekirjutiste
● Sundkollektiviseerimine; ○ 1948. aastal kolhoosides 2,2%; ○ 1951. aastal kolhoosides 92%. ● Märts 1950 EK(b)P VIII pleenum; ○ Karotamme asemel Käbin. ● võitlus metsavendadega; ○ 10-30 000. ● repressioonid; ○ u 30 000. ● 26.03.1949 küüditamine; ○ u 20 000. ● noorte salaorganisatsioonid. ENSV 1950.-1978. aastad, näidisliiduvabariik: ● 1950.aastate II poolel algab „sula“- vabanemine stalinistlikust surutisest; ○ rehabiliteerimine, põllumajanduse areng. ● Kergetööstus; ● “kuldsed kuuekümnendad”; ● 1965 Eesti-Soome laevaühendus; ○ Soome TV. ● 1966 EÜE– Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev; ● 1968 Praha kevad; ● 1970 seisaku algus– Brežnevi võimu kinnistumine. ENSV 1978.-1986. aasta, stagnatsioon: ● 1978. aasta- K. Vaino; ● Venestamine; ● Stagnatsioon; ● Dissidentluse (teisitimõtlemise) hoogustumine;
Hindil õnnestus üle noatera, tänu sellele, et hakkas vanemast ajaloost pihta, mis eelnesid Nõukogude liidu tulemisele. Rudolf Sirge ,,Maa ja rahvas" (1956) teoses mainiti Eesti rahva küüditamist, mis äratas palju tähelepanu. Sirge oli üks julgemaid tegelasi Nõukogude kirjanduses, kes mängis piiri peal. Hint oli veidi ettearvamatu ja emotsionaalne. Sirge kalkuleeris, tahtis midagi teisiti teha. Nad teosed juhatavad Nõukogude Eesti kirjanduse stalinistlikust perioodist sula perioodi. Mart Raud õppis ära Nõukogudeliku esteetika kasutamise. Felix Kotta Venemaalt pärit eestlane, osales stalinistlikus luules. Lastekirjanik. Ralf Parve noor tõusev täht Nõukogude luules sellel ajal. Luulekogu ,,Sõduri südames". Ilmi Kolla lüürilises ja isiklikus laadis. Uno Laht segane ja vastuoluline tegelane läbi Nõukogude aja. Kirjutas satiirilist luulet 1950ndatel. Kogu ,,Sinelitaskust seanahkse portfellini" (1958). Uute hoiakuteni välja
puugravüür.Vabagraafika peaaegu hääbus ja graafikud said tööd peamiselt raamatute illustraatoritena.Parimateks näideteks on Günther Reindorffi poolt loodud-A.Puskini Muinasjuttudele;F.R Kreutzwaldi Eesti rahva ennemuistsed jutud. Ka skulptuuris ja tarbekunstis kehtisid samad Nõukogude Liidu piirangud.Arhitekutuuris tegeleti algul vaid taastamistega-mille käigus muudeti hooneid.Näiteks Estonia mudeti klassitsistlikumaks.Hea näide stalinistlikust arhitektuurist on Tartu maantel asuv torniga hoone-Elamukvartal.A.Vlassov. Kino Sõprus-August Volberg.Stalinismile viitavaid elemente on ka teistes linnades-Kohtla-järvel,Sillamäel jne Pilet 10 2.Sula,Eesti 60.-aastate kunstielu. 1960. aastate maali on üldiselt tuntud nn karmi stiili nime all.See oli esmajoones seotud temaatilise kompositsiooni ja uue kunstnikepõlvkonna esilekerkimisega (Leili Muuga,Nikolai Kormasov,Enn Põldroos).Nad tõid kaasa väljenduslaadi,mis oli napp ja
vangistati ja küüditati. Kunstielu juhtimise etteotsa pandi truualamlikud ja enamasti harimatud karjeristid. 8.Millses võis seisneda formalismisüüdistus? Millised tagajärjed sel võisid olla? Formalismisüüdistuse või saada isegi impressionismi mõjude eest ja neid mõjusid võis leida enamiku eesti kunstnike loomingust. Need kunstnikud visati Kunstnike Liidust välja. 9.Milliseid nõudeid esitati sõjajärgsel aastakümnel arhitektuurile? Ehk oskad tuua paar näidet stalinistlikust arhitektuurist? Võib-olla leidub neid ka sinu kodukandis? Keelati igasugune vihje funktsionalismile ja nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. 31. Eesti kunst 1955-1975 1.Millised sündmused leidsid aset meie kunstielus pärast 1956. a.? Kommunistliku partei kontroll kunstielu üle nõrgenes, kunstnikke hakkas Siberist tagasi tulema ja väljaheidetuid hakati Kunstnike Liitu tagasi võtma. 2.Kust said nüüd eeskuju ja kust püüdsid seda saada eesti kunstnikud?
Aino Pervik (,,Kersti sõber Miina"), poistele suunatud tekste samas ajas ka Parijõgi), Eno Raud (,,Roostevaba mõõk", ,,Sipsik" jne. Tegelane ja kujutletav adressaat nendele, kes pole veel murdeikka sisenenud). Sulaaja draama Lavale jõuavad Smuuli esiknäidend ,,Atlandi ookean" ning Ranneti ,,Südamevalu", laiemat tähelepanu äratab Liives kolmik, kelle näidendid moodustavad järgmise kümnendi lavakirjanduse tuumiku, esindab stalinistlikust sotsialistliku realsmi paradigmast eemaldumise variante. Elusarnasuse printsiip realism taaassünnib. Tagasipöördumine olmerealismi juurde (Liives). Juhan Smuul (1965. a Polkovniku lesk, Kihnu Jõnn). Egon Rannet (Eesti kirjanduse jubedaim kirjanikuna. Kaval ja osav, tajub, mida antud ajal saab kirjutada). Ardi Liives (realistliku koodi tulek on hästi demostreeritav. Menukas näidenditega). Boris Kabur (menukas lastenäidend ,,Rops" (1964)
I osa on panoraamromaan, teised edendatakse süvapsühholoogiliseks kujunemisromaaniks, midamööda minetab ajalugu loo peamise mõõtkava tähendust. Luulet iseloomustavad eri liinidesse hargnev aeglane tegevus, detailirohkus, kirjelduslikkus. Teosemaailma ja tegelaste pindmine elusarnasus viitavad realistlikule printsiibile, mida lüngad ja võltsingud ajaloosündmuste esituses tähistavad. 26) Stalinistlik kirjandus ja sellest lahtiütlemine: Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi looming Stalinistlikust kirjandusest lahtiütlemine seisnes muutustes: eluhoiakud mitmekesistusid, kultuurisuhted muutusid keerulisemaks. Kultuurialad sünkretiseerusid. Poliitiline järelvalve loobus kirjandusloomesse sekkumast. Liiguti sotsialistlikust loomingust, kus tuli Stalinit kiita, sotsiaalsesse realismi. Kõige olulisemaks peetakse tõetruudust ja elulisust. J. Smuul oli Kirjanike Liidu esimees. Tema I luuletus ilmus 1943. Intensiivne värsilooming kestis 1950ndateni ja arenes
+ Loovintelligents rakendati stalinismi propagandavankri ette ja sunniti tootma truualamlikke laule, taieseid ja näidendeid Eesti kui näidisliiduvabariik, soodsamad tingimused + Karjääri tegi Karl Vaino (ideoloogiaseretäriks) Samas 1956 Ungari ülestõusu mahasurumine Süsteeminga kohanemine Kontakte läänemaailmaga ENVS 1950 - 1978 1950 II pool algab ühiskonna vabanemine stalinistlikust surutisest + Rehabiliteerimine, põllumajanduse areng + Stalini surma järel Kümne aasta jooksul peale Stalini surma kasvas EKP liikmeskond 22 000lt inimeselt umbes 50 000ni, + eestlaste osakaal tõusis mõneks ajaks 50%ni 1961. aastaks säilitas vaid 1% Eesti ettevõttetest alluvuse NL 1957 1968 rahvamajandusnõukogu ,,Kuldsed kuuekümnendad" 1965. aastal Soome TV Telesaated ,,Ameerika hääl" jne 1966
punkti: 1) hakkab vohama poeemizanr värsstekst muutub pikemaks ja jutustavamaks 2) ülivaldavalt silbilis-rõhulised ja nelikvärssides; üsna raiuva rütmiga tekstid, riim ja mitmed võtted, mis meenutavad rahvusromantilist esteetikat 3) temaatiline: kiidulaulud parteile ja Stalinile; sõjaaineline luule; imperialismivastane luule (eriti 1940-50ndate vahetusel) Mart Raud Felix Kotta Ralf Parve Ilmi Kolla Uno Laht Viimased kaks on sellises positsioonis, et ühtpidi lähtuvad stalinistlikust esteetika, aga toovad teistpidi avarust ja vabadust juurde. Kahes suunas: U. Laht hakkab ühena esimestest nõukogulikku satiiri. Juhan Smuul (1922-1971) J. Undusk. Stalinismi müstilised ja maagilised märgid Rmt: Maagiline müstiline keel (1998) Debüütkogu "Karm noorus" (1946) "Järvesuu poiste brigaad" (1948) 1949 "Poeem Stalinile" Poliitilises mõttes on kõige problemaatilisel 1951. a ilmunud luuletus "Norra brigg" (sai
annaabi.ee 
