NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s: Majanduses loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv oli tagasihoidlik 1970 oli NSVL maj süst end ammendanud, sellest pääses vaid tohutute naftamaardlate avastamine. Nafta eest saadud raha eest osteti Läänest tarbekaupu ja toiduaineid.. Täisvõimusel töötas vaid sõjatööstus. Võimul püsis endiselt Breznev, kuid tegelik võim oli armeel ja julgeolekuaparaadil. Kaupade puudus e defitsiit muutus püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, vohas nö ,,letialune kaubandus". Vaid vähesed teisitimõtlejad e dissidendid julgesid oma nördimust NSVL süsteemi üle välja öelda. Levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Solzenitsõn ja Sahharov said tuntuks üle maailma. Teisitimõtlejate tagakiusamine ei peatanud NSVL allakäiku. Sissetung Afganistani 1979 aastal: Pingelõdvenduse ajal oli NSVL mõju III Maailm...
· Tööliste vähenemise mõju: o Tuli rohkem spetsialiste ja väike ettevõtteid, makse alandada jms, toetatakse liiga palju abivajajaid jne · Olukord majanduses o Energia- ja tooraine kriis: naftahinna 4-kordne tõus maailmaturul o Kriisi tõttu suleti ettevõtteid, kasvas tööpuudus o Riigi rahavajadust hakati katma raha juurdetrükkimisega, tekkis inflatsioom o Hakati rääkima senise majandusmudeli seisakust ehk stagnatsioonist · Kütust jagati jao pärast nt USAs · Stagflatsioon märksõna, mis iseloomustas 70.ndate keskpaika (inflatsioon + stagnatsioon =stagflatsioon) · 70.ndate keskpaika on iseloomustatud: o Vaimse surutise ajastu o Pessismi ajastu, aeg kus kadus usk paremasse homsesse · Gerald Ford pandi Nixoni asemel ametisse (ei valitud) · Vajadus muutuste järele: o Pettumus senistes juhtides ja nende poliitikas tekitas vajaduse uute juhtide järele
Poola kom.partei etteotsa seati kindral W. Jaruzelski, kes kehtestas 13.12.1981 Poolas sõjaseisukorra, misjärel arreteeriti Solidaarsuse juhid ning keelustati nende tegevus. 1982 Brežnevi surma järel asub juhiks Juri Andropov. 1984 ta sureb ning valitakse järglaseks Konstantin Tšernenko. 1985 Tšernenko sureb ja positsiooni võtab üle Mihhail Gorbatšov. Ta hakkab läbi viima reforme perestroika plaani järgi, et tuua NSVL stagnatsioonist välja. Osa perestroikast oli glasnost e avalikustamine. Uutes tingimustes hakkas saama võimalikuks avalikult tõe rääkimine ning hakati otsima põhjuseid, miks lääneriikides on paremad tingimused kui neil. Välispoliitilised kohtumised taostati. 1984. a kaotati Brežnevi doktriin ja austati desarmeerimist, saades aru, et võidurelvastuses kaotati. Hakati lubama pisut eraettevõtlust. NSVL lagunes nende reformide tulemusena, kuna nendega sai alguse lumepalliefekt
Kuid peale paari aastat kadus inimestel töötahe, väetis sai otsa jne. -1962 Kuuba kriis -Hruštšov pahandas nomenklatuuri: 1)Laitis kunsti 2)Muutis ametnike valitsusaja tähtajaliseks -Hruštšovi valitsuaega mahtus: 1)Juri Gagarini lend kosmosesse 2)Inimeste parem elatustase 3)Hruštšovkade rajamine-eluasemed, et võimaldada inimestele elukoht 4)Kehtestati vanaduspension 5)Utoopilisus -1964-kukutati Hruštšov võimult. -1964-1985- Stagnatsioon Suurema osa Stagnatsioonist oli võimul Brežnev. -1964-1982- Brežnev oli ülemnõukogu presiidiumi esimees. -Sai võimule, kuna ta oli piisavalt tundmatu (hea maskott, kelle varjus saab tegutseda) -Lasi omale omistada igasugu aurahasid ja -märke, marssali tiitli. -Müüs naftat--> saadud tulu eest osteti lääneriikidest kokku aineid, mis olid NL vajaka. Brežnevi aega iseloomustab: 1)Gigantomaania 2)Tühi käigul töötamine 3)5-aastaku plaanid 4)NL kaotas arenguvõime; Suurenes keskvõimu osakaal majanduses
Saksamaa sama aastane kasvumäär kõigest 0, 4 protsenti , Itaalias 0, 6 protsenti ja Prantusmaal 0, 7 protsenti. Tähtis toetav tegur eelöeldu juures on väliskaubanduse märkmisväärne kasv, mis oli enamukus Euroopa riikides tunduvalt kiirem kui üldine rahvusliku kogutoodangu kasv. Üksnes sellega , et kõrvaldati rahvusvahelist kaubandust takistavad asjaolid, astusid sõjajärgsete lääneriikide valitsused suure sammu eelmiste aastakümnete stagnatsioonist ülesaamise teel. Kõige edukam oli Lääne Saksamaa , kelle osa maailma tööstusskaupade ekspordis tõusis 1950. aasta Saksamaa majandus hõivas uuesti koha , kus see oli rahvusvahelises kaubavahetuses olnud enne 1929. aasta majanduskriisi. Lääne Euroopa majandusbuumi iseärasus oli aga seda võimaldanud Euroopa de facto integratsiooni ulatus. Juba enne Rooma lepingu sõlmimist kauplesid tulevased Euroopa Majandusühenduse liikmesriigid eeskätt omavahel : 1958
Toetas maaomanike kõrget rendinõudlust Hilisemate arengute põhjal võime öelda, et rahvastiku kasv kuulub endiselt inimühiskonna suurte probleemide hulka. Mida Malthusel aga ette näha polnud võimalik, oli tootlikkuse kiire kasv põllumajanduses, mis saavutati väetiste kasutamise, sordiaretuse jms abil. 14) T. Malthus'e rahvastusteooria ja David Ricardo kapitalistliku ühiskonna arengu mudel/stsenaarium? Kuidas pääseb ühiskond krahhini viivast stagnatsioonist (D. Ricardo)? Ettevõtjad on D. Ricardo arvates majandusliku arengu mootoriks. Selle mootori kütuseks on kasum. Kuni tootmine tõotab kasumit, säästavad ettevõtjad osa oma sissetulekutest ja investeerivad siis tootmise laiendamiseks. Ricardo oli veendunud, et kapitalistlik ühiskond ja kodanlikud suhted on igavesed ja ainuvõimalikud. Ricardo otsis jaotamise alust tootmises ja leidis selle töös. Malthus järeldas, et kaasaegses ühiskonnas määratakse väärtus ainult tööga.
kapitalistlikus (individualistide) ühiskonnas korra? Nähtamatu käsi sümboliseerib vabaturumajandust – hind kujunes turu tingimustes, inimeste tegevusala kujuneb välja selle järgi, mida teised inimesed vajavad ja mida turg nõuab. Tööjaotus võimaldab ka inimeste andeid paremini kasutada. 20) Thomas Malthus’e rahvastatuseteooria ja David Ricardo kapitalistliku ühiskonna arengu mudel/stsenaarium? Kuidas pääseb ühiskond krahhini viivast stagnatsioonist (D. Ricardo)? Ettevõtjad on D. Ricardo arvates majandusliku arengu mootoriks. Selle mootori kütuseks on kasum. Kuni tootmine tõotab kasumit, säästavad ettevõtjad osa oma sissetulekutest ja investeerivad siis tootmise laiendamiseks. Ricardo oli veendunud, et kapitalistlik ühiskond ja kodanlikud suhted on igavesed ja ainuvõimalikud. Ricardo otsis jaotamise alust tootmises ja leidis selle töös
Tööliste vähenemise mõju: Kuna suurenes erialaste spetsialistide ja väikeettevõtjate arv, siis tuli ümber vaadata mitmed senised rahanduspõhimõtted. Nt. Maksude suurendamise asemel hakati rääkima maksude alandamisest Olukord majanduses Energia- ja tooraine kriis: naftahinna 4-kordne tõus maailmaturul Kriisi tõttu suleti ettevõtteid, kasvas tööpuududs Riig rahavajadnust hakati katma raha juurdetrükkimisega. Tekkis inflatsioon Hakati rääkima senise majandusmudeli seisakust ehk stagnatsioonist Olukord kütuseturul- kütuseostu piirangud Stagflatsioon Märksõna, mis iseloomustas 1970aastate keskpaika Iflatsioon+stagnatsioon=stagflatsioon 1970 aastate keskpaika on iseloomustatud kui: Vaimse surutise ajastut Pessimismi ajastut, aega ku1i kadus usk paremasse homsesse (USAs avaldasid mõju lüüasaamine Vietnamis ning Watergate skandaal-ebaõnnestumised nii välis- kui sisepoliitikas) Watergate büroo- ja hotellikompleks Richard Nixon Gerald Ford 1974-1977
teadus ja tehnika hakkasid enam igapäevaelu mõjutama suurenes teeninduses töötajate ja erialaste spetsialistide arv massiteabe- ja sidevahendid muutusid piiriülesteks Olukord majanduses ● Energia- ja tooraine kriis, naftahinna 4kordne tõus maailmaturul ● kriisi tõttu suleti ettevõtteid, kasvas tööpuudus ● riigi rahavajadust hakati katma raha juurdetrükkimisega. tekkis inflatsioon. ● hakati rääkima senise majandusmudeli seisakust ehk stagnatsioonist Stagflatsioon Märksõna, mis iseloomustas 1970.aastate keskpaika. Inflatsioon+stagnatsioon=stagflatsioon 1970.aastate keskpaika on iseloomustatud kui: ● vaimse surutise ajastut ● pessimismi ajastut, aega kui kadus usk paremasse homsesse Vajadus muutuste järele pettumus senistes juhtides ja nende poliitikas tekitas vajaduse uute juhtide järele. uuskonservatiivide põhiideed: ● ühiskond on kaugenenud põhiväärtustest- vabadusest. Monetarism
Rahvaarv kukkus u 2.5 mln-ni. 1377 Pearaha maksuregistrite järgi elas siis Inglismaal 2.75 mln inimest. Pärast Musta Surma puhanguid muutusid nad lokaalseteks regulaarseteks nähtusteks. Inglismaa rahvastiku kasv 16. sajandini ja aeglustumine 17. sajandil (põhjused). Rahvaarv hakkas uuesti kasvama 15.sajandi II poolel ja 16.sajandil. 16. sajandil rahvaarv kahekordistus. 17.sajandil rahvaarv seiskus, rahvaarvu tõus oli kogu sajandi vältel ainult 15 %. Räägitakse 17.sajandi stagnatsioonist. Põhjuseid mitmeid, ühtel poolt poliitilised (kriisiderohke), teiselt poolt sotsiaalmajanduslikud põhjused. Sotsiaalmajanduslikud põhjused: ● Teenijaskonna kasv. Noori naisi võeti teenijateks, see ei käinud kokku abiellumisega. Pere loomine jäi hiljemaks või ei abiellutud üldse. Mida hiljem abielluti, seda vähem lapsi sündis. ● Inglismaal on üllatavalt väike vallaslaste osakaal. Juba 17.sajandil on selgelt
sõjalise õppe kursuse. Nõukogude armees ajateenistuse läbinud reservväelaste üle peeti ranget arvestus, kutsuti neid täiendusõppe korras sageli kordusõppustele. Tsiviilelanikkond pidi kohustuslikus korras valmistama kaitsevahendeid, ettevõtetes ja koolides peeti tsiviilkaitseloenguid, pidevalt korraldati tsiviilkaitseõppusi, mis seisnesid inimeste organiseeritud suundumises varjenditesse, samuti õpetati kaitsevahendite kasutamist, esmaabi jms. Tapa militaarlinn - osa stagnatsioonist. Venestamine - 1978. aasta suvel toimunud võimuvahetus sillutas teed ulatusliku venestamiskampaania käivitamiseks. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus. Ajakirjanduse veergudel hakati sihipäraselt propageerima kakskeelsete lasteaedada ja segakoolide rajamist ning kõrgkoolide õppetöö osalist üleviimist vene keelele. Juba 1976. aastast oli kehtestatud üleliiduline kord, et teaduslikud väitekirjad tuleb kirjutada vene keeles
suuremate linnade linnapildis tavapäraseks, polnud punkarlus veel kaugeltki aktsepteeritud. Punk kui elustiil oli endiselt avalikult taunitud, näiteks isegi sõna „punk“ kasutamine ei olnud sobilik (esimest korda ilmus sõna ametlikus trükimeedias 1983. aastal).64 Hallist massist eristumine võis pahatihti lõppeda kehavigastustega ning kohati polnud (meesterahval) erinemiseks muud teha vaja kui kõrvarõngast kanda.65 Esialgu ei ilmutanud gerontokraatiast ja stagnatsioonist läbiimbunud ühiskond mingeid sallivamaks muutumise märke. Peaaegu kõik intervjueeritud punkarid ütlevad, et keskmise inimese suhtumine punkarisse oli kaheldamatult negatiivne. Sellest hoolimata püsisid punkarid oma utopistlike unelmate juures, näiteks Tõnu Trubetsky meenutab 1984. aastat järgnevalt: „Kogu aeg, pidevalt muust ei rääkinudki kui ainult anarhiast, kui omavahel olime. Mõtlesin, et punk võib olla inimestele
liiduvabariigi juhile, oblastijuhile jne. Selline lihtne suhtlus avaldas mõju- helistas et küsida, kuidas läheb, kuidas saak kasvab jne- inimlik lähenemine. 60Ndate keskpaigas nägi Brežnev väga hea välja, oli väga hea suhtleja ja seltskondlik, kajas ka ühiskonnas vastu. Nomenklatuuri stabiilsus on aluseks sellele, et alates 70ndatest saab kõneleda seisakuajast, stagnatsioonist. Rotatsiooni on väga vähe, sama läheb üle ka allapoole, laotub üle kohu ühiskonna, tulemuseks gerontokraatia. Neostalinismi tõus- Hruštšov kasutas oma huvides ära Stalini vaenamist, oli ühiskonnale suures osas vastuvõetmatu. Kui 1965 toimus Kremlis pidulik koosolek, mis oli pühendatud Suurele Isamaasõjale ja kui Brežnev seal kõnes nimetas Stalini nime positiivses valguses, siis saal oli sillas, ovatsioonid ei tahtnud lõppeda