abiootilistest (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus) teguritest. 4. Mis on looduslik valik? Idividuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses on looduslik valik. See muudab populatsiooni järglaspõlvkodandade geneetilist struktuuri, põhjustades kohasemate genotüüpide sageduse tõusu ja ebakohasemate sageduse langust. 5. Loodusliku valiku vormid: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik. Valiku nimetus Eelistatud fenotüüp või Toimimise tingimused Tagajärg tunnus (valikutegur) Stabiliseeriv Väljakujunenud Püsivad Tunnused muutuvad isendid. keskkonnatingimused. vähe. Suunav Tavalistest erinevad Kindlas suunas muutuv Uued kohastumused isendid
Looduslik valik Kert Randla 9.Klass IPK 2011 Mis on looduslik valik? · Looduslik valik on protsess mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest paremini toime tulla. · Loodusliku valiku seatud takistused: 1) Bioloogilised- parasiidid,konkurents jne 2) Abiootilised- valgus, soojus · Looduslik valik avaldub kolmel erineval moel: 1.Stabiliseeriv valik 2.Suunav valik 3.Lõhestav valik Stabiliseeriv valik · Valiku puhul on elistatud keskmisi tunnuseid kandvad organismid. Suunav valik · On eelistatud tavalisest erinevad tunnuseid kandvad organismid. · Võib viia uute liikide tekkeni. Lõhestav valik · Eelistatud on äärmuslikke kohastumusi kandvad organismid. · Võib viia kahe liigi tekkeni. Kohastumus...
LV seletab nii adaptatsiooni (kohasuse tõusu) kui evolutsiooni (muutumist) LV võib põhjustada nii muutumist kui ühetaolisena püsimist. Kui keskkond muutub soosib valik uusi vorme, mis on paremini kohanenud. Kui keskkond ei muutu ja samale keskkonnale paremini kohanenud vorme ei teki, hoiab valik populatsiooni muutumatuna /puhastav valik/ (ei lase halvemaks minna). Iseasi, kas tõeliselt muutumatu keskkond on olemas. Valik: Suunav stabiliseeriv lõhustav --- sagedus kohasus Keskmine väärtus populatsioonis Pideva tunnuse korral Vaata simulatsioone: http://www.evotutor.org/Selection/Sl5A.html suunav valik The fossil lineage of the horse provides a remarkable demonstration of directional succession. The full lineage is quite complicated and is not just a simple line from the tiny dawn horse Hyracotherium of the early Eocene, to today's familiar Equus
· kohastumine. Kui see kasulik tunnus on määratud geenidega, siis järgmises põlvkonnas on neid geene rohkem. Seega on muutunud populatsiooni geneetiline struktuur. Kui pop. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas, siis see viib evolutsioonilise muutuseni. Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused on kohastumused. Looduslik valik võib avalduda kolmel erineval viisil: 1. Stabiliseeriv valik 2. Suunav valik 3. Lõhestav valik Stabiliseeriv valik. Suunav valik Lõhestav valik Keskkonnatingimused on Elutingimuste kindlasuunaline Levilas on erinevate suhteliselt püsivad. muutumine. Asumine uude keskkonda. elutingimustega piirkonnad. · Kõrvaldatakse · Keskmisest teatud suunas · Kahe või enama erandid
Kuid kõik paljunemis ikka jõudnud isendid ei saa järglasi. Seetõttu ongi liigid enam- vähem püsivas arvukuses. Ellujäämist ja paljunemist mõjutavad liigikaaslased, kellel on sarnased vajadused elupaiga ja toidu suhtes. Suurema tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad oma liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Sõltuvalt valiktegurite iseloomust eristatakse kolme põhilist loodusliku valiku vormi ehk tüüpi: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik. Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik toimib suhteliselt püsivates keskkonnatingimustes. Sel juhul annavad kõige rohkem järglasi need isendid, kellel on juba eelnevates põlvkondades kujunenud neile tingimustele vastavad tunnused. NT: Putuka näide, on olemas kahte sorti putukaid ühed kes on
Looduslik valik Looduslik valik seisneb: organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest). Piiravad keskkonnategurid võivad olla biootilised (konkurents, kisklus, parasitism, taimetoitlus) ja abiootilised (valgus, niiskus, soolsus, pH, temperatuur) Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik on loodusliku valiku vorm, mis mõjub mingile liigile suhteliselt püsivas elukeskkonnas. Stabiliseeriva valiku mõjul väheneb keskmisest erinevate genotüüpidega isendite edukus vaadeldavas keskkonnas, seetõttu saavad eelise suhteliselt keskmise genotüübiga isendid. Stabiliseeriv valik on loodusliku valiku kõige laialdasemalt levinud vorm looduses. Elavateks fossiilideks nimatatakse taime või loomaliiki, mis esineb
Järglaskond on geneetiliselt mitmekesine, mis avaldub nende fenotüübilises erinevuses. Seetõttu on osal järglaskonnast suuremad eeldused ellu jääda ning paljuneda kui teistel. Seega suureneb populatsioonis edukama genotüübiga isendite osakaal ning väheneb vähemedukate oma. Looduslik valik saab toimida suvalisele päritavale tunnusele, mis väljendub indiviidi fenotüübis. Looduslikul valikul on kolm erinevat viisi, stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik, mida mööda valik võib toimuda ning nendel viisidel on populatsiooni jaoks erinevad tagajärjed. Stabiliseeriv valik säilitab liigid ja kohastumused süvenevad. Selles valikus olulisemad protsessid säilivad, sest keskkond ei muutu. Stabiliseeriva valiku kaudu on eelistatud optimaalne fenotüüp ning kõik äärmused kõrvaldatakse. Näiteks, kui vastsündinute kaal erineb oluliselt optimaalsest väärtusest, vähenevad nende võimalused ellu jääda
kuigi on teada, et edukas on see, kes annab rohkem järglasi? Miks linnud vahel oma poegi tapavad või mune pesast välja veeretavad, kuigi me teame, et tegelikult seisneb elu mõte oma geenide edasiandmises ja järglaste rohkuses? Stabiliseeriv valik Suunav valik Suunav valik 55 mln a.t. 1,6 mln a.t. Lõhestav valik Mõtle välja näide kus a. suunav valik mõjutab mingi linnuliigi populatsiooni b. lõhestav valik mõjutab imetajate populatsiooni c. stabiliseeriv valik mõjutab taimede populatsiooni Suguline valik Kas selline karglemine saab kasulik olla kui ise nii värviline oled? http://www.youtube.com/watch?v=FlIRv6fJ3nU linnud Kes on evolutsiooni seisukohast edukam kas Joe või Jim? ,,selfish gene" inimesel Silmatorkav tarbimine Staatust väljendavad kaubad: kaubad, mille eesmärgiks on näidata et ostja raatsib piisavalt kulutada.
Ellujäämist ja paljunemist piiravad: · Liigikaaslased (konkurents) · Teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) · Eluta looduse tegurid Suguline valik - emas-või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite isendi kvaliteeti näitavate omaduste alusel. Isas paabulinnu hiiglaslik ja elegantne saba on sugulise valiku tagajärje äärmuslik näide. Suguline valik välistab tihti ka ristumise võõra liigi isenditega. Loodusliku valiku vormid: 1. Stabiliseeriv ehk välistav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Stabiliseeriv valik Keskkonnatingimused on suhtel i selt püsivad. Kõrvaldatakse erandid. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Mõningaid väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud nimetama "elavateks fossiilideks" - näiteks hõlmikpuu ja latimeeria). 2. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises.
1. Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. (nt inimese areng ahvist. Inimese ja ahvi DNA on hinnanguliselt 99% sarnased.) 2. mikroevolutsioon haarab liigi ja populatsioonisiseseid muutusi. (nt. metskitse tekkimine) 3. populatsiooni geneetiline struktuur - alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. 4. looduslik valik ebavõrdne ellujäämine, paljunemine. (nt. stabiliseeriv valik, suunav valik) 5. geenitriiv alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades. (näiteks looduskatastroofi puhul. põleng/üleujutus, mille elab üle väike arv isendeid. geneetiline struktuur muutub. nn. pudelikaelaefekt) 6. mutatsiooniline muutlikkus muutused raku geneetilises materialis. (nt. geenmutatsioon, kromosoommutatsioon, genoommutatsioon) 7
EVOLUTSIOON 1.Too kaks näidet selle kohta, et evolutsioon kestab edasi. a) Loodus areneb edasi sõltuvalt selle elutingimustele. b) Kultuurilised erinevused arenevad erinevate kultuuride vahel jätkuvalt. 2. Lõpeta laused: · Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. · Looduslik valik seisneb isendite ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises. · Loodusliku valiku tulemusena tekivad soodsatest individuaalsetest muutustest terveöe populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. · Olelusvõitluseks nimetatakse organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest. · Sarnastest vajadustest tingitud olelusvõitlust nimetatakse konkurentsiks. · Liigi moodustavad sarnase ehituse ja talitlusega organismid, kes elavad sarnastes tingimustes ja pärinevad samadest eelisenditest. 3. Oletame, et maapinnna vajumise tulemusen...
paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Organismide sõltuvus biootilistest(konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad) ja abiootilistest (ebasoodne temp., niiskus, soolsus, valgus) teguritest OLELUSVÕITLUS Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Suguline valik- seisneb võimalikult soodsa genotüübiga sugupartneri valikus mingite vastassugupoolte omaste tunnuste järgi. Looduslik valik: Stabiliseeriv valik, suunav valik, lõhestav valik. Stabiliseeriv valik- ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. (populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnistamine) toimub püsivates keskkonna tingimustes. Valituiks on tavaliselt keskmiste liigiomaste tunnustega isendid. Kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Suunav valik- seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. (nt. arenesid kunagi uimedest jäsemed. Ja vastupidi
valik. Looduslik valik muudab populatsiooni järglas põlvkondade geneetlist struktuuri, põhjustades kohasemate genotüüpide sageduse tõusu ja ebasoodsate langust. Paljude lahksuguliste loomade populatsioonides toimib peale tavalise loodusliku valiku veel suguline valik, mis kujundab sugupoolte vahelisi erinevusi. Sõltuvalt valiku tingimustest ja populatsiooni genofondist võib looduslik valik avalduda kolmel eri viisil. Need on loodusliku valiku vormid ehk tüübid: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik. Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb välja kujunenud kohastumusi. Stabiliseeriv valik hoiab populatsiooni isendeid genotüübiliselt ja eriti fenotüübiliselt ühetaolistena. Suunav valik seisneb tavaliselt vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Toimub enamasti elu tingimuste kindlasuunalise muutumise korral, või kui populatsoon asub uude keskkonda.
Looduslik valik- paremini kohastunud isendite eelispaljunemine; n: Stabiliseeriv valik e sälitav valik, kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi, kaovad ära äärmuslikud tunnused, toimub spetsialiseerumine, eelispaljunemine keskmiste tunnustega isenditel, toimub stabiilsetes keskkonnatingimustes; n: Suunav valik- tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine, muutumine peab olema suunatud ja pikemaajaline; n: aju täiustumine selgroogsetel Lõhestav valik- kahe keskmisest
geneetiline ühtlustumine, mis on vastupidine suund populatsioonide divergeerumisele · Tänu sotsiaalsele evolutsioonile on inimene ise muutunud evolutsiooniteguriks teistele liikidele. Kas evolutsioon jätkub? · Geneetilisi takistusi evolutsiooniks pole. · Suunav looduslik valik inimpopulatsioonides on sotsiaalse evolutsiooni tingimustes oma mõjujõu suurel määral kaotanud. · Inimene kohandab oma elupaiku ja tingimusi kultuurilistehnoloogiliste vahendite abil. · Ka stabiliseeriv valik on tugevasti nõrgenenud. Ühiskondlik ja meditsiiniline toetus võimaldab elu ka neile, kesvarasemal ajal poleks elu või sigimisvõimalust saanud. · Nüüdisaegne inimese evolutsioon seisneb inimkonna ühtlustumises. Geenivool inimpopulatsioonide vahel pole kunagi olnud nii vaba ja ulatuslik kui praegu. Kui see olukord jätkub, siis kujuneb välja inimtüüp, kellel puuduvad nii rassi kui ka rahvustunnused.
Tõesed v väärad? 1.Liigi isendid on geneetiliselt (ühesugused). Väär. Erinevad 2. Kohastumused tekivad populatsioonides. Väär. Ja liikides 3.Mikroevolutsiooni põhjustavad (neutraalsed mutatsioonid). Väär, geenivool ja geneetiline triiv. 4. Liikide iseseisvuse tagavad ristumisbarjäärid. Õige 5. Geneetiline triiv toimib peamiselt väikestes populatsioonides. Õige. 6. Liigilised kohastumused on alati täiuslikud. (ei tea) 7.stabiliseeriv valik (kõrvaldab)populatsioonist geneetilise muutlikkuse. Väär, kinnitab ja kaitseb väljakujunenud kohastumist. 8. liigiteke algab tavaliselt populatsioonide geograafilisest eraldumisest. Õige. Leidke kõige õigem vastusevariant. 9.populatsiooni geneetiline truktuur on: b)genotüüpides sisalduvate... 10.mikroevolutsioon on:a) populatsiooni kohastumine elutingimustega. 11.mingil geenil võib populatsioonis olla alleele: d)määramata arv 12.tedremängu bioloogiliseks tähenduseks on: c)suguline valik 13.geenivool p...
*Adaptsioon organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. *Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseeliseid ja viljastumisjärgseid tegureid. *Erimaine liigiteke (allopatriline e. Geograafiline liigiteke)liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. *Geenivool (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. *Geneetiline triiv (geenitriiv) alleeli-ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statilistes valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. *Geograafiline isolatsioon eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumili...
Geenivool- erinevate populatsioonide isendite ristumine Geenitriiv- juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris Pudelikaelaefekt- algsest populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid Looduslik valik- organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine, mis tuleneb nende iseärasustest Hübriid- liikidevaheline järeltulija. Ellujäämist ja paljunemist piiravad: liigikaaslased, teiste liikide isendid, eluta looduse tegurid Loodusliku valiku vormid: 1. Stabiliseeriv valik- kõrvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega org. eelispaljunemine. Tingimused: püsiv keskkond. Tagajärg: erandite kõrvaldamine. 2. Suunav valik- keskmisest teatud suunas organismide eelispaljunemine, liik muutub kindlas suunas. Tingimused: elutingimuste muutumine. Tagajärg: liik muutub kindlas suunas. 3. Lõhestav valik- keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. 4. Tingimused: erinevate elutingimustega piirkonnad
erinevate populatsioonide vahel. 17. Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri pudelikaelaefekt? Populatsiooni geneetline struktuur on teistsugune kui algsel liigil ja geenifond on väiksema varieeruvusega. 18. Milles seisneb looduslik valik?(4 põhilist punkti ?) Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Olelusvõitlus, stabiliseeriv valik, suunav valik, lõhestav valik. 19. Kirjelda lühidalt loodusliku valiku kolme vormi: stabiliseerivat valikut, suunavat valikut, lõhestavat valikut. Too iga vormi kohta näide! Stabiliseeriv valik - ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Funktisoonid nagu valgusüntees ja glükolüüs. Liigid, mille tunnused pole muutunud: latimeeria ja hõlmikpuu. Suunav valik - see seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemisel
Kivistis ehk fossiil organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Paleontoloogia- Teadus möödunud aegade organismidest.mis on tuvastatud kivististe kaudu. Evolutsioon- süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline evolutsioon -seisneb elu ajaloolises arengus Maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide tekkes, aga ka osa liikide väljasuremises ja asendumises teistega. Sotsiaalne evolut.- inimühiskonna ajalooline areng, tsivilisatsioonide , riikluse ja tehnoloogiate areng. Füüsikaline evolut.- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega. Keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate , tähteda ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolut.- universumi ja algse maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulides keerukamate orgaani...
Looduslik valik- individuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses. Isendite erinev edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Võitja-annab kõige rohkem järglasi. Tema geene on järgmises põlvkonnas rohkem. Kui kasulik tunnus on määratud geenidega, on järgmises põlvkonnas neid geene rohkem muutub populatsiooni geneetiline struktuur ->evolutsioonilised muutused. Kohastumus- väikseim evolutsiooniline muutus. Loodusliku valiku vormid: 1. Stabiliseeriv valik kinnitab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. *keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine *populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnitamine *kohastumust kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine *säilivad olulisemad protsessid (NT: fotosüntees, rakukiirgamine, valgussüntees jne), Sest põhilises osas on keskkond muutumatu. *Tagab püsiva mitmekesisuse populatsioonis, kui mingi geeni 2 või enam alleeli annavad
1. Evolutsioon on päritavate tunnuste muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Süsteemi pöördumatu ajalooline areng 2. Evolutsiooni tõendid : *paleontoloogia *feneetilised võrdlused *embrüonaalne areng *geneetilised võrdlused *biograafilised võrdlused 3. Evolutsiooni vormid *Füüsikaline- viis keemiliste elementide mitmekesususe tekkeni. Galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemi arenguni *Keemiline- aatomid ühinseid molekulideks. Tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Keemilise evolutsooni võimaldasid noore Maa atmosfääri iseärasused, Mitmeasteline protsess. *Bioloogiline- organismiliikide põlvnemist muutuste kaudu varem eksisteerunud liikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide teket. *Sotsiaalne- 7.Populatsiooni genofond on populatsiooni kõigi genide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. 9. Geenitriiv- alleeli ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsio...
Liik on eri aladel elutsavateks asukondadeks ehk populatsioonideks. Populatsioon on mingi liigi isendid mingis piirkonnas (Nt Eesti). Populatsiooni genofond populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni geneetilise struktuur alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. Populatsiooni tasakaaluseisund: populatsioon väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valid Mutatsioon on populatsiooni geneetiline muutumine. Mutatsioon pole letaalne(surma põhjustav), siis pärandub see põlvest põlve. Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv alleeli- ja genotüübi sageduse juhuslikus suunas muutumine. Toime: vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides, suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Pudelikaelae...
Lamarcki ja Darwini võrdlus-Lamarck tunnistas arengut, nägi suunda õigesti, kuid eksis liikuma panevates jõududes(kaelkirjak). Uute tunnuste omandamine on harjutamise tulemus. Darwin, sünteetiline darwinism. Liigid on kujunenud üksteisest järkjärgult väga pika aja jooksul loodusliku valiku teel. Tõendid sellele teooriale on paleotoloogilised leiud, DNA sarnasus ning loodete sarnasus varase arengu järgi. Loodusliku valiku etapid-Stabiliseeriv valik:Kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Suunav valik-Tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine. Lõhestav valik-kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine nende hübriididega. Kohastumine-Kohastumisi loob, muudab ja säilitab looduslik valik ning on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumised avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Mimikri:Teatu...
Mõisted Evolutsioon - Elu ajalooline areng, liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni Füüsikaline evolutsioon - aatomite (tähtede, planeetide, galaktika) teke Keemiline evolutsioon - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised molekulid Fossiil - organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Kambriumi plahvatus- piltlik väljend, suhteliselt lühikese aja jooksul kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid Kunstlik valik - inimese huvidele vastavate tunnustega isendite (eba)teadlik valimine suriaretuses ning sobimatute kõrvaldamine Looduslik valik - Isenditel individuaalne muutlikkus Olelusvõitlus - Organismid sõltuvad: elupaiga sobivusest, sugupartneri otsimisest, toidu hankimisest, toimetulekust konkurentidega jne... Mandunud elund - Evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu j...
Geneetiline triiv suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel, sest algselt ühesugused populatsioonid võivad täiesti juhuslikult erinevaks muutuda. 21. Milles seisneb looduslik valik? Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. 22. Kirjelda loodusliku valiku vorme – suunav, lõhestav ja stabiliseeriv. Too nende kohta näiteid. Suunav valik — suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Suunav valik toimib enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral või siis, kui populatsioon asub uude keskkonda. Suunava valiku toimel arenesid näiteks kunagi kala uimedest maismaaselgroogsete jäsemed, ja vastupidi, nende taaskohastumisel vee-eluga kujunes kalasisalikel ja vaalalistel kalataoline kehakuju.
Geenisiire kombinatiivset muutlikkust suurendab erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite ristumine. Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Olelusvõitlus võitlus sarnaste vajaduste ja elupaiga järele. Looduslik valik suurema tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad oma liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Stabiliseeriv valik kõige rohkem annavad järglasi need isendid, kellel on juba eelnevates põlvkondades kujunenud neile tingimustele vastavad tunnused. Suunav valik keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Lõhestava valik kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. Kohastumine - kohastumuse teke, mille aluseks on organismirühma geneetilise struktuuri pöördumatu muutumine teatud suunas
Suurema tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad oma liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elu tingimuste piiravast toimest. Sõltuvalt valiktegurite iseloomust eristatakse kolme põhilist loodusliku valiku vormi ehk tüüpi: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik. Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik toimib suhteliselt püsivates keskkonnatingimustes. Sel juhul annavad kõige rohkem järglasi need isendid, kellel on juba eelnevates põlvkondades kujunenud neile tingimustele vastavad tunnused. Suunav valik seisneb keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemises. Suunav valik leiab aset elutingimuste kindlasuunalisel muutumisel või organismide asumisel uude keskkonda.
Võitlus toidu, elukoha ja sigimispartneri pärast. Olelustvõitlus avaldub vastupanus. Jaguneb kolmeks: eluta keskonna mõju (lumi ja külm), sama liigi teistele isenditele (liigisisene konkurents), teiste liikide surve (liikide vaheline konkurents). Konkurents: Liigisisene Liigiväline Otsene Kaudne Looduslik valik- isendite erinev ellujäämine ja paljunemine mille põhjuseks on organismide geneetilised erinevuseed ja ressursside piiratus. Neli liiki: stabiliseeriv valik - soosib keskmise tunnusega isendeid. Liiga tumedad ja liiga heledad isendid paistavad rohkem välja ja langevad röövlooma ohvriks. suunav valik - soosib keskmisest ühes kindlas suunas erineva tunnusega isendeid. Keskkond muutub saastumise tagajärjel tumedamaks. soositud on tumedamad teod, heledad surevad välja. lõhestav valik - soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid. Valgel taustal tumedad kivid
Suurema tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad oma liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elu tingimuste piiravast toimest. Sõltuvalt valiktegurite iseloomust eristatakse kolme põhilist loodusliku valiku vormi ehk tüüpi: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik. Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik toimib suhteliselt püsivates keskkonnatingimustes. Sel juhul annavad kõige rohkem järglasi need isendid, kellel on juba eelnevates põlvkondades kujunenud neile tingimustele vastavad tunnused. Suunav valik seisneb keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemises. Suunav valik leiab aset elutingimuste kindlasuunalisel muutumisel või organismide asumisel uude keskkonda.
20) Kohanemine on nähtus, mille puhul isend sobitub elu kestel elutingimuste muutusega. 21) Kohastumine pop, liigi pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel 22) Kohastumus isendite ühised pärilikud tunnused, mis soodustavad ellujäämist ja paljunemist. 23) Liik ajas muutuvad organismi rühmad. 24) Lõhestav valik toimub kahe keskmisest erinevate tunnustega isendi eelispaljunemine 25) Stabiliseeriv valik keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine 26) Suunav valik - keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine 27) Mikroevolutsioon populatsiooni geneetilise struktuuri muutumine kohastumiste suunas 28) Populatsiooni genofond pop kõigi geenide kogum 29) Pudelikaelaefekt pop arvukuse ajutine oluline vähenemine. 30) Analoogiline elund elundid mille sarnasuse põhjuseks on vaid ühine funktsioon
Geneetiline triiv suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel, sest algselt ühesugused populatsioonid võivad täiesti juhuslikult erinevaks muutuda. 12.Milles seisneb looduslik valik? Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. 13.Kirjelda loodusliku valiku vorme – suunav, lõhestav ja stabiliseeriv. Too nende kohta näiteid. Suunav valik — suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Suunav valik toimib enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral või siis, kui populatsioon asub uude keskkonda. Suunava valiku toimel arenesid näiteks kunagi kala uimedest maismaaselgroogsete jäsemed, ja vastupidi, nende taaskohastumisel vee-eluga kujunes kalasisalikel ja vaalalistel kalataoline kehakuju.
Adaptsioon - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise muutumine) sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisidega. Asutajaefekt - ehk rajajaefekt, mis on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uue populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogiline isolatsioon - (ristumisbärjäär), mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elaate isendite vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke - (allopaatiline ehk geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises evulutsioonis. Geenivool - geneetilise materjali vahetus populatsioonide ja populatsioonide allosade vahel, isendite migratsiooni ja ristamise teel. Geneetiline triiv - alleelide- ja genotööbisageduse suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades: tingitud statistilisest valmiveast alleelide üleka...
- Püstine kehahoid - Kahel jalal liikumine - Esijäsemete areng tööorganiteks - Peaaju areng - Infovahetus (häälitsused) - Mõtlemis- ja kõnevõime Põhjusteks - Metsade vähenemine - Neoteenia - Tööriistade kasutuselevõtt Sotsiaalne evolutsioon - Kollektiivis kogenenud info edasi andmine ühelt sugupõlvelt teisele - Kas bioloogiline evolutsioon jätkub? - loodusliku valiku mõjujõud (väheneb) stabiliseeriv valik (nõrgeneb) - Inimese mõju teistele liikidele bioevolutsioonis? Australopithecus afarensis: - 4 milj - Ajumaht 500 ml - Tugevad lõuad Homo abilis - 2.1- 1.6 milj a tagasi - Esimene perekonna Homo esindaja - 2-jalgsus - Omnivoorlus- kõige söömine (valk -> energia-> aju areng) Homo erectus - Levis välja Aafrikast Aasiasse, Euroopasse Päris inimene - Ehk tark inimene - Homo sapiens Homo floriensis
Evolutsioon- elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim. Elu evolutisooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks Füüsikaline evol- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni Keemil evol- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni Bioloogiline evol- elu areng maal esimestest eluosolestest inimeseni Sotsiaalne evol- inimühiskonna areng Molekulaarbioloogia- bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel Prokarüoot- eeltuumne organism Looduslik valik- looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb ende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest Geenisiire- kombinatiivset muutlikkust suurendab erinevatesse populatsioonidese kuuluvate isendite ristummine, nn geenisiire Mutatsioon- muutused raku geneetilises materjalis Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest...
EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Mariliis Tisler 12.B Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Muutused peavad tekkima geneetilises materjalis ja kanduma edasi järglastele. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. G e n e e t ilin e m u u t lik k u s M u t a t s io o n ilin e m u u t lik k u s K o m b in a t iiv n e m u u t lik k u s G e e n is iir e G e e n it r iiv Geneetilise muutlikkuse peamised allikad Mutatsioonid Populatsioonis tekib mutatsiooniline muutlikkus (geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid) Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas. Komb...
Mõisted lk 84 Adaptatsioon- Organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- rajajaefekt Bioloogiline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloodilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv- (geenitriiv) alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel varempõlvkonnast järglasko...
1.Abiootilised tegurid Abiootilised tegurid tulenevad organisme ümbritsevast anoorgaanilisest maailmast,nende hulka kuuluvad kliima,valgus,temp,niiskus. 2.Biootilised tegurid Biootilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad elus looduse tegurid,tulenevad organismide kooseksisteerimisest 3.Antropogeenne tegur Antropogeenne tegur on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. 4.Sümbioos Sümbioos on kooseluvorm ,mis on mõlemale osapoolele kasulik. 5.Kommensalism Kommensalis on kooseluvorm ,mis on ühele osapoolele kasulik teisele neutraalne 6.Parasitism Parasitism on kooseluvorm ,mis on ühele osapoolele kahjulik teisele kasulik(paeluss) 7.Konkuretns Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastastiku piirav kooseluvorm 8.Kisklus Kisklus on röövlooma ja saaklooma omavaheline suhe 9.Tippkiskja Tippkiskja on röövloom kellel ei ole looduslikke vaenlasi 10.Herbivoorid Herbivoorid on taimtoidulised loomad ,kes tavaliselt toitub ...
Ainult lähedus on armastus sõprade vahel. Ainult kirg on pime armumine esimesest pilgust. Ainult kohustus ilma kire ja läheduseta on ärakulunud või tühi armastus. Romantiline armastus koosneb kirest ja lähedusest ilma kohustuseta. Vennalik armastus koosneb lähedusest ja kohustusest ilma kireta; selline suhe võib valitseda ka staazikate abielupaaride vahel. Mõtlematu armastus koosneb kirest ja kohustusest, kuid selles puudub ühendav ja stabiliseeriv lähedus. Ainult küps armastus koosneb kõigist kolmest komponendist ja selle alalhoidmine nõuab pidevat pingutust. Armastuse stiilid Kanada sotsioloog John Alan Lee on määratlenud kuus armastuse stiili: · Eros füüsilisel külgetõmbel põhinev kirg · Ludus mänguline, naljatlev armastus · Storge sõprusel põhinev armastus · Pragma pragmaatiline armastus · Mania üliemotsionaalne, meeletu romantiline armastus
Tõene või väär? Paranda vead! Liigi isendid on geneetiliselt ühesugused. Tõene. Kohastumused tekivad populatsioonides. Tõene. Mikroevolutsiooni põhjustavad neutraalsed Väär. Katkeva tasakaalu põhjustavad mutatsioonid. neutraalsed mutatsioonid. Liikide iseseisvuse tagavad Tõene. ristumisbarjäärid. Geneetiline triiv toimib peamiselt väikestes Tõene. populatsioonides. Liigilised kohastumused on alati täiuslikud. Väär. Liikide kohastumused pole alati täiuslikud. Stabiliseeriv valik kõrvaldab populatsioonist Väär. Lõhestav valik kõrvaldab geneetilise muutlikkuse. populatsioonist geneetilise muutlikkuse. Liigiteke algab tavaliselt populatsioonide Tõene. geograafilisest eraldumisest. Lõpeta laused sobiva vastusevariandiga! Populatsiooni geneetiline struktuur on... ...genotüüpides si...
6. Kes või mis on fossiil, kust neid võib leida ja milleks neid kasutatakse? Fossiil on mistahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend mida võib leida maakoore erineva vanusega kivimite seest. Kasutatakseevolutsiooni tõendina ning infoallikana iidsete organismide uurimises. 7. Kõik järgmised näited iseloomustavad looduslikku valikut.Kirjuta igale näitele loodusliku valiku vormi nimi! a) Kõige rohkem järglasi annavad keskmiste omadustega isendid – stabiliseeriv ehk säilitav valik b) Tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkonades – suunav valik c) Tumeda ja heledanahaliste inimrasside kujunemine – lõhestav valik d) Algselt ühe liigi lahknemine mitmeks liigiks – lõhestav valik e) Pikka aega muutumatuna püsinud liigid, näiteks latimeeria ja hõlmikpuu – stabiliseeriv valik f) Antibiootikumide suhtes vastupidava bakteri kujunemine – suunav valik g) suureneb fenotüübiline muutlikkus- lõhestav valik
järgmisele põlvkonnale, s.o. milline on (tõu)looma aretusväärtus. ,,Aretusteoorias defineeritakse indiviidi aretusväärtus enamasti kui tema lõpmatu arvu järglaste keskmise fenotüübiväärtuse kahekordne erinevus populatsiooni keskmisest" = 2( -) -järglaste keskmine - f. Valiku tüübid (suunav, lõhestav, stabiliseeriv) - Selektsioon toimib kvantitatiivsetele tunnustele kolmel viisil stabiliseeriv, keskmisi vorme eelistav suunav, eelistatakse tunnuserea ühes otsas olevate tunnusvormidega isendeid lõhestav, äärmuslike tunnustega isendite eelistamine 11. Bioloogiline/geneetiline mitmekesisus, elurikkus, geneetiliste ressursside monitooring. Populatsioonimahu ja -trendi määramine, ·Mitmekesisuse kao põhjuste (ohtude) väljaselgitamine · Näiteks põhjustavad geneetilist erosiooni · Arenenud maades vähese arvu tõugude ja aretusloomade kasutamine ·
lühidalt: edukamate püsimajäämine. See sõltub isendite geneetlistest erinevustest ja keskkonnateguritest. Looduslik valik muudab järglaspopulatsioonide genetilist struktuuri soodsas suunas, liik kohastub keskkonnas. Valik toimub isendite avaldunud tunnuste vahendusel: kui need on ellujäämiseks ja sigimiseks soodsad, kantakse tunnuseid määravad geenid paljunemisel järgmisesse põlvkonda. Looduslik valik võib avalduda neljal viisil: Stabiliseeriv loodulik valik toimib vähemuutuvas keskkonnas, eelistatakse tavapäraste, aga kõrvaldatakse äärmuslike tunnustega isendeid. Suunav looduslik valik toimib kindlasuunaliselt muutuvas või uues keskkonnas, eelise saavad tavapärasest erinevate tunnuste kandjad. Lõhestav ehk diferentseeriv loodulik valik toimib liigi leviala eri osades, kus valiku suund on erinev. Suguline valik esineb lahksugulistel loomadel ja kujundab sugupoolte erinevusi.
Kordamisküsimused Platon- kõik olemasolev on ebatäiuslik koopia täiuslikust vormist (evolutsiooni suur antikangelane); Linne- pani aluse modernsele organismide klassifikatsioonile; Lamarck- elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele, Cuvier- fossiilsetele leidudele tuginedes tõestas ta liikide väljasuremise, Darwin- evolutsiooniteooria rajaja Evolutsiooniteooria põhiseisukohad: Isendite sigivust arvesse võttes peab paratamatult tekkima konkurents piiratud ressursside pärast ehk olelusvõitlus. Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk on keskkonna suhtes juhuslikud. Osa muutusi võimaldavad isenditel keskkonn...
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid populatsioonid ja liigid. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Populatsiooni genofondiks nim populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit. Populatsiooni geneetiline struktuur on eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Hardy-Weinberg- nad tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist str ei muuda. Seadus: teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Aga see kehtib ainult järgmistel tingimustel: populatsioon on väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valik. Selline populatsi...
1. Mõisted: Populatsioon- ühist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum Geenifond- popul kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum looduslik valik- popul isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetiistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlus). Muudb järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohastumuse suunas olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja partneri otsimises, toidu hankimises, loodustingimustega toimetulemine kohastumine- evolutsiooniline adaptsioon, organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Sellel tulemusena arenavad kohastumused. kohastumused- popul ja liigi isendite ühine pärilik omadus tunnus või tunnustesõsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemsole...
0 OLE 2.0 COM ActiveX DCOM COM? Tehnoloogiasektori vaatest on tähtsad kaks võtmefaktorit: mindshare ja marketshare. Kiire innovatsioon nõuab tarbijatelt pühendunud tähelepanu olla kursis uute toodete võimaluste, teadete ja terminoloogiaga. Tesisõnu on alati saadaval uudiseid uutest tehnoloogiatest. Mida kiiremini tehnoloogia vananeb seda suuremad on sissetulekud vananeva tehnoloogia väljavahetamise tõttu. REFACTORED LAHENDUS Tähtis stabiliseeriv faktor tehnoloogiaturul on avatud süsteemi standardid. Avatud süsteemi standard loob muidu kaootilisele turule stabiilsust. Rakenduse arhitektid ja arendajad peaksid sõltuma liidestest, mis on stabiilsed või mida nad suudavad kontrollida MÕNED ILLUSTRATSIOONID:
EVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Muutused toimuvad – populatsiooniga (väikseim rühm) -liigiga -klassid, riigid jne Kõik muutused toimuvad Väga kaua Geneetilise muutlikkuse allikad – MAKROEVOLUTSIOON 1) Mutatsioonid – seisneb muutustes geenide paiknemisel ja kordusel -enamasti on kahjulikud, aga on ka kasulikke -vastupidavus haigustele, suureneda retsistentsus antibiootikumidele või muuta tema suutlikkust leida toitu 2) Kombinatiivne muutlikkus . ei vii evolutsioonini, sest geenid, alleelid tulenevad varjust välja -alleelide, geenide ümberkombineerimises -esineb vaid suguliselt paljunevatel organismidel -enamasti evolutsioonilisi muutusi ei põhjusta 3) Geenivool(geenisiire)- ei vii muutustele, sest tulevad teistest populatsioonidest teiste geenidega -isendite immigratsioon sama liigi teise populatsio...
tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Tekkis 4 miljardit aastat tagasi. 9. Taimede evolutsiooni etapid 10. Loomade evolutsiooni etapid 11. Nimeta 4 evolutsiooni geneetilist alust ja selgita Mutatsioonid Kombinatiivne muutlikkus Geenivool Geneetline triiv 12. Selgita looduslikku valikut, joonis lk 73 13. Selgita stabiliseerivat, suunavat ja lõhestavat valikut (näited!!!) Stabiliseeriv valik säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Ellu jäävad tüüpiliste tunnustega isendid, nt hõlmikpuu Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelpaljunemises. Tekib elutingimuste kindlasuunalisel muutumisel ning ellu jäävad keskmistest tunnustest erinevate tunnustega isendid. Nt antibiootikumide resistentsed bakterid. Lõhestav valik eelispaljunevad keskmistest tunnustest erinevate tunnustega isendite
EVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Muutused toimuvad populatsiooniga (väikseim rühm) -liigiga -klassid, riigid jne Kõik muutused toimuvad Väga kaua Geneetilise muutlikkuse allikad MAKROEVOLUTSIOON 1) Mutatsioonid seisneb muutustes geenide paiknemisel ja kordusel -enamasti on kahjulikud, aga on ka kasulikke -vastupidavus haigustele, suureneda retsistentsus antibiootikumidele või muuta tema suutlikkust leida toitu 2) Kombinatiivne muutlikkus . ei vii evolutsioonini, sest geenid, alleelid tulenevad varjust välja -alleelide, geenide ümberkombineerimises -esineb vaid suguliselt paljunevatel organismidel -enamasti evolutsioonilisi muutusi ei põhjusta 3) Geenivool(geenisiire)- ei vii muutustele, sest tulevad teistest populatsioonidest teiste geenidega -isendite immigratsioon sama liigi teise po...